Rasvad toidus & inimkehas

Hiljutised lisatud artiklid

Soovitusi toidurasvade tarbimiseks

Kuna rasvad, mida toiduga saame, on meie tervisele ääretult olulised, ei tohiks nende hulka toiduvalikus liigselt piirata ega neid menüüst välja lülitada. Küll aga on oluline rasvu õigesti valida. Peamine probleem on selles, et süüakse valesid toidurasvu ning liialdatakse loomsete rasvadega, millest saame liiga palju küllastunud rasvhappeid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Ohtlikud transrasvad

Rasv on tervise jaoks väga oluline komponent, kuid sageli puuduvad meil piisavad teadmised sellest, milliseid rasvu, missugustes kogustes tarbida ning milliseid mitte. Ammu on teada, et transrasvad on tervisele ohtlikud. Õnneks on transrasvade sisaldust Eestis müüdavates toodetes tugevalt vähendatud, vaid väga vähesed tooted (kõige enam kondiitritooted) sisaldavad neid.

Loe edasi

Mida kujutavad endast küllastunud rasvhapped

Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemisega seostatakse eeskätt loomsetes rasvades sisalduvaid küllastunud rasvhappeid. Mida need endast kujutavad?

Loe edasi

Taimeõlide tootmine ja töötlemine

Tervislikuimaks meetodiks peetakse enamasti külmpressimist, kuid külmpressõlide tooraine peab olema väga puhas. Kui näiteks kookose viljaliha kuivatatakse eelnevalt päikese käes, kus see võib saastuda, siis ei ole kookosest saadav külmpressõli tervislik – see vajab rafineerimist. On ka tooraineid, millest külmpressimisega õli hästi kätte ei saagi – näiteks sojaoad, riisi- ja maisiseemned. Niisugusest toormest õli ekstraheerimiseks kasutatakse lahusteid.

Loe edasi

Shea- ehk võiseemnikuõli (sheavõi)

Küllap on neile, keda huvitab toiduainete koostis, jäänud näiteks küpsise- või šokolaadipakenditelt silma nimetus võiseemnikurasv, võiseemnikuõli või sheavõi. Shea- ehk võiseemnikuõli, mida kutsutakse ka sheavõiks (inglise keeles shea butter või ka shea fat) on pärit Aafrikas kasvava sheapuu (Vitellaria paradoxa) viljade tuumadest ehk pähklitest. Tegemist on kosmeetikatoodetes ja viimasel ajal ka toiduainetes üha rohkem kasutatava troopiline rasvainega. 

Loe edasi

Oomega-3 (ω-3) rasvhapped ja südame tervis

Veel hiljuti peeti rasvu pigem kahjulikeks kui kasulikeks ning püüti neid menüüst välistada nii südame tervise huvides kui kaalu langetamise eesmärgil. Viimaste aastakümnete jooksul aga on jõutud tõenduspõhisele arusaamisele sellest, kui olulised on meile toidust saadavad rasvad. Neid tuleb vaid õigesti valida ja õigetes kogustes tarbida – olulisem kui rasvade üldhulk on nende kvaliteet ning erinevate rasvade omavaheline suhe.

Loe edasi

Kust saavad veganid oomega-3 rasvhappeid

Veganlusest räägitakse aina rohkem ning selle täistaimse dieedi on enda jaoks leidnud paljud inimesed. Vegandieedil olevad inimesed peavad aga tihti pöörama rohkem tähelepanu sellele, mida ja kui palju nad söövad, et tagada oma kehale piisav kogus vajalikke toitaineid. Üks selline toitaine on organismile äärmiselt vajalik oomega-3 rasvhape. Oomega-3 rasvhapete allikatena mainitakse enamasti eelkõige erinevaid kalu ja muid loomseid mereande, kuid kust saavad neid asendamatuid rasvhappeid veganid, kelle toiduvalikus loomsed toiduained puuduvad?

Loe edasi

Liha ja loomne rasv – sõber või vaenlane?

Tänapäeva maailmas on meil võimalik kätte saada toitu, millest aastaid tagasi vaid unistada võisime.  Me ei pea enam piirduma vaid sellega, mida kohalik loodus või oma peenramaa pakuvad. Räägitakse taimse toidu kasulikkusest ja selle toimest eluea pikendajana. Sellest võib jääda mulje, et igasugune loomne toit on tervisele kahjulik. Kuidas sellega siis tegelikult lood on? Kutsun teid kaasa mõtlema.

Loe edasi

L-Karnitiin – abimees energiametabolismis

L-karnitiin on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend, mis on äärmiselt oluline selleks, et rasvhapetest saaks rakus asuvates mitokondrites energiat toota. Inimene saab kolmveerand vajaminevast L-karnitiinist loomse toiduga ja ülejäänud veerandi sünteesivad neerud ja maks.

Loe edasi

Oliiviõli ja selle tootmine

Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.

Loe edasi

Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?

Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.

Loe edasi

Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?

Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi