Toitumisteraapia
Hiljutised lisatud artiklid
Kas sellerimahl on imeravim seedimise parandamiseks, nagu väidab Meditsiinimeedium?
Meditsiinimeediumist võime lugeda ülistuslaulu sellerile ja seda, kuidas sellerimahl ja ainult sellerimahl taastab maohappe täielikult. Funktsionaalse toitumise terapeudina soovin teada, kas väidetu leiab kinnitust biokeemiast. Kas selleri koostisosad tõesti suudavad Meditsiinimeediumis lubatud mõju tagada?
Loe edasiKas fütoöstrogeenid on kasulikud nii naistele kui meestele?
Üheks fütotoitainete grupiks on fütoöstrogeenid ehk taimsed östrogeenid. Huvi fütoöstrogeenide vastu on plahvatuslikult kasvanud viimaste aastakümnete jooksul, sest sünteetilistel hormoonidel on kõrvaltoimeid. Käesoleva kirjutise eesmärk on tutvustada erinevaid fütoöstrogeene ning vaadelda nende tarbimise ohutust erinevate terviseseisundite puhul.
Loe edasiFunktsionaalne vaatenurk toitumisele
Funktsionaalse toitumise kontseptsiooni arendas Funktsionaalse Meditsiini Instituudis (USA) eelmise sajandi üheksakümnendatel välja Jeffrey Bland. Keskne idee seisneb selles, et keha erinevad süsteemid ehk alamsüsteemid on seotud ja üksteisest sõltuvuses. Ning tasakaalu häirumine ühes alamsüsteemis võib mõjutada kogu keha kui üldise süsteemi tasakaalu ja takistada organismi funktsioneerimist.
Loe edasiMaksa kaitsvad ja maksa funktsiooni toetavad taimed ja viljad
Maksahaigused on levinud probleemiks. Vaatamata moodsa meditsiini edusammudele pole veel leitud väga head ravi maksa funktsiooni toetamiseks, maksa kaitseks või maksarakkude taastootmise võimendamiseks. Teadusel on õnnestunud näidata, et loodustooted võivad maksa tööd toetada, ning et nende kasulikud omadused tulenevad neis leiduvatest fütotoitainetest.
Loe edasiKas taimetoitlus sobib sportlastele?
Taimetoitlust seostatakse mitmete kasulike mõjudega, nagu näiteks vähem põletikulisi haigusi, tugevam südame-veresoonkond, parem üldine tervis jne. Aktiivsete sportlasete hulgas tekib aga tihti küsimus, kuidas taimetoitlus sportlikku saavutusvõimet mõjutab. Muret teeb eeskätt taimetoidust saadava valgu piisavus ja muudegi toitainete võimalik puudus.
Loe edasiMida arvata järgmistest puhastuskuuridest: vahtrasiirupidieet, aktiivsöega puhastus ja „Teatox“-kuur
Üsna sageli kuulen inimesi rääkivat, et enesetunne pole kuigi hea ja kehakaal on üle normi, ning et nüüd aitavad vaid paastud või veepäevad või muud puhastuskuurid. See tundub paljudele lihtsa ja efektiivse lahendusena nende terviseprobleemidele. Vaatlen mõningaid Eestis pakutavaid organismi puhastamise võimalusi, püüdes nende positiivseid ja negatiivseid külgi esile tuua.
Loe edasiInsuliinresistentsus – kui hädavajalik hormoon ei pääse kehas enam löögile
Inimese toitumine on sõltunud loodusest ja selle rütmidest, kuid praeguseks oleme saavutanud õndsusseisundi, kus saame väga vähese füüsilise vaevaga endale suurel hulgal toitu hankida. Kahjuks aga oleme selle tagajärjel silmitsi süveneva ülekaalulisuse ning sellest tulenevate terviseprobleemidega. Insuliinresistentsus on seisund, mis on seotud II tüüpi diabeediga.
Loe edasiMarjad sisaldavad tervist toetavaid fütotoitaineid flavonoide
Marjad (muidugi räägime vaid söödavatest marjadest) erinevad mitte ainult välimuse, vaid ka toitainete sisalduse poolest. Ometi on neil selles osas ka palju sarnast. Marjad sisaldavad tavaliselt rohkesti C-vitamiini, kaaliumi, kiudaineid ja mitmesuguseid fütotoitaineid. Samuti on marjades rikkalikult teisigi vitamiine ja mineraalaineid.
Loe edasiSuhkrut palmidelt
Palmid, keda Rootsi loodusteadlane Carl Linne kutsus taimeriigi printsideks, seostuvad meile sageli kaugete eksootiliste maadega. Tegemist on majesteetlike taimedega, kelle mitmekesisus ja arvukus on üllatavalt suur. Tänaseks on kirjeldatud üle 2600 palmiliigi 184 perekonnast. On ka mitmeid palmiliike, keda kasutatakse palmisuhkru tootmiseks. Suhkrut toodetakse peamiselt palmide õisikuvarte mahlast, meepalmi puhul aga tüvest.
Loe edasiFütotoitained osalevad detoksifikatsiooniprotsessis
Puutume igapäevaselt kokku õhus, vees, toidus, ravimites jm leiduvate ainetega, mida meie organismi sattununa käsitletakse toksiinide ehk mürkainetena. Õnneks suudab inimkeha niisuguste ühenditega, kui neid liiga palju pole, enamasti iseseisvalt toime tulla. Märguanneteks, et toksiinid tekitavad organismile probleeme, võivad olla näiteks pidev väsimus, peavalud, lihas- ja/või liigesevalud, sagenenud haigestumine külmetushaigustesse.
Loe edasiKiudaineterikas toit – abimees tervise hoidmisel
Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Süsivesikud on organismile oluliseks energeetiliseks materjaliks, samuti haakub süsivesikutega üks inimorganismi jaoks oluline “kuum” ühenditerühm – kiudained ehk mitteseeditavad süsivesikud.
Loe edasiMõtteid söömishäiretest
Ainuüksi USA-s kannatab söömishäirete all 30 miljonit inimest ning iga 62 minuti järel sureb seal inimene söömishäire tagajärjel. Söömishäired on psühhiaatriliste häirete seas kõige suurema suremusmääraga. Tegemist on kurva statistikaga ning kindlasti on vaja küsida, mis põhjustab tänapäeval haigestumise kasvu.
Loe edasi