Toitumisteraapia

Tere tulemast ajakiri Toitumisteraapia veebikeskkonda! 

Siit leiad laia ja regulaarselt uueneva valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.

Osad toitumiseteemalised artiklid on kättesaadavad tasuta. Kui soovid rohkem lugeda, saad valida kahe erineva lugejapaketi vahel:

  • 1 kuu hinnaga 3 eurot
  • 6 kuud hinnaga 10 eurot

Täpsem info artiklite juures. Head lugemist!

Hiljutised lisatud artiklid

Toidurasvade ja -õlide kuumakindlus ja säilitamine

Toiduõlid on erineva kuumataluvusega. Kuumust paremini taluvad õlid ja rasvad ei kahjustu praadimisel ja küpsetamisel nii kergesti. Kõrgemal temperatuuril praadimiseks sobivad naturaalsetest õlidest ja rasvadest avokaadoõli, tudraõli, palmirasv ja ghee (selitatud või), kergeks kuumutamiseks kookosrasv ja extra virgin oliiviõli.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Hapukapsas ja kapsa hapendamine

Hapukapsas on üks tavalisemaid ja vanemaid kapsa säilitamise viise, hependatud kapsa söömisest on kirjalikke teateid juba 4. sajandist enne Kristust. Hapukapsas sisaldab rohkesti piimhapet, türamiini ja histamiini (aminohapetest pärit bioloogilised amiinid), aga ka tublisti vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid.

Loe edasi

Glükoalkaloidid tomatis, paprikas ja baklažaanis

Uuringud on näidanud, et glükoalkaloidid lõhuvad punaste vererakkude ja raku jõujaamade – mitokondrite membraane. Toiduga manustamisel võivad glükoalkaloidid kahjustada sooleepiteeli, põhjustades nn „lekkiva soole“. Glükoalkaloididel on ka positiivseid omadusi – katsed laboriloomadega on näidatud nende põletikuvastast toimet. Toome lühiülevaate tomatis, paprikas ja baklažaanis sisalduvatest glükoalkaloidest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mida kujutab endast Vahemeredieet

Teaduslikud uuringud on veenvalt tõestanud, et üheks tervislikumaks toitumisviisiks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumine. Toiduvalik koosnes peamiselt puu- ja köögiviljadest, ubadest ja pähklitest, täisteraviljatoodetest, kalast ja oliiviõlist, vähesel määral ka piimatoodetest ning mõõdukates kogustes punasest veinist. Sealse eluviisi olulisteks komponentideks on olnud ka füüsiline aktiivsus, üheskoos söömine ning tervislikust ja maitsvast toidust saadava naudingu hindamine.

Loe edasi

Smuuti – lihtne viis igapäevamenüü rikastamiseks fütotoitainetega

Anname lihtsaid näpunäiteid, kuidas smuutisid valmistada - smuutisse sobivad igasugused puuviljad ja marjad, ka köögiviljad, seemned, pähklid, teraviljahelbed. Varieeri koostisosi, kombineeri erinevaid maitseid. Lisaks nippidele leiad siit ka kuue tervisliku smuuti retsepti!

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kaunviljatoidud olid vanadel eestlastel au sees

Tänapäeva toitumisnõustajad soovitavad teaduslikele tõendustele tuginedes süüa päevas paar peotäit kaunvilju, kuid ainuüksi kogemuse põhjal hindasid kaunvilju toitvateks ka vanad eestlased. Ajal, mil maarahvas pidi leppima vähetoitva aganaleivaga, liha oli vähe ja kartulit veel ei tuntud, söödi Eestis palju herneid, ube ja läätsi.

Loe edasi

Mitu korda päevas süüa?

Sarnaselt muude toitumist puudutavate teemadega on tänapäeval palju vaidlusi selle üle, mitu korda päevas peaks sööma. Järjest enam räägitakse ka paastumise tervislikkusest, sh vahelduvast paastust. Samas rõhutavad tõenduspõhised toitumissoovitused pigem kolme põhitoidukorra ja vahepalade olulisust.


See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Taimetoit ja taimetoitlus

Taimetoitlus ja erinevad taimetoitluse suunad koguvad üha enam populaarsust. Samas aga peetakse piima- ja lihatooteid sageli ikka veel olulisemateks toiduaineteks, taimetoidusse aga suhtutakse üleolevalt ja vahel ka umbusklikult. Taimetoitlus ei pruugi olla veganlus.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kolm eksootilist magustajat

Vaatame lähemalt, mis on magustav imemari, magus jamsslehik ja magusmaranta. Kõik need kolm eksootilist magustajat on pärit Aafrikast.

Loe edasi

Punapeedi mahl – mullamaitseline elujõu andja

Punapeedi head omadused on teada üle 2000 aasta. Juba Vana-Kreeka arstid soovitasid haigetele juua jõu kiiremaks taastamiseks punapeedi mahla. Punapeedi metsikud eellased kasvavad tänaseni Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas. Peetide söömise esmased kirjalikud ülestähendused ulatuvad kolme aastatuhande taha. Siis ei söödud peedi juurikaid, sest tänapäevases mõistes neid ei olnudki, vaid peedi lehti, ja seda ka raviotstarbel.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Küüslauk

Küüslauk on ammutuntud köögivili, mida võiks ka ravimtaimeks nimetada. Küüslaugu (Allium sativum) liitsibul koosneb 12-16st osasibulast ehk küüslauguküünest. On olemas üle 30 küüslaugusordi, kõige levinumad on valge, roosa ja lilla küüslauk. Maitseomadustelt on küüslaugud sarnased ning sordid erinevadki üksteisest eeskätt suuruse ja värvuse poolest. Küüslauk sisaldab bakteritsiidse toimega ühendeid rohkem kui sibul.

Loe edasi

Koensüüm Q10 ehk ubikinoon – tõeline tegija

Dr. A. Moore identifitseeris Q-vitamiini kui inimorganismile vajaliku aine 1940. aastal. Keemiline nimetus ubikinoon tuleneb ladinakeelsest sõnast ubique, mis tähendab kõikjal – ubikinooni leidub tõesti pea kõigis inimkeha rakkudes. Dr. Frederick Crane isoleeris selle kõikjal leiduva aine esmakordselt veise südame mitokondreist ja näitas ubikinooni koensüümset rolli imetajate rakkudes toimuvas energia tootmises 1957. aastal.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi