Tervislik toitumine

Hiljutised lisatud artiklid

Kuumtöötlemise ohtlikud mõjud

Toidus sisalduvate või neile lisatavate potentsiaalselt kahjulike ainete (näiteks säilitus- või värvained) kohta kehtib kohustus kirjutada nende nimetused toiduaine pakendile. Kuid toitudes leiduv akrüülamiid on selline, mille olemasolust ei anna märku miski peale praetud või küpsetatud toiduaine välimuse. See kartsinogeen ja neurotoksiin tekib siis, kui süsivesikuid liigselt kuumutatakse.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas toidulisandite tarbimine on kahjulik?

Aeg-ajalt ilmub ajakirjanduses mõni uudisenupp sellest, et toidulisandite tarvitamine võib olla tervisele kahjulik või lausa ohtlik. Kahjuks või õnneks pole tõde kunagi nii must-valge. Kui räägitakse toidulisandite kahjulikkusest või kasulikkusest, tuleb alati vaadata, mida täpselt uuriti, millist toidulisandit, mis annuses ja kui kaua kasutati, mis vormis oli lisandis sisalduv toitaine jne.

Loe edasi

Ööpäevane rütm ja söömise ajastamine

Organismi talitluse ööpäevane rütm (ingliskeelsetes allikates circadian rhythm) on iseloomulik lisaks inimestele ja loomadele ka taimedele ja isegi bakteritele. Inimese puhul tähendab see 24-tunnist füsioloogiat ja käitumist reguleerivat tsüklit. Niisuguse rütmi on tinginud meie koduplaneedi ööpäeva pikkus – evolutsiooni käigus on meil kujunenud nn sisemine kell, mis püüab reguleerida bioloogilisi protsesse organismi elujõu tagamiseks kõige optimaalsemal viisil.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Puuviljatoitluse tervislikkusest

Puuviljatoitlus on toortoitluse üks alaliikidest ning puuviljatoitlaseks nimetatakse inimest, kelle toiduvalik koosneb vähemalt 75% ulatuses puuviljadest. Range puuviljatoitlase menüü koosneb ainult puuviljadest ja marjadest (sh avokaado), vähemranged lisavad juurde pähkleid-seemneid ning paljude toiduvalikus on ka vähesel hulgal köögivilju. Menüüst on jäetud välja kõik loomsed tooted, kaun- ja teraviljad, üldjuhul ka valge suhkur. Kuid kas puuviljatoitlus on ainuõige tee saleduse ja hea tervise juurde?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Tervislik maiustamine

Kõik soovivad vahetevahel maiustada – aga kuidas seda tervislikult teha? Kuidas orienteeruda poes maiustuste valimisel? Ära lähtu vaid toote nimetusest ega usu pimesi seda, mida reklaamitakse – uuri, mida toode tegelikult sisaldab. Anname soovitusi, kuidas teha poes paremaid valikuid ning kuidas ise kodus maiustusi valmistada. Oleme kogunud kokku 17 tervisliku maiustuse retsepti, sh küpsised, kreemid, müslid ja lihtsad jäätised. Tule loe lähemalt!

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Köögiviljade kasutamine smuutides

Hea moodus köögivilja tarbimise suurendamiseks, eriti värskena, on selle kasutamine smuutide koostises. Smuutit võib pidada üheks maitsvamaks ja tervislikumaks toiduks üldse, eriti hästi sobib see hommikusöögiks. Kuna smuuti koosneb värsketest komponentidest, siis seda tarvitama hakates tunnete varsti, et ei suuda oma päeva smuutita alustada – millestki olulisest jääb puudu.

Loe edasi

Mida kujutab endast Vahemeredieet

Teaduslikud uuringud on veenvalt tõestanud, et üheks tervislikumaks toitumisviisiks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumine. Toiduvalik koosnes peamiselt puu- ja köögiviljadest, ubadest ja pähklitest, täisteraviljatoodetest, kalast ja oliiviõlist, vähesel määral ka piimatoodetest ning mõõdukates kogustes punasest veinist. Sealse eluviisi olulisteks komponentideks on olnud ka füüsiline aktiivsus, üheskoos söömine ning tervislikust ja maitsvast toidust saadava naudingu hindamine.

Loe edasi

Smuuti – lihtne viis igapäevamenüü rikastamiseks fütotoitainetega

Anname lihtsaid näpunäiteid, kuidas smuutisid valmistada - smuutisse sobivad igasugused puuviljad ja marjad, ka köögiviljad, seemned, pähklid, teraviljahelbed. Varieeri koostisosi, kombineeri erinevaid maitseid. Lisaks nippidele leiad siit ka kuue tervisliku smuuti retsepti!

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mitu korda päevas süüa?

Sarnaselt muude toitumist puudutavate teemadega on tänapäeval palju vaidlusi selle üle, mitu korda päevas peaks sööma. Järjest enam räägitakse ka paastumise tervislikkusest, sh vahelduvast paastust. Samas rõhutavad tõenduspõhised toitumissoovitused pigem kolme põhitoidukorra ja vahepalade olulisust.


See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Taimetoit ja taimetoitlus

Taimetoitlus ja erinevad taimetoitluse suunad koguvad üha enam populaarsust. Samas aga peetakse piima- ja lihatooteid sageli ikka veel olulisemateks toiduaineteks, taimetoidusse aga suhtutakse üleolevalt ja vahel ka umbusklikult. Taimetoitlus ei pruugi olla veganlus.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas ja miks peaks punase liha tarbimist vähendama?

Punane liha (veise-, sea- ja lambaliha) on rikas paljude toitainete poolest. Eeskätt on tegemist rikkaliku valguallikaga, milles leidub ka rohkelt B-grupi vitamiine, mineraalaineid ja muud organismile hädavajalikku. Viimaste aastakümnete jooksul on punase liha tarbimine arenenud maades oluliselt suurenenud.

Loe edasi

Funktsionaalne vaatenurk toitumisele

Funktsionaalse toitumise kontseptsiooni arendas Funktsionaalse Meditsiini Instituudis (USA) eelmise sajandi üheksakümnendatel välja Jeffrey Bland. Keskne idee seisneb selles, et keha erinevad süsteemid ehk alamsüsteemid on seotud ja üksteisest sõltuvuses. Ning tasakaalu häirumine ühes alamsüsteemis võib mõjutada kogu keha kui üldise süsteemi tasakaalu ja takistada organismi funktsioneerimist.

Loe edasi