Artiklid

Hiljutised lisatud artiklid

Vitamiin B12

Vitamiinist B12 räägitakse kõige rohkem seoses veganlusega. Sageli arvatakse ekslikult, et loomad saavad seda taimedest ning seetõttu saab ka inimene. Samuti arvatakse, et inimkeha toodab ise piisavalt B12-vitamiini. Eriti kurb on see juhtudel, kui tegemist on rasedate naiste ja imetavate emadega, kes alahindavad selle vitamiini puuduse tekke võimalust. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Toitumise mõju unele

Toitumine on oluline unetervise regulaator, kuid tegemist on väga keeruliste mehhanismidega. Loe edasi, kuidas toitumine täpsemalt und mõjutada võib.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord

Üldtuntud vanasõna on “Hommikusöök söök ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele”. Õhtusööki teistele ei soovita anda, aga muu on selles igivanas soovituses õige. Ära liialda lõunasöögiga ja söö kindlasti hommikusööki. Tark soovitus on süüa õhtul vähem, sest lisaks paremale unele on siis hommikul parem söögiisu. Kogemused näitavad, et need, kes söövad õhtul hilja ja palju, ei söö sageli hommikusööki, ja paljud neist ei söö ka päeval tervislikult.

Loe edasi

Teadvustatud söömine ehk mindful eating

Teadvustatud söömise mõtteviis pärineb idamaade meditatsioonipraktikatest. Mindfulness ehk teadvustatus hõlmab teadlik olemist iseenda füüsilistest ja emotsionaalsetest aistingutest, see on täielik kohalolek igas hetkes, sealhulgas söömishetkes. Mindful eating ehk teadvustatud söömine tähendab, et keskendatakse tähelepanu sellele, mida süüakse, tehakse teadlikuid valikuid kuulates oma keha ja sisetunnet. Niisuguseid tehnikaid kasutavad toitumisspetsialistid peamiselt kehakaaluprobleemide ja söömishäirete all kannatavate klientide nõustamisel, häid tulemusi on aga saadud ka stressi ja depressiooni korral.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Probiootilised hapendatud köögiviljad ja soovitused nende tarbimiseks

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses tarbituna tervisele kasulikud. Probiootikume saab bakteriaalselt kääritatud toitudest või toidulisanditest. Milliseid toite tarbida, et oma kõhu tervist toetada?

Loe edasi

Söögiisu mõjutab aju serotoniinitase

Serotoniin on närvivahendusaine, mille puudus mängib olulist rolli depressiooni kujunemises, tujude vaheldumises ja ängistuse tekkimises, puudulikus kirgede kontrollimises, sõltuvusega seotud patoloogiates, agressiivsuses ja vägivallareaktsioonides. Aga ka probleemses söömiskäitumises.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mida kujutavad endast fütaadid ja fütiinhape

Terviseteadlikud inimesed võivad olla kuulnud sellest, et paljudes taimsetes toitudes leidub fütaate, mis takistavad mineraalainete imendumist, mistõttu isegi soovitatakse neid vältida. Samas aga kirjutatakse ka fütiinhappest. Mis nende nimetuste taga peitub? Ja kas neid iseloomustab ainult omadus siduda soolestikus mineraalaineid?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kuidas munavabalt toituda

Ülitundlikkus kanamunale on laialt levinud terviseprobleem, mõjutades 1-2% lastest maailmas. Seda kustuvad esile nn allergeenid, mis pärinevad enamasti munavalgest (ovomukoid, ovalbumiin, ovotransferriin ja lüsosüüm), kuid võivad olla pärit ka munakollasest ( nt seerumi albumiin ja YGP42). Need ained ehk allergeenid kutsuvad tundlikel isikutel esile sügelemist, atoopilist dermatiiti, bronhiaalastmat, oksendamist, nina limaskesta põletikku, konjunktiviiti (silmapõletikku), kõriturset, kroonilist nõgestõbe ja anafülaksiat. 

Loe edasi

Südame-veresoonkonna tervist mõjutavad riskitegurid, sh toitumine

Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul on võimalik suremust südame-veresoonkonnahaigustesse vähemalt 80% võrra vähendada, kui tegelda peamiste riskiteguritega – suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Südame isheemiatõbe kui üht peamist südamehaigust aga peetakse lausa 96%-l juhtudest välditavaks. Kuidas? Tuleb oma käitumist muuta.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

“Hea” ja “halb” kolesterool

Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud - koed vajavad kolesterooli, rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid, mida LDL abil vere kaudu kudedesse kantakse.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Soolestiku mikrofloora olulisus seoses üldise tervisega

Palju on räägitud sellest, et meie keha on tervik, ning järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise ja seda asustava mikrofloora mõjust üldisele tervisele. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Vähi tekkepõhjused

Vähktõbi on kogu maailmas surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. 2018. aastal suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel vähki hinnanguliselt 9,6 miljonit inimest, ning umbes üks igast kuuest surmajuhtumist on tingitud vähktõvest. Samas selgub, et üldine suremus vähktõppe ei ole kasvamas.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi