Tervislik toitumine

Hiljutised lisatud artiklid

Itaallaste toitumisest tänapäeval

Toidukultuur Lõuna- ja Põhja-Itaalias on erinev ja erineb tublisti ka erinevatel põlvkondadel. Kõikidest erinevustest hoolimata ühendab Itaaliat ja itaallasi üle maa ja olenemata vanusest kirg toidu vastu. Iga itaallane on kindel, et tema ema või vanaema tehtud lasagne on just see kõige parem ja õigem.

Loe edasi

Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?

Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Milline on toitumine Vahemeremaade regioonis praegu?

Turisti toitumine Vahemeremaades ei erine eriti toitumisest kusagil mujal, kuid kas ja kuivõrd toitub sealne kohalik elanik veel nüüdki traditsiooniliselt? Läänelik toitumisviis on tunginud ka Vahemeremaadesse. Varasematel aegadel kujunes sealne tervislik toitumine justkui iseenesest, lähtudes (liht)rahva eluviisist, ellusuhtumisest ja soodsas kliimas kättesaadavatest toiduainetest. Tänapäeval aga soovitatakse kohalikel inimestel tervise parandamiseks traditsiooniliste toitumisharjumuste juurde tagasi pöörduda.

Loe edasi

Kiudaineterikas toit – abimees tervise hoidmisel

Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Süsivesikud on organismile oluliseks energeetiliseks materjaliks, kuid neil on inimorganismis veel teisigi ülesandeid. Süsivesikutega haakub üks inimorganismi jaoks oluline “kuum” ühenditerühm – kiudained ehk mitteseeditavad süsivesikud.

Loe edasi

Toortoit ja toortoitlus

Üha enam räägitakse toortoidu tervislikkusest ning selle imetabasest mõjust kroonilistele haigustele. Kuid leidub ka neid, kelle toiduvalik vaid toortoidust koosnebki. Erinevalt levinud arusaamast, et tegemist on igava jänestetoiduga, on toortoitlaste menüü tegelikult rikkalik, põnev ning toitaineterohke. Süüakse köögivilju, puuvilju, idandeid, pähkleid, seemneid ja vetikaid. Toite ei kuumutata üle 42 kraadi, et vältida toitainetekadu.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kuumtöötlemise ohtlikud mõjud

Toidus sisalduvate või neile lisatavate potentsiaalselt kahjulike ainete (näiteks säilitus- või värvained) kohta kehtib kohustus kirjutada nende nimetused toiduaine pakendile. Kuid toitudes leiduv akrüülamiid on selline, mille olemasolust ei anna märku miski peale praetud või küpsetatud toiduaine välimuse. See kartsinogeen ja neurotoksiin tekib siis, kui süsivesikuid liigselt kuumutatakse.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas toidulisandite tarbimine on kahjulik?

Aeg-ajalt ilmub ajakirjanduses mõni uudisenupp sellest, et toidulisandite tarvitamine võib olla tervisele kahjulik või lausa ohtlik. Kahjuks või õnneks pole tõde kunagi nii must-valge. Kui räägitakse toidulisandite kahjulikkusest või kasulikkusest, tuleb alati vaadata, mida täpselt uuriti, millist toidulisandit, mis annuses ja kui kaua kasutati, mis vormis oli lisandis sisalduv toitaine jne.

Loe edasi

Ööpäevane rütm ja söömise ajastamine

Organismi talitluse ööpäevane rütm (ingliskeelsetes allikates circadian rhythm) on iseloomulik lisaks inimestele ja loomadele ka taimedele ja isegi bakteritele. Inimese puhul tähendab see 24-tunnist füsioloogiat ja käitumist reguleerivat tsüklit. Niisuguse rütmi on tinginud meie koduplaneedi ööpäeva pikkus – evolutsiooni käigus on meil kujunenud nn sisemine kell, mis püüab reguleerida bioloogilisi protsesse organismi elujõu tagamiseks kõige optimaalsemal viisil.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Puuviljatoitluse tervislikkusest

Puuviljatoitlus on toortoitluse üks alaliikidest ning puuviljatoitlaseks nimetatakse inimest, kelle toiduvalik koosneb vähemalt 75% ulatuses puuviljadest. Range puuviljatoitlase menüü koosneb ainult puuviljadest ja marjadest (sh avokaado), vähemranged lisavad juurde pähkleid-seemneid ning paljude toiduvalikus on ka vähesel hulgal köögivilju. Menüüst on jäetud välja kõik loomsed tooted, kaun- ja teraviljad, üldjuhul ka valge suhkur. Kuid kas puuviljatoitlus on ainuõige tee saleduse ja hea tervise juurde?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Tervislik maiustamine

Kõik soovivad vahetevahel maiustada – aga kuidas seda tervislikult teha? Kuidas orienteeruda poes maiustuste valimisel? Ära lähtu vaid toote nimetusest ega usu pimesi seda, mida reklaamitakse – uuri, mida toode tegelikult sisaldab. Anname soovitusi, kuidas teha poes paremaid valikuid ning kuidas ise kodus maiustusi valmistada. Oleme kogunud kokku 17 tervisliku maiustuse retsepti, sh küpsised, kreemid, müslid ja lihtsad jäätised. Tule loe lähemalt!

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Köögiviljade kasutamine smuutides

Hea moodus köögivilja tarbimise suurendamiseks, eriti värskena, on selle kasutamine smuutide koostises. Smuutit võib pidada üheks maitsvamaks ja tervislikumaks toiduks üldse, eriti hästi sobib see hommikusöögiks. Kuna smuuti koosneb värsketest komponentidest, siis seda tarvitama hakates tunnete varsti, et ei suuda oma päeva smuutita alustada – millestki olulisest jääb puudu.

Loe edasi

Mida kujutab endast Vahemeredieet

Teaduslikud uuringud on veenvalt tõestanud, et üheks tervislikumaks toitumisviisiks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumine. Toiduvalik koosnes peamiselt puu- ja köögiviljadest, ubadest ja pähklitest, täisteraviljatoodetest, kalast ja oliiviõlist, vähesel määral ka piimatoodetest ning mõõdukates kogustes punasest veinist. Sealse eluviisi olulisteks komponentideks on olnud ka füüsiline aktiivsus, üheskoos söömine ning tervislikust ja maitsvast toidust saadava naudingu hindamine.

Loe edasi