Tervislik toitumine
Hiljutised lisatud artiklid
Ülimalt töödeldud toidud kui terviserisk
Enamus meist on kuulnud, et värsked või minimaalselt töödeldud toidud on tervislikumad kui tugevalt töödeldud toidud. Teaduslikult tõendatuna on sellel väitel aga rohkem kaalu. Mitmed uuringud kinnitavadki, et ülimalt töödeldud toidud (ingliskeelne termin ultra-processed foods) pole mitte ainult vähem tervislikud, vaid võivad seonduda tõsiste terviseriskide ja lühema elueaga. Enamasti käsitletakse tervise ja toitumise seoseid pidades silmas toitude kasulikkust – mida süüa, et tervis parem oleks. Praegu tutvume aga põgusalt kahe uuringuga, mis keskenduvad kasulikkuse otsimise asemel ülimalt töödeldud toiduainete kahjulikkusele.
Loe edasi
Kas jõulud ja aastavahetus on ülesöömise aeg?
Paljud kardavad jõuluaega seepärast, et siis süüakse tavalisest sagedamini ja liiga palju. Jõulud on juba ammustest aegadest seotud söömisega. Toitumisnõustajana näen tihti seda, et kaalulangetamist sellel ajal ette ei võeta või dieedid katkestatakse, sest „siis ei ole ju võimalik tervislikult süüa“. Kas tõesti on tegemist perioodiga, mil on loomulik endale söömisega liiga teha, ja kus ebatervislikele ahvatlustele on lootusetu vastu seista?
Loe edasi
Itaallaste toitumisest tänapäeval
Toidukultuur Lõuna- ja Põhja-Itaalias on erinev ja erineb tublisti ka erinevatel põlvkondadel. Kõikidest erinevustest hoolimata ühendab Itaaliat ja itaallasi üle maa ja olenemata vanusest kirg toidu vastu. Iga itaallane on kindel, et tema ema või vanaema tehtud lasagne on just see kõige parem ja õigem.
Loe edasi
Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?
Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.
Loe edasi
Milline on toitumine Vahemeremaade regioonis praegu?
Turisti toitumine Vahemeremaades ei erine eriti toitumisest kusagil mujal, kuid kas ja kuivõrd toitub sealne kohalik elanik veel nüüdki traditsiooniliselt? Läänelik toitumisviis on tunginud ka Vahemeremaadesse. Varasematel aegadel kujunes sealne tervislik toitumine justkui iseenesest, lähtudes (liht)rahva eluviisist, ellusuhtumisest ja soodsas kliimas kättesaadavatest toiduainetest. Tänapäeval aga soovitatakse kohalikel inimestel tervise parandamiseks traditsiooniliste toitumisharjumuste juurde tagasi pöörduda.
Loe edasi
Kiudaineterikas toit – abimees tervise hoidmisel
Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Süsivesikud on organismile oluliseks energeetiliseks materjaliks, kuid neil on inimorganismis veel teisigi ülesandeid. Süsivesikutega haakub üks inimorganismi jaoks oluline “kuum” ühenditerühm – kiudained ehk mitteseeditavad süsivesikud.
Loe edasi
Toortoit ja toortoitlus
Üha enam räägitakse toortoidu tervislikkusest ning selle imetabasest mõjust kroonilistele haigustele. Kuid leidub ka neid, kelle toiduvalik vaid toortoidust koosnebki. Erinevalt levinud arusaamast, et tegemist on igava jänestetoiduga, on toortoitlaste menüü tegelikult rikkalik, põnev ning toitaineterohke. Süüakse köögivilju, puuvilju, idandeid, pähkleid, seemneid ja vetikaid. Toite ei kuumutata üle 42 kraadi, et vältida toitainetekadu.
Loe edasi
Kuumtöötlemise ohtlikud mõjud
Toidus sisalduvate või neile lisatavate potentsiaalselt kahjulike ainete (näiteks säilitus- või värvained) kohta kehtib kohustus kirjutada nende nimetused toiduaine pakendile. Kuid toitudes leiduv akrüülamiid on selline, mille olemasolust ei anna märku miski peale praetud või küpsetatud toiduaine välimuse. See kartsinogeen ja neurotoksiin tekib siis, kui süsivesikuid liigselt kuumutatakse.
Loe edasi
Kas toidulisandite tarbimine on kahjulik?
Aeg-ajalt ilmub ajakirjanduses mõni uudisenupp sellest, et toidulisandite tarvitamine võib olla tervisele kahjulik või lausa ohtlik. Kahjuks või õnneks pole tõde kunagi nii must-valge. Kui räägitakse toidulisandite kahjulikkusest või kasulikkusest, tuleb alati vaadata, mida täpselt uuriti, millist toidulisandit, mis annuses ja kui kaua kasutati, mis vormis oli lisandis sisalduv toitaine jne.
Loe edasi
Ööpäevane rütm ja söömise ajastamine
Organismi talitluse ööpäevane rütm (ingliskeelsetes allikates circadian rhythm) on iseloomulik lisaks inimestele ja loomadele ka taimedele ja isegi bakteritele. Inimese puhul tähendab see 24-tunnist füsioloogiat ja käitumist reguleerivat tsüklit. Niisuguse rütmi on tinginud meie koduplaneedi ööpäeva pikkus – evolutsiooni käigus on meil kujunenud nn sisemine kell, mis püüab reguleerida bioloogilisi protsesse organismi elujõu tagamiseks kõige optimaalsemal viisil.
Loe edasi
Puuviljatoitluse tervislikkusest
Puuviljatoitlus on toortoitluse üks alaliikidest ning puuviljatoitlaseks nimetatakse inimest, kelle toiduvalik koosneb vähemalt 75% ulatuses puuviljadest. Range puuviljatoitlase menüü koosneb ainult puuviljadest ja marjadest (sh avokaado), vähemranged lisavad juurde pähkleid-seemneid ning paljude toiduvalikus on ka vähesel hulgal köögivilju. Menüüst on jäetud välja kõik loomsed tooted, kaun- ja teraviljad, üldjuhul ka valge suhkur. Kuid kas puuviljatoitlus on ainuõige tee saleduse ja hea tervise juurde?
Loe edasi
Tervislik maiustamine
Kõik soovivad vahetevahel maiustada – aga kuidas seda tervislikult teha? Kuidas orienteeruda poes maiustuste valimisel? Ära lähtu vaid toote nimetusest ega usu pimesi seda, mida reklaamitakse – uuri, mida toode tegelikult sisaldab. Anname soovitusi, kuidas teha poes paremaid valikuid ning kuidas ise kodus maiustusi valmistada. Oleme kogunud kokku 17 tervisliku maiustuse retsepti, sh küpsised, kreemid, müslid ja lihtsad jäätised. Tule loe lähemalt!
Loe edasi