Toitumisteraapia

Tere tulemast ajakiri Toitumisteraapia veebikeskkonda! 

Siit leiad laia ja regulaarselt uueneva valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.

Osad toitumiseteemalised artiklid on kättesaadavad tasuta. Kui soovid rohkem lugeda, saad valida kahe erineva lugejapaketi vahel:

  • 1 kuu hinnaga 3 eurot
  • 6 kuud hinnaga 10 eurot

Täpsem info artiklite juures. Head lugemist!

Hiljutised lisatud artiklid

Toiduvaliku mõju unehormooni tootmisele

Selles artiklis vaatleme, missuguste vitamiinide, mineraalainete ja aminohapete puudus võib unehäirete tekkes rolli mängida ja kuidas õige toiduvalikuga uneprobleemidele leevendust leida. Ühtlasi vaagime tuntumaid rahvasuus levinud soovitusi – kas näiteks soe piim meega enne magamaminekut aitab tõepoolest kiiremini uinuda?

Loe edasi

Tsütotest – abiks või mitte?

Järjest enam pööratakse tähelepanu tervisliku toitumise vajalikkusele ja üha enam leiab ka kõlapinda toidutalumatuse teema. Inimesed tajuvad, et teatud toiduained neile ei sobi ning otsivad nende väljaselgitamiseks erinevaid võimalusi. Praegu saab Eestis ennast testida nelja erineva toidutalumatuse testiga, mille hulgas on ka tsütotest.

Loe edasi

C-vitamiinist saadav kasu ja võimalik kahju

C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei ladustata, mistõttu peame seda iga päev toiduga saama. Inimese organism C-vitamiini ise ei tooda, selle päevane vajadus on aga umbes 100 mg. Teatud juhtudel – näiteks aktiivne sportimine või suitsetamine – vajatakse C-vitamiini rohkem. Piisav taimetoidu osakaal katab meie päevase C-vitamiini vajaduse kuhjaga, mis muudab vitamiinilisandid tarbetuks. Samuti pole toiduga saadava C-vitamiini puhul põhjust rääkida selle vitamiiniga liialdamise ohtlikkusest, mis toidulisandite puhul on täiesti reaalne. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Jõululaud vanade eestlaste moodi

Kuigi jõulude tähendus, jõulutoidud ja kombestik on aja jooksul muutunud, säilib siiamaani rõhuasetus rikkalikule toidulauale, ning seda nii meil kui ka mujal maailmas. Jõulusöömaajal arvati olevat maagiline mõju sööja jõule ja tervisele. Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda, või siis panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varasematel aegadel pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatiseks, et uuel aastal saab toitu olema külluslikult.

Loe edasi

Serotoniini tootmise mõjutamine toitumisega ehk „kuidas ennast õnnelikuks süüa“

Vaimne heaolu sõltub suurel määral toitumisest. Üldteada on, et toit mõjutab meie tujusid. Rahvasuus on ju tuntud ütlus, et sööda mehel kõht täis, siis on tal tuju hea. Sellel seosel on tõepoolest tõepõhi all, nagu on välja selgitanud neurogastroenteroloogid. Sealjuures ei ole oluline mitte ainult see, mida me sööme, vaid ka kuidas me sööme. Mõlemal on oma roll selles, kas meie ajus toodetakse piisavalt serotoniini või mitte.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mis on stress?

Stressi all mõeldakse füüsilist, vaimset või emotsionaalset pinget. Aga mitte igasugust pinget, vaid seisundit, mida inimene kogeb siis, kui probleemi või olukorraga toimetulek kipub üle jõu käima. Samas on stress väga subjektiivne fenomen – igaüks tajub seda omamoodi ja reageerib stressitekitavatele situatsioonidele erinevalt.

Loe edasi

Elu ilma migreenita

Jane lugu, kes elas aastaid teadmisega, et paar korda kuus esinevad tugevad peavalud tuleb lihtsalt ära kannatada. Kirjeldamatult tugevatele peavaludele lisandusid iiveldus, oksendamine, valgus- ja müratundlikkus, nõrkustunne ja kõnehäired. Valud kestsid 2-3 päeva ning migreeniravimitest abi polnud. Loe edasi, et näha, millest Jane abi sai.

Loe edasi

Selektiivne ehk valiv söömishäire lapsel, Markuse näide

Selektiivne söömishäire väljendub vastumeelsuses teatavate söökide suhtes. SED all kannatav laps keeldub kategooriliselt uute toiduainete proovimisest, mille tulemusel võib menüü jääda äärmiselt piiratuks. Toitude vältimine põhineb tavaliselt nende tekstuuril ja/või lõhnal. Sageli jäetakse toiduvalikust välja just kõige tervislikumad toidugrupid – puu- ja köögiviljad. Jagame 8-aastase Markuse lugu.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Süsivesikud mõjutavad vere glükoositaset erinevalt

Veresuhkru taset mõjutavad tugevalt toiduainete glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK). Madala GI-ga toidust pärit glükoos imendub vereringesse aeglaselt ning tõstab veresuhkru taset pikkamööda. Sellele vastuseks peab ka kõhunääre tootma palju vähem insuliini. Eriti oluline on veresuhkru üle kontrolli saavutamine diabeetikutel, kuid veresuhkru tase mõjutab ka südame-veresoonkonna seisundit ja kehakaalu.

Loe edasi

HPV viirus, emakakaela muutused ja toitumine

HPV ehk inimese papilloomviirus on väga levinud viirus, ning enamus meist nakatub sellesse elu jooksul vähemalt korra. Papilloomviirustest tekivad meil muuhulgas ka soolatüükad ja konnasilmad. Kõige enam aga kuuleme sellest viirusest seoses tema emakakaelavähi teket soodustava toimega.

Loe edasi

Kartul sisaldab mürgiseid glükoalkaloide

Kartul, meile ajalooliselt nii oluline köögivili (1920-ndatel kutsuti Eestit ka kartulivabariigiks, sest siin kasvatati sel ajal ühe elaniku kohta kõige rohkem kartulit maailmas), on pärit Lõuna-Ameerikast. Selle tõid 16. sajandil Euroopasse hispaanlased, Eestisse jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku. Kartulis aga leidub ka glükoalkaloide – mürgiseid ühendeid, mida taimed sünteesivad nii kasvuperioodil kui koristusjärgselt, et kaitsta end bakterite, seente, viiruste, putukate ja loomade eest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Toortoit ja toortoitlus

Üha enam räägitakse toortoidu tervislikkusest ning selle imetabasest mõjust kroonilistele haigustele. Kuid leidub ka neid, kelle toiduvalik vaid toortoidust koosnebki. Erinevalt levinud arusaamast, et tegemist on igava jänestetoiduga, on toortoitlaste menüü tegelikult rikkalik, põnev ning toitaineterohke. Süüakse köögivilju, puuvilju, idandeid, pähkleid, seemneid ja vetikaid. Toite ei kuumutata üle 42 kraadi, et vältida toitainetekadu.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi