Toitumisteraapia

Hiljutised lisatud artiklid

Glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK)

Veresuhkru tase tõuseb siis, kui süüakse süsivesikuid sisaldavat toitu. Sama kaloraažiga süsivesikuterikastel toitudel on tervise seisukohast oluline erinevus sõltuvalt sellest, missuguseid süsivesikuid nad sisaldavad. Süsivesikute eristamiseks lähtudes nende mõjust veresuhkru tasemele ongi välja töötatud kaks näitajat: glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK).

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Liigse kehakaaluga seotud terviseprobleemid

Liigne kehakaal on saamas järjest suuremaks probleemiks kogu maailmas. Hirmutav on lugeda statistikat. Ülekaalulisus ja rasvumine on seotud mitmete terviseriskide ja kaasuvate haigustega, samas on võimalik mitmeid haigusi kehakaalu langetamise abil ennetada või nende tüsistusi vähendada. Siia kuuluvad südame-veresoonkonna- ja metaboolsed haigused, nagu 2. tüüpi diabeet.

Loe edasi

Miks me stressiseisundis kaalus juurde võtame

Sageli kuuleme, et seoses stressiga hakkab kehakaal tõusma. On ka vastupidiseid näiteid, mil stressi või depressiooni tõttu söögiisu kaob, ning seetõttu kaal hoopis langeb. Praegu aga huvitab meid stressi mõjul toimuv kaalutõus. Selle nähtuse selgitamiseks vaatleme stressi füsioloogiat.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Unetuse vastu ilma ravimiteta

Meie tervise jaoks on piisav uni lausa hädavajalik. Une ajal toimuvad kehas olulised füsioloogilised protsessid ning pikaajaline unetus võib anda oma panuse tervise halvenemisse. Unetuse põhjuseid võib olla palju ning nagu igale probleemile, tuleks ka unetusele läheneda põhjuste tasandil.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Endokriinsüsteemi kahjustavad kemikaalid

Kantuna murest kemikaalide kahjulikest mõjude üle inimestele ja loodusele avaldasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP) ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) 2013. aastal rahvusvaheliste ekspertide ühistööna valminud raporti „State of the Science of Endocrine Disrupting Chemicals 2012“. See annab teadusliku hinnangu endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalidega seotud olukorrale, mis ka praeguseks pole märgatavalt muutunud. Refereerime lühidalt selle kokkuvõtet „Summary for Decision-Makers“.

Loe edasi

Seleen ja teatud vererõhuravimid mõjutavad koroonaviirusnakkuse kulgu

Seleen on oluline antioksüdant ja on leitud, et selle puuduse korral võivad näiteks leebed ja suhteliselt healoomulised gripiviirused väga patogeenseteks muutuda. Seleenipuudus võib nii meie kaasasündinud kui omandatud immuunsust mõjutada. On näiteks selgunud, et seleenist võib abi olla HIV, A-gripi ja ka Ebola viirusnakkuse korral.

Loe edasi

Miks on fermenteeritud ehk hapendatud toidud head?

Fermenteerimine on protsess, mida inimkond on juba ammustest aegadest kasutanud toidu säilitamiseks, aga ka alkoholi tootmiseks. Meie toitumisterapeudid soovitavad eelistada fermenteeritud piimatooteid ning süüa teisigi hapendatud toite.

Loe edasi

Kuidas söömisega und toetada

See, et unel ja unetusel on tugev seos toitumisega, võib esmapilgul kummaline tunduda. Sedavõrd kummaline, et paljud inimesed ei oska ise selle peale tullagi. Minugi jaoks oli esialgu üllatuseks, et paljud toiduained sisaldavad päris suurel hulgal unehormooni melatoniini. Und aga mõjutavad tegelikult mitmed toitumisega seotud tegurid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Taimedes sisalduvad fütotoitained flavonoidid

Fütotoitainete ehk taimedes leiduvate toitainete hulka kuuluvad vitamiinid, mineraalained, kiudained, ensüümid ning ka mitmed erinevad taimepigmendid, näiteks karotenoidid, klorofüll ja flavonoidid. Seetõttu on soovitatav igapäevaselt tarbida erinevaid puu- ja köögivilju, puuviljad on muuhulgas ka ideaalsed suupisted ja magustoidud.

Loe edasi

Mida kujutavad endast süsivesikud?

Inimkeha on loodud töötama peamiselt süsivesikukütusel. Energiat saame ka valkudest ja rasvadest, kuid kõige tähtsamaks energiaallikaks on siiski süsivesikud – need annavad umbes poole meile vajalikest kaloritest. Toiduga saadavad süsivesikud võib jagada kiiresti vabanevateks ehk kiireteks ja aeglaselt vabanevateks ehk aeglasteks süsivesikuteks – vastavalt sellele, kui kiiresti need organismis imenduvad.

Loe edasi

Linaseemned ja linaõli

Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba vanas Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Mis mõttes see siis kasulik on?

Loe edasi

Kalaõli ja kalarasv

Rasvade õige vahekord toidus on enamuse krooniliste haiguste ennetamisel ja ravi toetuskomponendina väga oluline, sest oomega-3 rasvhappest EPAst moodustatakse põletikuvastased ja hüübimist vähendavad koehormoonid. Seetõttu on praktiliselt kõikide krooniliste haiguste korral oluline lülitada menüüsse kala või võtta kalaõlipreparaate.

Loe edasi