Funktsionaalne vaatenurk toitumisele
Kas toit on pelgalt kõhutäide?
Funktsionaalse toitumise kontseptsiooni arendas Funktsionaalse Meditsiini Instituudis (USA) eelmise sajandi üheksakümnendatel välja Jeffrey Bland.
Keskne idee seisneb selles, et keha erinevad süsteemid ehk alamsüsteemid on seotud ja üksteisest sõltuvuses. Ning tasakaalu häirumine ühes alamsüsteemis võib mõjutada kogu keha kui üldise süsteemi tasakaalu ja takistada organismi funktsioneerimist.
Toitumise seos kehafunktsioonide tasakaaluga
Üheks oluliseks organismi funktsionaalse tasakaalu häirete ja neist tulenevate terviseprobleemide põhjuseks on vale toitumine. J. Blandi teedrajavatest uuringutest on möödunud paarkümmend aastat, ning praeguseks on funktsionaalne toitumine ja ka funktsionaalne meditsiin kujunenud elujõulisteks tõenduspõhisteks valdkondadeks.
Funktsionaalse toitumise eesmärgiks on toetada tasakaalu organismi funktsioneerimises. Selleks tuleb toiduvalik kujundada lähtudes keha füsioloogilistest vajadustest – seda nii põhitoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) kui vitamiinide ja mineraalainete osas. Tasakaalus peab olema ka loomse ja taimse toidu tarbimine, rasvadest rääkides aga mitte vaid nende üldine osakaal toiduvalikus, vaid ka küllastunud ja küllastumata rasvhapete vahekord. Tasakaalustatud toit toetab organite optimaalset talitlust, mis on tervenemiseks ja haiguste ennetamiseks ülioluline.
Funktsionaalne meditsiin vaatleb inimest kui tervikut, aidates kehal kui süsteemil paremini funktsioneerida. Teadlased ja praktiseerivad arstid arendavad edasi ka nn personaliseeritud meditsiini, mis uurib muuhulgas toitumise, keskkonnasaaste ja elustiili mõju konkreetse inimese tervisele. Praeguseks on olemas ka mitmeid teste, mis aitavad individuaalseid funktsionaalse tasakaalu häireid hinnata ning seisundi parandamiseks soovitusi jagada.
Sööme selleks, et keha saaks toimida, ning anname talle õigel määral kõike vajalikku
Organismi toimimiseks vajame me õiges vahekorras põhitoitaineid – valke, rasvu ja süsivesikuid. Oluline on ka tasakaal iga toitainegrupi siseselt. Paigas peab olema suhe küllastunud ja küllastumata rasvhapete, erineva glükeemilise koormusega süsivesikute ning taimsete ja loomsete valkude vahel. Ning tingimata peame toiduga saama neid organismile hädavajalikke toitaineid, mida meie keha ise ei tooda (asendamatuid amino- ja rasvhappeid).
Sel viisil põhitoitaineid tasakaalustades saame mõjutada mitmeid terviseseisundeid, eriti südame-veresoonkonna tervist ja II tüüpi diabeeti.
Muidugi vajab keha ka piisavalt mikrotoitaineid – vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks ei tooda meie keha C-vitamiini, seda saame vaid toidust. Üha enam räägitakse ka taimedes leiduvate fütotoitainete kasulikust mõjust tervisele. Neid annab meile kõige paremini erinevat värvi köögi- ja puuviljade igapäevane tarbimine.
Funktsionaalne toitumine versus dieedid
Teadusuuringutel põhinevad riiklikud toitumissoovitused propageerivad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, küll aga pakutakse massimeedias igasuguseid dieete, sageli ka niisuguseid, mis kitsendavad oluliselt toiduvalikut (toortoitlus, puuviljatoitlus, paleotoitumine jmt) või on suunatud vaid kehas toimuvate protsesside üksikutele aspektidele (ketogeenne dieet, rasvavaba detoksidieet jt). Selline organismile hädavajalike toiduainegruppide põhjendamatu menüüst väljajätmine pole õigustatud ega tervislik.
Kui see mingitel kaalutlustel siiski vajalikuks osutub, tuleb väljajäetu asendada organismi funktsioneerimise seisukohast samaväärsete toitudega, et vältida toitainetepuudust. Kui kõht saab täis, siis ei pruugi see tähendada, et keha on hästi toidetud. Küsimus on selles, kuivõrd kõhutäis meid kõige vajalikuga kindlustab. Inimene võib olla ülekaalus, aga toitainetepuuduses. On dieete, mis jätavad osad toitained üldse välja või muudavad nende vahekorda nii, et see pole enam tervislik.
Enamlevinud kaalulangetusdieedid
Enamus treenereid soovitab kehakaalu langetamiseks nn valgudieeti, kus põhitoitainete – valkude, rasvade ja süsivesikute tasakaal on tublisti paigast ära. On tõsi, et niisugune dieet aitab suhteliselt kiiresti kaalu langetada, samuti kaasneb kaalulangusega mõningate tervisenäitajate paranemine. Kuid pikaajaliselt ei ole see tervislik, kuna loomsete valkude ja küllastunud rasvade liigne osakaal toiduvalikus häirib keha funktsioneerimist ega hoia haiguste eest, pigem vastupidi.
Seega võiks kiirete tulemuste nimel tehtavate „jõuvõtete“ asemel lihtsalt alustada tervisliku toitumisega. Kaal langeb küll aeglasemalt, kuid tulemused on püsivamad ja tervis ei kannata.
Organismi funktsioneerimist häiriv detoksidieet
Eestis on levinud detoksidieet, mis jätab menüüst välja organismile detoksifikatsiooniprotsessiks vajalikud rasvad, välistades lisaks loomsetele rasvadele ka kõik taimsed õlid, pähklid, seemned ja ka avokaado.
Funktsionaalne toitumise seisukohast on aga toidurasvad ja neis leiduvate rasvhapete õige tasakaal ülioluline. Rasvhapped on kõikide rakumembraanide komponendiks ning kahte neist – linoolhape ja alfalinoleenhape – nimetatakse asendamatuteks, mis tähendab, et neid on võimalik saada ainult toidust, keha neid ise toota ei suuda. Kaua meie rakumembraanid vastu peavad, kui neile toiduga rasvhappeid ei anta? Keha toodab asendamatutest rasvhapetest ka koehormoone, mis osalevad üliolulistes bioloogilistes protsessides, sh põletiku- ja hüübimisreaktsioonides.
Samas peame organismis toimuvate detoksifikatsiooni- ehk puhastumisprotsesside toetamiseks vähendama tööstuslike toitude tarbimist. Ja tegelikult ka mistahes toitude liigset tarbimist, sest igasugune ülesöömine on kehale koormaks. Detoksifikatsioon toimub kõige tõhusamalt siis, kui toitumine on tasakaalus ja ühegi toiduainega ei liialdata.
Peamiselt liialdatakse loomsete toiduainete ja suhkrurikaste toitudega. Paljudel aga puudub menüüst tervislik toit kui niisugune üldse (värsked puu- ja köögiviljad, täisteraviljatooted jne), kogu päeva jooksul lihtsalt hüpitatakse oma veresuhkru taset magusate suupistetega ja tarbitakse juhuslikke toitainetevaeseid palasid. Niisuguste söömisharjumuste saatjateks on energiapuudus ja veresuhkru liigsetest langustest tingitud magusasööstud.
Tegelikult toetab organismi tööd kõige paremini regulaarne ja tasakaalus toitumine, soovitatavalt 3 täisväärtuslikku põhitoidukorda ja 2-3 tervislikku vahepala päevas.
Kokkuvõtteks
Järjest enam avastatakse uusi seoseid toitumise ja keha funktsioneerimise vahel.
Kui üldjuhul toetab tervist kõige paremini mitmekesine tasakaalustatud toitumine, siis haiguste puhul sellest alati ei piisa. Siis on tarvis teada, missugused kehafunktsioonid on tasakaalust väljas ja neid spetsiaalselt toetada. Näiteks ei sobi tervislik taimetoidurikas toitumine kõikide seedetrakti haiguste korral. Seepärast tuleks abi saamiseks pöörduda funktsionaalse toitumise terapeudi poole, mitte alustada iseseisvalt moedieetidega. Eriti sellistega, mis lubavad kõikidest haigustest tervenemist. Eridieete haiguste korral saavad määrata vaid funktsionaalse toitumise terapeudid, toitumisnõustajatel ja ka tavalistel toitumisterapeutidel vastav pädevus puudub.