Tervislik toitumine
Hiljutised lisatud artiklid
Noored sööma!
Kui räägitakse laste toitumisest, siis keskendutakse peamiselt väikelapseeale, vähem tähelepanu pööratakse noorukitele. Samas aga taanduvad just noorukieas tervisliku toitumise harjumused oluliselt. 11.-15. eluaasta vahel väheneb puuviljade söömine, nii hommikusöökide kui ka vanematega koos söödud õhtusöökide sagedus, suureneb karastusjookide tarbimine.
Loe edasi
Kas hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord
Üldtuntud vanasõna on “Hommikusöök söök ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele”. Õhtusööki teistele ei soovita anda, aga muu on selles igivanas soovituses õige. Ära liialda lõunasöögiga ja söö kindlasti hommikusööki. Tark soovitus on süüa õhtul vähem, sest lisaks paremale unele on siis hommikul parem söögiisu. Kogemused näitavad, et need, kes söövad õhtul hilja ja palju, ei söö sageli hommikusööki, ja paljud neist ei söö ka päeval tervislikult.
Loe edasi
Teadvustatud söömine ehk mindful eating
Teadvustatud söömise mõtteviis pärineb idamaade meditatsioonipraktikatest. Mindfulness ehk teadvustatus hõlmab teadlik olemist iseenda füüsilistest ja emotsionaalsetest aistingutest, see on täielik kohalolek igas hetkes, sealhulgas söömishetkes. Mindful eating ehk teadvustatud söömine tähendab, et keskendatakse tähelepanu sellele, mida süüakse, tehakse teadlikuid valikuid kuulates oma keha ja sisetunnet. Niisuguseid tehnikaid kasutavad toitumisspetsialistid peamiselt kehakaaluprobleemide ja söömishäirete all kannatavate klientide nõustamisel, häid tulemusi on aga saadud ka stressi ja depressiooni korral.
Loe edasi
Probiootilised hapendatud köögiviljad ja soovitused nende tarbimiseks
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses tarbituna tervisele kasulikud. Probiootikume saab bakteriaalselt kääritatud toitudest või toidulisanditest. Milliseid toite tarbida, et oma kõhu tervist toetada?
Loe edasi
Ülimalt töödeldud toidud kui terviserisk
Enamus meist on kuulnud, et värsked või minimaalselt töödeldud toidud on tervislikumad kui tugevalt töödeldud toidud. Teaduslikult tõendatuna on sellel väitel aga rohkem kaalu. Mitmed uuringud kinnitavadki, et ülimalt töödeldud toidud (ingliskeelne termin ultra-processed foods) pole mitte ainult vähem tervislikud, vaid võivad seonduda tõsiste terviseriskide ja lühema elueaga. Enamasti käsitletakse tervise ja toitumise seoseid pidades silmas toitude kasulikkust – mida süüa, et tervis parem oleks. Praegu tutvume aga põgusalt kahe uuringuga, mis keskenduvad kasulikkuse otsimise asemel ülimalt töödeldud toiduainete kahjulikkusele.
Loe edasi
Kas jõulud ja aastavahetus on ülesöömise aeg?
Paljud kardavad jõuluaega seepärast, et siis süüakse tavalisest sagedamini ja liiga palju. Jõulud on juba ammustest aegadest seotud söömisega. Toitumisnõustajana näen tihti seda, et kaalulangetamist sellel ajal ette ei võeta või dieedid katkestatakse, sest „siis ei ole ju võimalik tervislikult süüa“. Kas tõesti on tegemist perioodiga, mil on loomulik endale söömisega liiga teha, ja kus ebatervislikele ahvatlustele on lootusetu vastu seista?
Loe edasi
Itaallaste toitumisest tänapäeval
Toidukultuur Lõuna- ja Põhja-Itaalias on erinev ja erineb tublisti ka erinevatel põlvkondadel. Kõikidest erinevustest hoolimata ühendab Itaaliat ja itaallasi üle maa ja olenemata vanusest kirg toidu vastu. Iga itaallane on kindel, et tema ema või vanaema tehtud lasagne on just see kõige parem ja õigem.
Loe edasi
Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?
Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.
Loe edasi
Milline on toitumine Vahemeremaade regioonis praegu?
Turisti toitumine Vahemeremaades ei erine eriti toitumisest kusagil mujal, kuid kas ja kuivõrd toitub sealne kohalik elanik veel nüüdki traditsiooniliselt? Läänelik toitumisviis on tunginud ka Vahemeremaadesse. Varasematel aegadel kujunes sealne tervislik toitumine justkui iseenesest, lähtudes (liht)rahva eluviisist, ellusuhtumisest ja soodsas kliimas kättesaadavatest toiduainetest. Tänapäeval aga soovitatakse kohalikel inimestel tervise parandamiseks traditsiooniliste toitumisharjumuste juurde tagasi pöörduda.
Loe edasi
Kiudaineterikas toit – abimees tervise hoidmisel
Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Süsivesikud on organismile oluliseks energeetiliseks materjaliks, kuid neil on inimorganismis veel teisigi ülesandeid. Süsivesikutega haakub üks inimorganismi jaoks oluline “kuum” ühenditerühm – kiudained ehk mitteseeditavad süsivesikud.
Loe edasi
Toortoit ja toortoitlus
Üha enam räägitakse toortoidu tervislikkusest ning selle imetabasest mõjust kroonilistele haigustele. Kuid leidub ka neid, kelle toiduvalik vaid toortoidust koosnebki. Erinevalt levinud arusaamast, et tegemist on igava jänestetoiduga, on toortoitlaste menüü tegelikult rikkalik, põnev ning toitaineterohke. Süüakse köögivilju, puuvilju, idandeid, pähkleid, seemneid ja vetikaid. Toite ei kuumutata üle 42 kraadi, et vältida toitainetekadu.
Loe edasi
Kuumtöötlemise ohtlikud mõjud
Toidus sisalduvate või neile lisatavate potentsiaalselt kahjulike ainete (näiteks säilitus- või värvained) kohta kehtib kohustus kirjutada nende nimetused toiduaine pakendile. Kuid toitudes leiduv akrüülamiid on selline, mille olemasolust ei anna märku miski peale praetud või küpsetatud toiduaine välimuse. See kartsinogeen ja neurotoksiin tekib siis, kui süsivesikuid liigselt kuumutatakse.
Loe edasi