Tervislik toitumine
Hiljutised lisatud artiklid
Milline on toitumine Vahemeremaade regioonis praegu?
Turisti toitumine Vahemeremaades ei erine eriti toitumisest kusagil mujal, kuid kas ja kuivõrd toitub sealne kohalik elanik veel nüüdki traditsiooniliselt? Läänelik toitumisviis on tunginud ka Vahemeremaadesse. Varasematel aegadel kujunes sealne tervislik toitumine justkui iseenesest, lähtudes (liht)rahva eluviisist, ellusuhtumisest ja soodsas kliimas kättesaadavatest toiduainetest. Tänapäeval aga soovitatakse kohalikel inimestel tervise parandamiseks traditsiooniliste toitumisharjumuste juurde tagasi pöörduda.
Loe edasiKiudaineterikas toit – abimees tervise hoidmisel
Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Süsivesikud on organismile oluliseks energeetiliseks materjaliks, kuid neil on inimorganismis veel teisigi ülesandeid. Süsivesikutega haakub üks inimorganismi jaoks oluline “kuum” ühenditerühm – kiudained ehk mitteseeditavad süsivesikud.
Loe edasiToortoit ja toortoitlus
Üha enam räägitakse toortoidu tervislikkusest ning selle imetabasest mõjust kroonilistele haigustele. Kuid leidub ka neid, kelle toiduvalik vaid toortoidust koosnebki. Erinevalt levinud arusaamast, et tegemist on igava jänestetoiduga, on toortoitlaste menüü tegelikult rikkalik, põnev ning toitaineterohke. Süüakse köögivilju, puuvilju, idandeid, pähkleid, seemneid ja vetikaid. Toite ei kuumutata üle 42 kraadi, et vältida toitainetekadu.
Loe edasiKuumtöötlemise ohtlikud mõjud
Toidus sisalduvate või neile lisatavate potentsiaalselt kahjulike ainete (näiteks säilitus- või värvained) kohta kehtib kohustus kirjutada nende nimetused toiduaine pakendile. Kuid toitudes leiduv akrüülamiid on selline, mille olemasolust ei anna märku miski peale praetud või küpsetatud toiduaine välimuse. See kartsinogeen ja neurotoksiin tekib siis, kui süsivesikuid liigselt kuumutatakse.
Loe edasiKas toidulisandite tarbimine on kahjulik?
Aeg-ajalt ilmub ajakirjanduses mõni uudisenupp sellest, et toidulisandite tarvitamine võib olla tervisele kahjulik või lausa ohtlik. Kahjuks või õnneks pole tõde kunagi nii must-valge. Kui räägitakse toidulisandite kahjulikkusest või kasulikkusest, tuleb alati vaadata, mida täpselt uuriti, millist toidulisandit, mis annuses ja kui kaua kasutati, mis vormis oli lisandis sisalduv toitaine jne.
Loe edasiÖöpäevane rütm ja söömise ajastamine
Organismi talitluse ööpäevane rütm (ingliskeelsetes allikates circadian rhythm) on iseloomulik lisaks inimestele ja loomadele ka taimedele ja isegi bakteritele. Inimese puhul tähendab see 24-tunnist füsioloogiat ja käitumist reguleerivat tsüklit. Niisuguse rütmi on tinginud meie koduplaneedi ööpäeva pikkus – evolutsiooni käigus on meil kujunenud nn sisemine kell, mis püüab reguleerida bioloogilisi protsesse organismi elujõu tagamiseks kõige optimaalsemal viisil.
Loe edasiPuuviljatoitluse tervislikkusest
Puuviljatoitlus on toortoitluse üks alaliikidest ning puuviljatoitlaseks nimetatakse inimest, kelle toiduvalik koosneb vähemalt 75% ulatuses puuviljadest. Range puuviljatoitlase menüü koosneb ainult puuviljadest ja marjadest (sh avokaado), vähemranged lisavad juurde pähkleid-seemneid ning paljude toiduvalikus on ka vähesel hulgal köögivilju. Menüüst on jäetud välja kõik loomsed tooted, kaun- ja teraviljad, üldjuhul ka valge suhkur. Kuid kas puuviljatoitlus on ainuõige tee saleduse ja hea tervise juurde?
Loe edasiTervislik maiustamine
Kõik soovivad vahetevahel maiustada – aga kuidas seda tervislikult teha? Kuidas orienteeruda poes maiustuste valimisel? Ära lähtu vaid toote nimetusest ega usu pimesi seda, mida reklaamitakse – uuri, mida toode tegelikult sisaldab. Anname soovitusi, kuidas teha poes paremaid valikuid ning kuidas ise kodus maiustusi valmistada. Oleme kogunud kokku 17 tervisliku maiustuse retsepti, sh küpsised, kreemid, müslid ja lihtsad jäätised. Tule loe lähemalt!
Loe edasiKöögiviljade kasutamine smuutides
Hea moodus köögivilja tarbimise suurendamiseks, eriti värskena, on selle kasutamine smuutide koostises. Smuutit võib pidada üheks maitsvamaks ja tervislikumaks toiduks üldse, eriti hästi sobib see hommikusöögiks. Kuna smuuti koosneb värsketest komponentidest, siis seda tarvitama hakates tunnete varsti, et ei suuda oma päeva smuutita alustada – millestki olulisest jääb puudu.
Loe edasiMida kujutab endast Vahemere dieet
Teaduslikud uuringud on veenvalt tõestanud, et üheks tervislikumaks toitumisviisiks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumine. Toiduvalik koosnes peamiselt puu- ja köögiviljadest, ubadest ja pähklitest, täisteraviljatoodetest, kalast ja oliiviõlist, vähesel määral ka piimatoodetest ning mõõdukates kogustes punasest veinist. Sealse eluviisi olulisteks komponentideks on olnud ka füüsiline aktiivsus, üheskoos söömine ning tervislikust ja maitsvast toidust saadava naudingu hindamine.
Loe edasiSmuuti – lihtne viis igapäevamenüü rikastamiseks fütotoitainetega
Anname lihtsaid näpunäiteid, kuidas smuutisid valmistada - smuutisse sobivad igasugused puuviljad ja marjad, ka köögiviljad, seemned, pähklid, teraviljahelbed. Varieeri koostisosi, kombineeri erinevaid maitseid. Lisaks nippidele leiad siit ka kuue tervisliku smuuti retsepti!
Loe edasiKas ja miks peaks punase liha tarbimist vähendama?
Punane liha (veise-, sea- ja lambaliha) on rikas paljude toitainete poolest. Eeskätt on tegemist rikkaliku valguallikaga, milles leidub ka rohkelt B-grupi vitamiine, mineraalaineid ja muud organismile hädavajalikku. Viimaste aastakümnete jooksul on punase liha tarbimine arenenud maades oluliselt suurenenud.
Loe edasi










