Artiklid
Tere tulemast ajakiri Toitumisteraapia veebikeskkonda!
Siit leiad laia ja regulaarselt uueneva valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.
Osad toitumiseteemalised artiklid on kättesaadavad tasuta. Kui soovid rohkem lugeda, saad valida kahe erineva lugejapaketi vahel:
- 1 kuu hinnaga 3 eurot
- 6 kuud hinnaga 10 eurot
Täpsem info artiklite juures. Head lugemist!
NB! Kui teil tekib paketi soetamisel probleeme, siis palume sellest teada anda silvia@tervisekool.ee.
Hiljutised lisatud artiklid
Noored sööma!
Kui räägitakse laste toitumisest, siis keskendutakse peamiselt väikelapseeale, vähem tähelepanu pööratakse noorukitele. Samas aga taanduvad just noorukieas tervisliku toitumise harjumused oluliselt. 11.-15. eluaasta vahel väheneb puuviljade söömine, nii hommikusöökide kui ka vanematega koos söödud õhtusöökide sagedus, suureneb karastusjookide tarbimine.
Loe edasiKohvi happelisus
Kohv on üks maailma populaarsemaid jooke, mille kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on palju arutletud. Kuumpruulitud kohvi kõrvale on lisandunud uue tootena külmpruulitud kohv, mis on meediakajastuste põhjal tervislikum ja vähem happeline. Kas see ka tegelikult nii on ja kuidas mõjutab kohvi happelisus meie tervist?
Loe edasiLapsed kaalusõbralikult sööma
Iga ema unistab sellest, et tema lapsed sööksid ja armastaksid tervislikke toite ning neid ei kimbutaks toitumise tasakaalutusest tingitud terviseprobleemid. Paraku on paljude laste toitumisharjumused üpris ebatervislikud. Ning sellega seoses on ka laste ülekaalulisus murettekitavalt kiiresti kasvav probleem. Lisaks tervisehäiretele, mis ohustavad ülekaalulist last ka hilisemas eas, kannatab laps selle probleemi tõttu psühholoogiliselt. Ülekaaluga kimpus olevad lapsed võivad sattuda narrimise ja kiusamise ohvriks, mis võib nende enesehinnangule jätta pitseri kogu eluks.
Loe edasiSpirulina toidulisand – on tegu superfoodiga?
Spirulinat müüakse toidulisandina või toiduainena ning kuulutatakse, et tal on palju tervisemõjusid: immunostimulatoorne, põletikuvastane, hüübimisvastane, antioksüdantne, rasvumisevastane, veresuhkru ja -lipiididetast alandav, viirusevastane ja kelatsiooni soodustav. Kõikide nende mõjude kohta on siiski väga vähe teaduslikku tõendust. Enamik tõendusi pärineb loom- ja katseklaasi uuringutest, kuid päris palju on ka kliinilisi uuringuid.
Loe edasiTšiiaseemned
Tšiiaseemned on kõrge toiteväärtusega toiduaine ehk „supertoit“, mis sisaldab tervisele kasulikke koostisosi ja bioaktiivseid ühendeid. Eelkõige teavad tarbijad tšiia kõrget oomega-3 rasvhapete sisaldust, mille tõttu on need seemned muutunud populaarseks just tervist edendada soovivate inimeste hulgas.
Loe edasiSöögiisuga seotud hormoonid
Isu reguleerimine on keeruline protsess, kus aju tegevust mõjutavad nii pankreases toodetud hormoon insuliin kui ka rasvkoes toodetav hormoon leptiin ja soolestikus toodetud muudki hormoonid. Peamiseks söögiisu reguleerivaks aju osaks on hüpotaalamus, mis tegeleb ajusse saabuvate ja sealt väljuvate hormonaalsete ja käitumuslike signaalide korraldamisega.
Loe edasiHädavajalik mikromineraal jood
Joodipuudust peetakse levinud probleemiks ja kõige sagedasemaks kilpnäärmehaiguste põhjuseks. Ema rasedusaegne joodipuudus võib imikul põhjustada kasvupeetust ja vaimset alaarengut. Joodi inimkehas ei sünteesita, seda tuleks saada toidu või toidulisanditega. Erinevalt enamikust teistest olulistest toitainetest ei ole joodipuudus seotud sotsiaalmajandusliku arenguga, vaid pigem geograafiaga. Kohaliku toidu joodisisaldus sõltub mulla joodisisaldusest, madal joodi kontsentratsioon mullas ja vees tähendab ka väikest joodisisaldust taimedes ja joodipuudust loomadel.
Loe edasiVitamiin B12
Vitamiinist B12 räägitakse kõige rohkem seoses veganlusega. Sageli arvatakse ekslikult, et loomad saavad seda taimedest ning seetõttu saab ka inimene. Samuti arvatakse, et inimkeha toodab ise piisavalt B12-vitamiini. Eriti kurb on see juhtudel, kui tegemist on rasedate naiste ja imetavate emadega, kes alahindavad selle vitamiini puuduse tekke võimalust.
Loe edasiToitumise mõju unele
Toitumine on oluline unetervise regulaator, kuid tegemist on väga keeruliste mehhanismidega. Loe edasi, kuidas toitumine täpsemalt und mõjutada võib.
Loe edasiKas hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord
Üldtuntud vanasõna on “Hommikusöök söök ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele”. Õhtusööki teistele ei soovita anda, aga muu on selles igivanas soovituses õige. Ära liialda lõunasöögiga ja söö kindlasti hommikusööki. Tark soovitus on süüa õhtul vähem, sest lisaks paremale unele on siis hommikul parem söögiisu. Kogemused näitavad, et need, kes söövad õhtul hilja ja palju, ei söö sageli hommikusööki, ja paljud neist ei söö ka päeval tervislikult.
Loe edasiTeadvustatud söömine ehk mindful eating
Teadvustatud söömise mõtteviis pärineb idamaade meditatsioonipraktikatest. Mindfulness ehk teadvustatus hõlmab teadlik olemist iseenda füüsilistest ja emotsionaalsetest aistingutest, see on täielik kohalolek igas hetkes, sealhulgas söömishetkes. Mindful eating ehk teadvustatud söömine tähendab, et keskendatakse tähelepanu sellele, mida süüakse, tehakse teadlikuid valikuid kuulates oma keha ja sisetunnet. Niisuguseid tehnikaid kasutavad toitumisspetsialistid peamiselt kehakaaluprobleemide ja söömishäirete all kannatavate klientide nõustamisel, häid tulemusi on aga saadud ka stressi ja depressiooni korral.
Loe edasiProbiootilised hapendatud köögiviljad ja soovitused nende tarbimiseks
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses tarbituna tervisele kasulikud. Probiootikume saab bakteriaalselt kääritatud toitudest või toidulisanditest. Milliseid toite tarbida, et oma kõhu tervist toetada?
Loe edasi