Rasvad toidus & inimkehas
Hiljutised lisatud artiklid
Mida kujutab endast küllastunud rasv
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemisega seostatakse eeskätt loomsetes rasvades sisalduvaid küllastunud rasvhappeid. Mida need endast kujutavad?
Loe edasi
Taimeõlide tootmine ja töötlemine
Tervislikuimaks meetodiks peetakse enamasti külmpressimist, kuid külmpressõlide tooraine peab olema väga puhas. Kui näiteks kookose viljaliha kuivatatakse eelnevalt päikese käes, kus see võib saastuda, siis ei ole kookosest saadav külmpressõli tervislik – see vajab rafineerimist. On ka tooraineid, millest külmpressimisega õli hästi kätte ei saagi – näiteks sojaoad, riisi- ja maisiseemned. Niisugusest toormest õli ekstraheerimiseks kasutatakse lahusteid.
Loe edasi
Shea- ehk võiseemnikuõli (sheavõi)
Küllap on neile, keda huvitab toiduainete koostis, jäänud näiteks küpsise- või šokolaadipakenditelt silma nimetus võiseemnikurasv, võiseemnikuõli või sheavõi. Shea- ehk võiseemnikuõli, mida kutsutakse ka sheavõiks (inglise keeles shea butter või ka shea fat) on pärit Aafrikas kasvava sheapuu (Vitellaria paradoxa) viljade tuumadest ehk pähklitest. Tegemist on kosmeetikatoodetes ja viimasel ajal ka toiduainetes üha rohkem kasutatava troopiline rasvainega.
Loe edasi
Oomega-3 (ω-3) rasvhapped ja südame tervis
Veel hiljuti peeti rasvu pigem kahjulikeks kui kasulikeks ning püüti neid menüüst välistada nii südame tervise huvides kui kaalu langetamise eesmärgil. Viimaste aastakümnete jooksul aga on jõutud tõenduspõhisele arusaamisele sellest, kui olulised on meile toidust saadavad rasvad. Neid tuleb vaid õigesti valida ja õigetes kogustes tarbida – olulisem kui rasvade üldhulk on nende kvaliteet ning erinevate rasvade omavaheline suhe.
Loe edasi
Kust saavad veganid oomega-3 rasvhappeid
Veganlusest räägitakse aina rohkem ning selle täistaimse dieedi on enda jaoks leidnud paljud inimesed. Vegandieedil olevad inimesed peavad aga tihti pöörama rohkem tähelepanu sellele, mida ja kui palju nad söövad, et tagada oma kehale piisav kogus vajalikke toitaineid. Üks selline toitaine on organismile äärmiselt vajalik oomega-3 rasvhape. Oomega-3 rasvhapete allikatena mainitakse enamasti eelkõige erinevaid kalu ja muid loomseid mereande, kuid kust saavad neid asendamatuid rasvhappeid veganid, kelle toiduvalikus loomsed toiduained puuduvad?
Loe edasi
Liha ja loomne rasv – sõber või vaenlane?
Tänapäeva maailmas on meil võimalik kätte saada toitu, millest aastaid tagasi vaid unistada võisime. Me ei pea enam piirduma vaid sellega, mida kohalik loodus või oma peenramaa pakuvad. Räägitakse taimse toidu kasulikkusest ja selle toimest eluea pikendajana. Sellest võib jääda mulje, et igasugune loomne toit on tervisele kahjulik. Loomset rasva on peetud südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mistõttu on soovitatud menüüs loomse rasva osakaalu vähendada. Kuidas sellega siis tegelikult lood on? Kutsun teid kaasa mõtlema.
Loe edasi
L-Karnitiin – abimees energiametabolismis
L-karnitiin on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend, mis on äärmiselt oluline selleks, et rasvhapetest saaks rakus asuvates mitokondrites energiat toota. Inimene saab kolmveerand vajaminevast L-karnitiinist loomse toiduga ja ülejäänud veerandi sünteesivad neerud ja maks.
Loe edasi
Oliiviõli ja selle tootmine
Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.
Loe edasi
Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?
Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.
Loe edasi
Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?
Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.
Loe edasi
Kõrvitsaseemneõli – Austria kuld meie toidulaual
Käesoleva artikli aluseks on teadustööd, kus on uuritud Austria kaguosas Steiermarki provintsis toodetava kõrvitsaseemneõli koostist, sealhulgas selles sisalduvaid rasvhappeid ja vitamiine. Steiermarki kõrvitsaseemneõli on valmistatud spetsiaalsest kõrvitsasordist Cucurbita pepo subsp.pepo var. Styriaca. Tänapäeval kasvatatakse seda sorti ka mujal maailmas nii söögiks kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Loe edasi
Toidurasvad – kasulikud või kahjulikud? Millal kasulikud, millal kahjulikud?
Veel viisteist aastat tagasi peeti rasvu toidus pigem kahjulikeks kui kasulikeks, seda eeskätt haigetele inimestele ja muidugi kaalulangetajatele. Sageli jäeti nii rasvad kui ka väga kardetud kolesterool menüüst täiesti välja. Samasuguseid soovitusi kuuleb veel praegugi üksikutelt nõustajatelt, kes ei ole kursis uuemate teaduslike tõendustega toidurasvade ja kolesterooli vajalikkuse kohta. Rasvu ja kolesterooli ei pea toidus vältima, kuid teadma peab, et meie tervise seisukohast on erinevatel rasvadel suur vahe.
Loe edasi