Artiklid

Tere tulemast ajakiri Toitumisteraapia veebikeskkonda! 

Siit leiad laia ja regulaarselt uueneva valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.

Osad toitumiseteemalised artiklid on kättesaadavad tasuta. Kui soovid rohkem lugeda, saad valida kahe erineva lugejapaketi vahel:

  • 1 kuu hinnaga 3 eurot
  • 6 kuud hinnaga 10 eurot

Täpsem info artiklite juures. Head lugemist!

Hiljutised lisatud artiklid

Mida kujutavad endast fütaadid ja fütiinhape

Terviseteadlikud inimesed võivad olla kuulnud sellest, et paljudes taimsetes toitudes leidub fütaate, mis takistavad mineraalainete imendumist, mistõttu isegi soovitatakse neid vältida. Samas aga kirjutatakse ka fütiinhappest. Mis nende nimetuste taga peitub? Ja kas neid iseloomustab ainult omadus siduda soolestikus mineraalaineid?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kuidas munavabalt toituda

Ülitundlikkus kanamunale on laialt levinud terviseprobleem, mõjutades 1-2% lastest maailmas. Seda kustuvad esile nn allergeenid, mis pärinevad enamasti munavalgest (ovomukoid, ovalbumiin, ovotransferriin ja lüsosüüm), kuid võivad olla pärit ka munakollasest ( nt seerumi albumiin ja YGP42). Need ained ehk allergeenid kutsuvad tundlikel isikutel esile sügelemist, atoopilist dermatiiti, bronhiaalastmat, oksendamist, nina limaskesta põletikku, konjunktiviiti (silmapõletikku), kõriturset, kroonilist nõgestõbe ja anafülaksiat. 

Loe edasi

Südame-veresoonkonna tervist mõjutavad riskitegurid, sh toitumine

Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul on võimalik suremust südame-veresoonkonnahaigustesse vähemalt 80% võrra vähendada, kui tegelda peamiste riskiteguritega – suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Südame isheemiatõbe kui üht peamist südamehaigust aga peetakse lausa 96%-l juhtudest välditavaks. Kuidas? Tuleb oma käitumist muuta.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

“Hea” ja “halb” kolesterool

Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud - koed vajavad kolesterooli, rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid, mida LDL abil vere kaudu kudedesse kantakse.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Soolestiku mikrofloora olulisus seoses üldise tervisega

Palju on räägitud sellest, et meie keha on tervik, ning järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise ja seda asustava mikrofloora mõjust üldisele tervisele. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Vähi tekkepõhjused

Vähktõbi on kogu maailmas surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. 2018. aastal suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel vähki hinnanguliselt 9,6 miljonit inimest, ning umbes üks igast kuuest surmajuhtumist on tingitud vähktõvest. Samas selgub, et üldine suremus vähktõppe ei ole kasvamas.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kolesterool – kas asendamatu molekul või kurja juur?

Inimese kudedes on kokku ligikaudu 140 g kolesterooli, eriti rikas kolesterooli poolest on närvikude ja neerupealiste koorollus, palju on seda maksas, kolesterooli leidub ka sapis ja kõikide kudede rakkude membraanides. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/talitleda, poleks suguhormoone ja nahas poleks võimalik sünteesida vitamiini D3. Kolesterool on hädavajalik meie elutegevuseks, vaid liigne või liiga vähene kolesterool võivad muutuda kurja juureks ja põhjustada tervisehädasid. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Must küüslauk

Artiklis heidame pilgu musta küüslaugu päritolule ja valmimisele ning selle värske küüslauguga võrreldes muutunud omadustele. Tutvustame seda uudset, kuid üha enam kättesaadavat toiduainet, ning loodetavasti tekitame lugejas ka veidi uudishimu ning järeleproovimise soovi. Viimase hõlbustamiseks anname ka erinevaid näitlikke soovitusi musta küüslaugu kasutamiseks toidulaua rikastamisel.

Loe edasi

Põletikuline soolehaigus (ingl. k inflammatory bowel disease – IBD)

Põletikulise soolehaiguse üldnimetuse alla mahub mitu erinevat haigust. Tegemist on raskete tervisehäiretega, mis vajavad pikaajalist, sageli eluaegset ravi. Haiguste ägenemisel on võimalik toiduvalikut korrigeerides sümptomeid leevendada, samuti on dieet väga heaks toetuseks medikamentoossele ravile. Ägenemise taandudes on jätkuvalt oluline toituda tervislikult, koormates sel viisil võimalikult vähe soolestiku immuunsust. See aitab haigust kontrolli all hoida ning uusi ägenemisi vältida. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Parasiidid soolestikus

Meie terapeutide kogemused näitavad, et juhtumitel, kus toitumuslikud sekkumised seedeprobleeme ei lahenda, tasub uurida parasiitide esinemist. Parasiitidega võib tegu olla ka muude tervisehäirete puhul, mis tavapärasele ravile ei allu (näiteks aneemia), ning parasiitidega võivad muuhulgas kaasneda ka psüühilised ja psühholoogilised sümptomid, naha ja hingamisteede probleemid jne. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mida kujutab endast küllastunud rasv

Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemisega seostatakse eeskätt loomsetes rasvades sisalduvaid küllastunud rasvhappeid. Mida need endast kujutavad?

Loe edasi

Taimeõlide tootmine ja töötlemine

Tervislikuimaks meetodiks peetakse enamasti külmpressimist, kuid külmpressõlide tooraine peab olema väga puhas. Kui näiteks kookose viljaliha kuivatatakse eelnevalt päikese käes, kus see võib saastuda, siis ei ole kookosest saadav külmpressõli tervislik – see vajab rafineerimist. On ka tooraineid, millest külmpressimisega õli hästi kätte ei saagi – näiteks sojaoad, riisi- ja maisiseemned. Niisugusest toormest õli ekstraheerimiseks kasutatakse lahusteid.

Loe edasi