Toitumisteraapia

Tere tulemast ajakiri Toitumisteraapia veebikeskkonda! 

Siit leiad laia ja regulaarselt uueneva valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.

Osad toitumiseteemalised artiklid on kättesaadavad tasuta. Kui soovid rohkem lugeda, saad valida kahe erineva lugejapaketi vahel:

  • 1 kuu hinnaga 3 eurot
  • 6 kuud hinnaga 10 eurot

Täpsem info artiklite juures. Head lugemist!

Hiljutised lisatud artiklid

Elu ilma migreenita

Jane lugu, kes elas aastaid teadmisega, et paar korda kuus esinevad tugevad peavalud tuleb lihtsalt ära kannatada. Kirjeldamatult tugevatele peavaludele lisandusid iiveldus, oksendamine, valgus- ja müratundlikkus, nõrkustunne ja kõnehäired. Valud kestsid 2-3 päeva ning migreeniravimitest abi polnud. Loe edasi, et näha, millest Jane abi sai.

Loe edasi

Selektiivne ehk valiv söömishäire lapsel, Markuse näide

Selektiivne söömishäire väljendub vastumeelsuses teatavate söökide suhtes. SED all kannatav laps keeldub kategooriliselt uute toiduainete proovimisest, mille tulemusel võib menüü jääda äärmiselt piiratuks. Toitude vältimine põhineb tavaliselt nende tekstuuril ja/või lõhnal. Sageli jäetakse toiduvalikust välja just kõige tervislikumad toidugrupid – puu- ja köögiviljad. Jagame 8-aastase Markuse lugu.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Süsivesikud mõjutavad vere glükoositaset erinevalt

Veresuhkru taset mõjutavad tugevalt toiduainete glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK). Madala GI-ga toidust pärit glükoos imendub vereringesse aeglaselt ning tõstab veresuhkru taset pikkamööda. Sellele vastuseks peab ka kõhunääre tootma palju vähem insuliini. Eriti oluline on veresuhkru üle kontrolli saavutamine diabeetikutel, kuid veresuhkru tase mõjutab ka südame-veresoonkonna seisundit ja kehakaalu.

Loe edasi

HPV viirus, emakakaela muutused ja toitumine

HPV ehk inimese papilloomviirus on väga levinud viirus, ning enamus meist nakatub sellesse elu jooksul vähemalt korra. Papilloomviirustest tekivad meil muuhulgas ka soolatüükad ja konnasilmad. Kõige enam aga kuuleme sellest viirusest seoses tema emakakaelavähi teket soodustava toimega.

Loe edasi

Kartul sisaldab mürgiseid glükoalkaloide

Kartul, meile ajalooliselt nii oluline köögivili (1920-ndatel kutsuti Eestit ka kartulivabariigiks, sest siin kasvatati sel ajal ühe elaniku kohta kõige rohkem kartulit maailmas), on pärit Lõuna-Ameerikast. Selle tõid 16. sajandil Euroopasse hispaanlased, Eestisse jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku. Kartulis aga leidub ka glükoalkaloide – mürgiseid ühendeid, mida taimed sünteesivad nii kasvuperioodil kui koristusjärgselt, et kaitsta end bakterite, seente, viiruste, putukate ja loomade eest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Toortoit ja toortoitlus

Üha enam räägitakse toortoidu tervislikkusest ning selle imetabasest mõjust kroonilistele haigustele. Kuid leidub ka neid, kelle toiduvalik vaid toortoidust koosnebki. Erinevalt levinud arusaamast, et tegemist on igava jänestetoiduga, on toortoitlaste menüü tegelikult rikkalik, põnev ning toitaineterohke. Süüakse köögivilju, puuvilju, idandeid, pähkleid, seemneid ja vetikaid. Toite ei kuumutata üle 42 kraadi, et vältida toitainetekadu.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Histamiinitalumatuse juhtum

Minu talumatus on arenenud küllaltki pika aja vältel. Kuni umbes 30. eluaastani olin ma enda arvates täiesti allergiatevaba inimene, kuigi tagantjärele mõeldes oli mind terve elu saatnud kinnine nina. Esimest korda seostasin oma seisundit võimaliku allergiaga siis, kui avastasin reaktsiooni punasele veinile.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas iidne jumalate jook – vein – sobib ka tänasele inimesele?

Varaseim veinitootmine pärineb Lähis-Idast, nii 6000 – 5000 aastat eKr. Veini tehti datlitest, meest ja vahel ka kohvipõõsa marjade suhkrurikkast säsist. Metsiku viinapuu sordiaretus algas IV sajandil e.m.a., ja kokku aretati antiikajal üle saja erineva viinamarjasordi. Keskajal soodustas veinikultuuri levikut kirik. Kloostrite juurde rajati viinamarjaaedu armulauaveinide valmistamiseks. Kaasaja veinitööstused toodavad paljude maitsenüanssidega veine ja veinitarbimisest on saanud lausa rituaalne toiming.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Suhkur ja muud magustajad

Magustajatena kasutatakse toitudes ja jookides nii lauasuhkrut kui ernevaid naturaalseid magustajaid, samuti on kasutusel suur hulk suhkruasendajaid. Viimaseid on nii loodusliku päritoluga kui sünteetilisi. Suhkruasendajaid kasutatakse laialt light-toodetes, kuna need annavad suhkrust vähem või ei anna üldse kaloreid. Samas ajab suhkruasendajate lai valik tarbijad sageli segadusse. Missuguseid suhkruasendajaid tuleks eelistada? Või tuleks mõnda neist lausa vältida?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Polütsüstililiste munasarjade sündroom

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi seostatakse hormonaalse tasakaalutusega, täpsemalt meessuguhormoonide liiga kõrge tasemega. Seda esineb erinevatel andmetel kuni viiendikul fertiilses eas naistest – neil tekivad munasarjadesse väikesed tsüstid. Normaalselt toodavad munasarjad naissuguhormoone, aga ka väikeses koguses meessuguhormoone. Polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral hakkavad nad meesuguhormoone normaalsest rohkem tootma.

Loe edasi

Kuumtöötlemise ohtlikud mõjud

Toidus sisalduvate või neile lisatavate potentsiaalselt kahjulike ainete (näiteks säilitus- või värvained) kohta kehtib kohustus kirjutada nende nimetused toiduaine pakendile. Kuid toitudes leiduv akrüülamiid on selline, mille olemasolust ei anna märku miski peale praetud või küpsetatud toiduaine välimuse. See kartsinogeen ja neurotoksiin tekib siis, kui süsivesikuid liigselt kuumutatakse.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kuidas vältida anoreksiat ja buliimiat läbi tervisliku toitumise

Psühholoogilisest aspektist vaadatuna on anoreksial ja buliimial palju ühist. Nii anorektikuid kui buliimikuid iseloomustab äärmuslik hirm olla paks ning soov olla sale – erinevus on selles, et anorektikutel ei esine liigsöömise episoode. Buliimik leevendab pinget või depressiooni õgimishoogudega, mis tavaliselt vahelduvad rangete paastude või dieetidega.

Loe edasi