Artiklid

Tere tulemast ajakiri Toitumisteraapia veebikeskkonda! 

Siit leiad laia ja regulaarselt uueneva valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.

Osad toitumiseteemalised artiklid on kättesaadavad tasuta. Kui soovid rohkem lugeda, saad valida kahe erineva lugejapaketi vahel:

  • 1 kuu hinnaga 3 eurot
  • 6 kuud hinnaga 10 eurot

Täpsem info artiklite juures. Head lugemist!

NB! Kui teil tekib paketi soetamisel probleeme, siis palume sellest teada anda silvia@tervisekool.ee.

Hiljutised lisatud artiklid

Spirulina toidulisand – on tegu superfoodiga?

Spirulinat müüakse toidulisandina või toiduainena ning kuulutatakse, et tal on palju tervisemõjusid: immunostimulatoorne, põletikuvastane, hüübimisvastane, antioksüdantne, rasvumisevastane, veresuhkru ja -lipiididetast alandav, viirusevastane ja kelatsiooni soodustav. Kõikide nende mõjude kohta on siiski väga vähe teaduslikku tõendust. Enamik tõendusi pärineb loom- ja katseklaasi uuringutest, kuid päris palju on ka kliinilisi uuringuid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Tšiiaseemned

Tšiiaseemned on kõrge toiteväärtusega toiduaine ehk „supertoit“, mis sisaldab tervisele kasulikke koostisosi ja bioaktiivseid ühendeid. Eelkõige teavad tarbijad tšiia kõrget oomega-3 rasvhapete sisaldust, mille tõttu on need seemned muutunud populaarseks just tervist edendada soovivate inimeste hulgas.

Loe edasi

Söögiisuga seotud hormoonid

Isu reguleerimine on keeruline protsess, kus aju tegevust mõjutavad nii pankreases toodetud hormoon insuliin kui ka rasvkoes toodetav hormoon leptiin ja soolestikus toodetud muudki hormoonid. Peamiseks söögiisu reguleerivaks aju osaks on hüpotaalamus, mis tegeleb ajusse saabuvate ja sealt väljuvate hormonaalsete ja käitumuslike signaalide korraldamisega. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Hädavajalik mikromineraal jood

Joodipuudust peetakse levinud probleemiks ja kõige sagedasemaks kilpnäärmehaiguste põhjuseks. Ema rasedusaegne joodipuudus võib imikul põhjustada kasvupeetust ja vaimset alaarengut. Joodi inimkehas ei sünteesita, seda tuleks saada toidu või toidulisanditega. Erinevalt enamikust teistest olulistest toitainetest ei ole joodipuudus seotud sotsiaalmajandusliku arenguga, vaid pigem geograafiaga. Kohaliku toidu joodisisaldus sõltub mulla joodisisaldusest, madal joodi kontsentratsioon mullas ja vees tähendab ka väikest joodisisaldust taimedes ja joodipuudust loomadel.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Vitamiin B12

Vitamiinist B12 räägitakse kõige rohkem seoses veganlusega. Sageli arvatakse ekslikult, et loomad saavad seda taimedest ning seetõttu saab ka inimene. Samuti arvatakse, et inimkeha toodab ise piisavalt B12-vitamiini. Eriti kurb on see juhtudel, kui tegemist on rasedate naiste ja imetavate emadega, kes alahindavad selle vitamiini puuduse tekke võimalust. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Toitumise mõju unele

Toitumine on oluline unetervise regulaator, kuid tegemist on väga keeruliste mehhanismidega. Loe edasi, kuidas toitumine täpsemalt und mõjutada võib.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord

Üldtuntud vanasõna on “Hommikusöök söök ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele”. Õhtusööki teistele ei soovita anda, aga muu on selles igivanas soovituses õige. Ära liialda lõunasöögiga ja söö kindlasti hommikusööki. Tark soovitus on süüa õhtul vähem, sest lisaks paremale unele on siis hommikul parem söögiisu. Kogemused näitavad, et need, kes söövad õhtul hilja ja palju, ei söö sageli hommikusööki, ja paljud neist ei söö ka päeval tervislikult.

Loe edasi

Teadvustatud söömine ehk mindful eating

Teadvustatud söömise mõtteviis pärineb idamaade meditatsioonipraktikatest. Mindfulness ehk teadvustatus hõlmab teadlik olemist iseenda füüsilistest ja emotsionaalsetest aistingutest, see on täielik kohalolek igas hetkes, sealhulgas söömishetkes. Mindful eating ehk teadvustatud söömine tähendab, et keskendatakse tähelepanu sellele, mida süüakse, tehakse teadlikuid valikuid kuulates oma keha ja sisetunnet. Niisuguseid tehnikaid kasutavad toitumisspetsialistid peamiselt kehakaaluprobleemide ja söömishäirete all kannatavate klientide nõustamisel, häid tulemusi on aga saadud ka stressi ja depressiooni korral.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Probiootilised hapendatud köögiviljad ja soovitused nende tarbimiseks

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses tarbituna tervisele kasulikud. Probiootikume saab bakteriaalselt kääritatud toitudest või toidulisanditest. Milliseid toite tarbida, et oma kõhu tervist toetada?

Loe edasi

Söögiisu mõjutab aju serotoniinitase

Serotoniin on närvivahendusaine, mille puudus mängib olulist rolli depressiooni kujunemises, tujude vaheldumises ja ängistuse tekkimises, puudulikus kirgede kontrollimises, sõltuvusega seotud patoloogiates, agressiivsuses ja vägivallareaktsioonides. Aga ka probleemses söömiskäitumises.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mida kujutavad endast fütaadid ja fütiinhape

Terviseteadlikud inimesed võivad olla kuulnud sellest, et paljudes taimsetes toitudes leidub fütaate, mis takistavad mineraalainete imendumist, mistõttu isegi soovitatakse neid vältida. Samas aga kirjutatakse ka fütiinhappest. Mis nende nimetuste taga peitub? Ja kas neid iseloomustab ainult omadus siduda soolestikus mineraalaineid?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kuidas munavabalt toituda

Ülitundlikkus kanamunale on laialt levinud terviseprobleem, mõjutades 1-2% lastest maailmas. Seda kustuvad esile nn allergeenid, mis pärinevad enamasti munavalgest (ovomukoid, ovalbumiin, ovotransferriin ja lüsosüüm), kuid võivad olla pärit ka munakollasest ( nt seerumi albumiin ja YGP42). Need ained ehk allergeenid kutsuvad tundlikel isikutel esile sügelemist, atoopilist dermatiiti, bronhiaalastmat, oksendamist, nina limaskesta põletikku, konjunktiviiti (silmapõletikku), kõriturset, kroonilist nõgestõbe ja anafülaksiat. 

Loe edasi