Meeleolu ja toitumine ning oomega-3 rasvhapped

Kas meeleolu ja toitumine on omavahel seotud?

Kas depressiooni ehk meeleolulanguse seos toiduga on ka teadusuuringute põhjal kinnitust leidnud? Uuringuid, mis hindavad üldise toiduvaliku mõju meeleolule, on kahjuks vähe. Näiteks avaldati 2014. aastal uuring, kus vaadeldi aasta jooksul inimeste menüüsid koos nende meeleolu hindamisega1. Leiti, et ebatervisikuma toitumismustriga inimestel oli depressioonirisk märkimisväärselt suurem, sellest lähtudes rõhutab uuring tervisliku toitumise tähtsust depressiooni vältimisel.

2020. aastal aga avaldati uuring,2 mis näitab selgelt, kuidas toiduvaliku väiksem kattuvus nn Vahemeredieediga seostub suuremate kõrvalekalletega kognitiivses funktsioonis – kui võrrelda gruppidega, kelle toitumismuster sobitub rohkem Vahemeremaade traditsioonilise toitumisega. 

Rohkem on uuritud üksikute toitainete, eeskätt erinevate rasvhapete mõju meeleolule

Näiteks on leitud, et transrasvhapete tarbimisel on doosist sõltuv seos depressiooniga. Mida rohkem transrasvhappeid, seda rohkem depressiooni. Monoküllastumata  rasvhapetel aga on täheldatud märkimisväärset vastupidist seost – mida rohkem monoküllastumata rasvhappeid, seda vähem depressiooni.3 Meeleolu parandavad või hoiavad meeleolulangust ära ka pika ahelaga polüküllastumata oomega-3 rasvhapped. 

Tänapäevases toiduvalikus on toidud, mis annavad rohkesti oomega-3 rasvhappeid, asendunud peamiselt oomega-6 rasvhappeid ja küllastunud rasvhappeid sisaldavate toiduainetega. Muidugi oomega-3 rasvhapete kõrval ka oomega-6 rasvhapped inimese organismile hädavajalikud. Küll aga peame mõlemaid saama parasjagu – nende vahekord peab olema õige. Kui toidus on oomega-6 rasvhappeid liiga palju, satub neid ka meie rakumembraanidesse vajalikust rohkem. Tegemist on aga rasvhapetega, millest organismis toodetakse põhiliselt põletikku soodustavaid lipiidvahendusaineid, endise nimetusega koehormoone. Oomega-3 rasvhapete rea esindajast EPAst aga valmistab keha põletikuvastaseid ühendeid, samuti aitavad need rasvhapped võidelda stressi vastu tõstes meie meeleolu. 

Oomega-3 rasvhapped mängivad olulist rolli aju arengus ja funktsioneerimises, kindlustades rakumembraanide plastilisuse, millest omakorda sõltub närviülekanne ja ioonkanalite töö.4 Ajutegevusele mõjuvad eriti hästi just pika ahelaga oomega-3 rea rasvhapped EPA ja DHA, mida saame valmiskujul kalast, mereandidest ja vetikatest ning nendest valmistatud õlidest. Mõlemat nimetatud rasvhapet leidub ka rinnapiimas. Seemnetes aga näiteks on nende rasvhapete eelühendid (linoolhape ja alfalinoleenhape), millest terve organism valmistab ise EPA-d ja DHA-d. 

On kindlaks tehtud, et neil, kes tarbivad vähem kala, on depressioonirisk kõrgem.5 Kas aga kalas sisalduvad oomega-3 rasvhapped EPA ja DHA mõjuvad ka isoleerituna (toidulisandina) meeleolule positiivselt? Uuringutest selgub, et kõikidel juhtudel see nii ei ole. Paljude kaksikpimedate platseebokontrollitud uuringute põhjal saab öelda, et positiivset toimet meeleolule täheldatakse vaid siis, kui toidulisandis, mis sisaldab nii EPA-d kui DHA-d, on EPA osakaal vähemalt 60%.6 Ainult DHA-d sisaldavatel lisanditel pole aga meeleolu mõjutavat toimet leitud.5 

Tänaseks on teada, et nii EPA-l kui DHA-l on olulised psüühilist seisundit mõjutavad toimed, kuid need on tõesti natuke erinevad. Peamiseks oomega-3 rasvhappeks ajus on just DHA, mis moodustab seal ka närve ümbritseva kaitsekihi ehk müeliini. EPA-st aga toodetakse põletikuvastaseid ühendeid – lipiidvahendusaineid (koehormoone), millel on leitud ka depressioonivastane ja depressiooni eest kaitsev toime.5 Uuringute metaanalüüsid kinnitavad, et EPA on depressiooni vältimisel ja selle ravis palju efektiivsem kui DHA.7,8 

Mõlemad, nii EPA kui DHA on seotud mitme neuronaalse ehk närvifunktsiooni aspektiga, k.a. närviülekanne (neurotransmission), membraanide voolavus, ioonkanalite toimimine, ensüümide regulatsioon ja geenide ekspressioon.9 Oomega-3 rasvhapete puudust seostatatakse mitte ainult depressiooni, vaid mitmete muudegi psüühiliste probleemidega.

Kasutatud allikad:

  1. Khosravi, M., et al. (2015). Healthy and Unhealthy Dietary Patterns Are Related to Depression: A Case-Control Study. Psychiatry Investigation, 12(4), 434-42. 
  2. Lutski, M., Weinstein, G., Ben-Zvi, S., Goldbourt, U., Tanne, D. (2020). Adherence to Mediterranean diet and subsequent cognitive decline in men with cardiovascular disease. Nutritional Neuroscience, 22, 1-9.
  3. Sánchez-Villegas, A., et al. (2011). Dietary fat intake and the risk of depression: the SUN Project. PLoS One, 6(1), e16268.
  4. Pawels, E. K., Volterrani, D. (2008). Fatty acid facts, Part I. Essential fatty acids as treatment for depression, or food for mood? Drug News & Perspectives, 21(8), 446-51.
  5. Khosravi, M., et al. (2014). Comparing dietary patterns of depressed patients versus healthy people in a case control protocol. BMJ Open, 4(2).
  6. Sublette, M. E., Ellis, S. P., Geant, A. L., Mann, J. J. (2011). Meta-analysis of the effects of eicosapentaenoic acid (EPA) in clinical trials in depression. Journal of Clinical Psychiatry, 72(12), 1577-84.
  7. Martins, J. G. (2009). EPA but not DHA appears to be responsible for the efficacy of omega-3 long chain polyunsaturated fatty acid supplementation in depression: evidence from a meta-analysis of randomized controlled trials. The Journal of American Cllege of Nutrition, 28(5), 525-42.
  8. Stahl, L. A., Begg, D. P., Weisinger, R. S., Sinclair, A. J. (2008). The role of omega-3 fatty acids in mood disorders. Current Opinion in Investigational Drugs, 9(1), 57-64.
  9. Young, G., Conquer, J. (2005). Omega-3 fatty acids and neuropsychiatric disorders. Reproduction Nutrition Development, 45(1), 1-2.