Toitumisteraapia
Hiljutised lisatud artiklid
Mitu korda päevas süüa?
Sarnaselt muude toitumist puudutavate teemadega on tänapäeval palju vaidlusi selle üle, mitu korda päevas peaks sööma. Järjest enam räägitakse ka paastumise tervislikkusest, sh vahelduvast paastust. Samas rõhutavad tõenduspõhised toitumissoovitused pigem kolme põhitoidukorra ja vahepalade olulisust.
Taimetoit ja taimetoitlus
Taimetoitlus ja erinevad taimetoitluse suunad koguvad üha enam populaarsust. Samas aga peetakse piima- ja lihatooteid sageli ikka veel olulisemateks toiduaineteks, taimetoidusse aga suhtutakse üleolevalt ja vahel ka umbusklikult. Taimetoitlus ei pruugi olla veganlus.
Loe edasi
Kolm eksootilist magustajat
Vaatame lähemalt, mis on magustav imemari, magus jamsslehik ja magusmaranta. Kõik need kolm eksootilist magustajat on pärit Aafrikast.
Loe edasi
Punapeedi mahl – mullamaitseline elujõu andja
Punapeedi head omadused on teada üle 2000 aasta. Juba Vana-Kreeka arstid soovitasid haigetele juua jõu kiiremaks taastamiseks punapeedi mahla. Punapeedi metsikud eellased kasvavad tänaseni Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas. Peetide söömise esmased kirjalikud ülestähendused ulatuvad kolme aastatuhande taha. Siis ei söödud peedi juurikaid, sest tänapäevases mõistes neid ei olnudki, vaid peedi lehti, ja seda ka raviotstarbel.
Loe edasi
Küüslauk
Küüslauk on ammutuntud köögivili, mida võiks ka ravimtaimeks nimetada. Küüslaugu (Allium sativum) liitsibul koosneb 12-16st osasibulast ehk küüslauguküünest. On olemas üle 30 küüslaugusordi, kõige levinumad on valge, roosa ja lilla küüslauk. Maitseomadustelt on küüslaugud sarnased ning sordid erinevadki üksteisest eeskätt suuruse ja värvuse poolest. Küüslauk sisaldab bakteritsiidse toimega ühendeid rohkem kui sibul.
Loe edasi
Koensüüm Q10 ehk ubikinoon – tõeline tegija
Dr. A. Moore identifitseeris Q-vitamiini kui inimorganismile vajaliku aine 1940. aastal. Keemiline nimetus ubikinoon tuleneb ladinakeelsest sõnast ubique, mis tähendab kõikjal – ubikinooni leidub tõesti pea kõigis inimkeha rakkudes. Dr. Frederick Crane isoleeris selle kõikjal leiduva aine esmakordselt veise südame mitokondreist ja näitas ubikinooni koensüümset rolli imetajate rakkudes toimuvas energia tootmises 1957. aastal.
Loe edasi
Oliiviõli – kuidas õli valida?
Oliivid on väga rasvarikkad puuviljad, sisaldades rasvu keskmiselt 20-30%, mis asetab nad samale pulgale pähklite ja seemnetega. Tervislikku oliiviõli saadakse oliivide külmpressimise teel – selliselt pressitud õli kvaliteet on kõrgem, kuna madalama temperatuuri kasutamine kindlustab, et õli ei rääsu ja tema maitseomadused säilivad.
Loe edasi
Luude hõrenemise vastu toidu ja mineraalainetega
Luu on elav kude, mis laguneb ja mida ehitatakse üles jätkuvalt kogu inimese elu jooksul. Osteoporoos tekib siis, kui lagunemisprotsessid saavad ehitusprotsessidega võrreldes ülekaalu. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole niisuguse olukorra põhjuseks ainuüksi toiduga saadava kaltsiumi vähesus.
Loe edasi
Lutserniseemneid ja lutserniidusid ei soovitata luupusehaigetele
Lutserniseemned, -idud ja -võrsed sisaldavad kanavaniini – mittevalgulist aminohapet, mille toiduga manustamine on katseloomadel põhjustanud erütematoossele luupusele (teatud põletikulisele sidekoehaigusele) sarnanevat sündroomi.
Loe edasi
Kaalu langetamiseks valmistumine
Toitumisharjumuste ja elustiili muutmiseks valmistumine on nagu treeningkoormuse järkjärguline tõstmine. Esialgu võib tunduda, et vajalike muutustega on võimatu toime tulla, kuid nagu treeningutegi puhul, muutub see, mis esimesel korral tundus väga raske, harjutades üha jõukohasemaks. Samamoodi tuleks võtta aega uue toitumisviisiga harjumiseks ning suhtuda sellesse protsessi realistlikult.
Loe edasi
Kas ja miks peaks punase liha tarbimist vähendama?
Punane liha (veise-, sea- ja lambaliha) on rikas paljude toitainete poolest. Eeskätt on tegemist rikkaliku valguallikaga, milles leidub ka rohkelt B-grupi vitamiine, mineraalaineid ja muud organismile hädavajalikku. Viimaste aastakümnete jooksul on punase liha tarbimine arenenud maades oluliselt suurenenud.
Loe edasi
Naha terviseks ja iluks vajalikud toitained
Nahk, üks sidekoe alaliike, on keha suurim organ. Nahk toimib barjäärina sisemise ja välise keskkonna vahel, kaitstes keha mehhaaniliste vigastuste, kahjulike ainete ja mikroorganismide, külma ja kuuma ning päikesevalguse eest. Naha rakkudes toimub pidev ainevahetus. Nahk osaleb vee ja mineraalainete, valkude, süsivesikute ja rasvade, hormoonide, ensüümide ja vitamiinide ainevahetuses.
Loe edasi