Rasvad toidus & inimkehas
Hiljutised lisatud artiklid
Liha ja loomne rasv – sõber või vaenlane?
Tänapäeva maailmas on meil võimalik kätte saada toitu, millest aastaid tagasi vaid unistada võisime. Me ei pea enam piirduma vaid sellega, mida kohalik loodus või oma peenramaa pakuvad. Räägitakse taimse toidu kasulikkusest ja selle toimest eluea pikendajana. Sellest võib jääda mulje, et igasugune loomne toit on tervisele kahjulik. Loomset rasva on peetud südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mistõttu on soovitatud menüüs loomse rasva osakaalu vähendada. Kuidas sellega siis tegelikult lood on? Kutsun teid kaasa mõtlema.
Loe edasi
L-Karnitiin – abimees energiametabolismis
L-karnitiin on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend, mis on äärmiselt oluline selleks, et rasvhapetest saaks rakus asuvates mitokondrites energiat toota. Inimene saab kolmveerand vajaminevast L-karnitiinist loomse toiduga ja ülejäänud veerandi sünteesivad neerud ja maks.
Loe edasi
Oliiviõli ja selle tootmine
Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.
Loe edasi
Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?
Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.
Loe edasi
Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?
Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.
Loe edasi
Kõrvitsaseemneõli – Austria kuld meie toidulaual
Käesoleva artikli aluseks on teadustööd, kus on uuritud Austria kaguosas Steiermarki provintsis toodetava kõrvitsaseemneõli koostist, sealhulgas selles sisalduvaid rasvhappeid ja vitamiine. Steiermarki kõrvitsaseemneõli on valmistatud spetsiaalsest kõrvitsasordist Cucurbita pepo subsp.pepo var. Styriaca. Tänapäeval kasvatatakse seda sorti ka mujal maailmas nii söögiks kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Loe edasi
Toidurasvad – kasulikud või kahjulikud? Millal kasulikud, millal kahjulikud?
Veel viisteist aastat tagasi peeti rasvu toidus pigem kahjulikeks kui kasulikeks, seda eeskätt haigetele inimestele ja muidugi kaalulangetajatele. Sageli jäeti nii rasvad kui ka väga kardetud kolesterool menüüst täiesti välja. Samasuguseid soovitusi kuuleb veel praegugi üksikutelt nõustajatelt, kes ei ole kursis uuemate teaduslike tõendustega toidurasvade ja kolesterooli vajalikkuse kohta. Rasvu ja kolesterooli ei pea toidus vältima, kuid teadma peab, et meie tervise seisukohast on erinevatel rasvadel suur vahe.
Loe edasi
Loomne rasv meie esivanemate toidulaual
Tänapäevase toidu- ja infokülluse tingimustes on valikuid teha päris raske. Veganid, kes ei söö üldse loomseid toite, propageerivad veganlust kui parimat toitumisviisi, samas soovitavad paleodieedi pooldajad süüa just liha. Olenemata toitumisviisist peab meie keha toidust kätte saama vajalikul hulgal rasva. Samas on juba mõnda aega seostatud teatud tüüpi rasvade söömist südame-veresoonkonnaprobleemidega. Üheks peamiseks süüdlaseks peetakse küllastunud rasvhappeid, mida sisaldab rohkesti loomne rasv.
Loe edasi
Soovitusi toidurasvade tarbimiseks
Kuna rasvad, mida toiduga saame, on meie tervisele ääretult olulised, ei tohiks nende hulka toiduvalikus liigselt piirata ega neid menüüst välja lülitada. Küll aga on oluline rasvu õigesti valida. Peamine probleem on selles, et süüakse valesid toidurasvu ning liialdatakse loomsete rasvadega, millest saame liiga palju küllastunud rasvhappeid.
Loe edasi
Toidurasvade ja -õlide kuumakindlus ja säilitamine
Toiduõlid on erineva kuumataluvusega. Kuumust paremini taluvad õlid ja rasvad ei kahjustu praadimisel ja küpsetamisel nii kergesti. Kõrgemal temperatuuril praadimiseks sobivad naturaalsetest õlidest ja rasvadest avokaadoõli, tudraõli, palmirasv ja ghee (selitatud või), kergeks kuumutamiseks kookosrasv ja extra virgin oliiviõli.
Loe edasi
Oliiviõli – kuidas õli valida?
Oliivid on väga rasvarikkad puuviljad, sisaldades rasvu keskmiselt 20-30%, mis asetab nad samale pulgale pähklite ja seemnetega. Tervislikku oliiviõli saadakse oliivide külmpressimise teel – selliselt pressitud õli kvaliteet on kõrgem, kuna madalama temperatuuri kasutamine kindlustab, et õli ei rääsu ja tema maitseomadused säilivad.
Loe edasi
Kalaõli ja kalarasv
Rasvade õige vahekord toidus on enamuse krooniliste haiguste ennetamisel ja ravi toetuskomponendina väga oluline, sest oomega-3 rasvhappest EPAst moodustatakse põletikuvastased ja hüübimist vähendavad koehormoonid. Seetõttu on praktiliselt kõikide krooniliste haiguste korral oluline lülitada menüüsse kala või võtta kalaõlipreparaate.
Loe edasi