Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Liigesekõhre kulumine ja osteoartriit
Kõige sagedamini, eriti eakatel, põhjustab valu ja liikumistakistust liigesekõhre kulumine. Selle tekkepõhjused pole täpselt teada ning tänapäeval puudub ka põhjuslik ravi. Siiski on võimalik vaevusi leevendada ja elukvaliteeti parandada, ning seda ka toitumise abil.
Loe edasi
Fruktoos – sõber või vaenlane?
Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab, et lisatud suhkrute tarbimine peaks jääma alla 10% päevasest toiduenergiast (2020. aastal leiab juba soovitust alla 6,5%). Kõige enam saadakse lisatud suhkruid karastus- ja mahlajookidest, mis on magustatud põhiliselt glükoosi-fruktoosisiirupiga. Viimaste aastakümnete toitumisuuringutest tuleb selgelt esile fruktoosi kõrge tarbimine, osaliselt tänu just magustatud karastusjookidele.
Loe edasi
Soolestiku mikrobioota
Inimese seedetrakt on koduks tohutule hulgale erinevatele mikroobidele. Mao-sooletrakti asustab umbkaudu 10^14 bakterit, mis tähendab, et mikroobe, keda me endaga kaasas kanname, on meie kehas arvukamalt kui meie endi keharakke. Nii on pikka aega väitnud enamus allikaid. Kui aga inimese rakkude hulka arvata ka tuumata rakud (erütrotsüüdid), siis on arvutatud, et bakterite ja inimese rakkude suhe on ligikaudu võrdne. Igal juhul aga on neil mikroobidest „allüürnikel“ meie keharakkudega eluaegne ja kahesuunaline sümbioosne ehk vastastikku kasulik kooseluline suhe.
Loe edasi
Toit kui vähi ennetaja, toit kui vähist paranemise toetaja
Vähk. Ilmselt üks kardetumaid haigusi tänapäeva maailmas. Pole tõenäoliselt inimest, kes ei teaks kedagi, kelle organismi see haigus ühel või teisel viisil tabanud on. Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 8000 uut vähijuhtu. Tervise Arengu Instituut, Maailma Vähiuuringute teadusfond ja Ameerika Vähiuuringute Instituut on öelnud, et 30-40% vähijuhtumitest on seotud inimeste tervisekäitumisega ja neid saaks tõhusa ennetustööga (dieet, füüsiline aktiivsus ja normaalne kehakaal) vältida.
Loe edasi
Reumatoidartriit ja toitumine
Reumatoidartriit (RA) on põletikuline haigus, mille korral haigestuvad väikesed liigesed ning vahel lisaks ka siseorganid. Haigusest võivad olla mõjutatud ka liigeste lähedased koed, nt limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA on autoimmuunhaigus, mille korral immuunsüsteemi rakud, mis peaksid kaitsma keha kahjulike „sissetungijate“ eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid. Tegemist on kroonilise haigusega, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega, ning seda ei saa välja ravida.
Loe edasi
Kolesteroolitaseme langetamine toitumise abil
Erinevate toiduainete tervendava mõju üle võib vaielda ja tavaliselt jäädaksegi vaidlema, sest iga üksiku toiduaine toime sõltub ju alati üldisest taustmenüüst. Kui ebatervislikku menüüd rikastada üheainsa tervisliku toiduainega, võib ka see südame-veresoonkonnale hästi mõjuda, kuid kogu menüüd muutes saame tunduvalt paremad tulemused.
Loe edasi
Meeleolu ja toitumine ning oomega-3 rasvhapped
Kas depressiooni ehk meeleolulanguse seos toiduga on ka teadusuuringute põhjal kinnitust leidnud? Uuringuid, mis hindavad üldise toiduvaliku mõju meeleolule, on kahjuks vähe. Näiteks avaldati 2014. aastal uuring, kus vaadeldi aasta jooksul inimeste menüüsid koos nende meeleolu hindamisega. Leiti, et ebatervisikuma toitumismustriga inimestel oli depressioonirisk märkimisväärselt suurem, sellest lähtudes rõhutab uuring tervisliku toitumise tähtsust depressiooni vältimisel.
Loe edasi
Kas jõulud ja aastavahetus on ülesöömise aeg?
Paljud kardavad jõuluaega seepärast, et siis süüakse tavalisest sagedamini ja liiga palju. Jõulud on juba ammustest aegadest seotud söömisega. Toitumisnõustajana näen tihti seda, et kaalulangetamist sellel ajal ette ei võeta või dieedid katkestatakse, sest „siis ei ole ju võimalik tervislikult süüa“. Kas tõesti on tegemist perioodiga, mil on loomulik endale söömisega liiga teha, ja kus ebatervislikele ahvatlustele on lootusetu vastu seista?
Loe edasi
Mitme näoga kolesterool
Tänapäeva elutarkus seostab sõna kolesterool negatiivse mõjuga tervisele ja tihti portreteeritakse kolesterooli kui pahandusetegijat. Oleks nagu parem, kui teda toiduga ei saaks ja kui organism sünteesiks vähem. Tegelikult on kolesterool vahane, rasvataoline aine, millel on organismis täita mitmeid väga olulisi ülesandeid.
Loe edasi
Melatoniini sünteesi mõjutavad toitained ja ensüümid. Melatoniini tootmist soodustav toidulisand?
Melatoniin sünteesitakse eelainest trüptofaan ja selle moodustamise määr sõltub ensüümide aktiivsusest. Ensüümide toimimiseks on aga tarvis vitamiine ja mineraale, mis on nende nn kofaktorid.
Loe edasi
KOLESTEROOL – kas ohtlik või vajalik ühend?
Kolesteroolil on tähtis roll rakumebraanide optimaalse jäikuse säilitamisel. Membraan peab olema piisavalt viskoosne ja läbilaskev, et võimaldada rakule toitainete läbipääsu, kuid samas piisavalt jäik, et rakku kaitsta. Kolesterool väldib rakumembraanide muutumist liiga viskoosseks ja läbilaskvaks, kindlustades sel viisil nende terviklikkuse.
Loe edasi
C-vitamiini biosaadavus ja kasutamine kehas sõltub suhkru tarbimisest ja veresuhkru tasemest
C-vitamiin on inimese jaoks oluline mikrotoitaine. Et see saaks organismis oma funktsioone täita, peavad ainevahetuslikud protsessid hästi toimima – ühtemoodi olulised on vitamiini imendumine soolestikust, verega kudedesse laialikandmine, metabolism ehk rakusisene ainevahetus ja kehast eritamine. Kõikide nende protsesside jaoks on olulise tähtsusega C-vitamiini transport läbi rakumembraanide.
Loe edasi