Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Teadvustatud söömine ehk mindful eating
Teadvustatud söömise mõtteviis pärineb idamaade meditatsioonipraktikatest. Mindfulness ehk teadvustatus hõlmab teadlik olemist iseenda füüsilistest ja emotsionaalsetest aistingutest, see on täielik kohalolek igas hetkes, sealhulgas söömishetkes. Mindful eating ehk teadvustatud söömine tähendab, et keskendatakse tähelepanu sellele, mida süüakse, tehakse teadlikuid valikuid kuulates oma keha ja sisetunnet. Niisuguseid tehnikaid kasutavad toitumisspetsialistid peamiselt kehakaaluprobleemide ja söömishäirete all kannatavate klientide nõustamisel, häid tulemusi on aga saadud ka stressi ja depressiooni korral.
Loe edasiProbiootilised hapendatud köögiviljad ja soovitused nende tarbimiseks
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses tarbituna tervisele kasulikud. Probiootikume saab bakteriaalselt kääritatud toitudest või toidulisanditest. Milliseid toite tarbida, et oma kõhu tervist toetada?
Loe edasiSöögiisu mõjutab aju serotoniinitase
Serotoniin on närvivahendusaine, mille puudus mängib olulist rolli depressiooni kujunemises, tujude vaheldumises ja ängistuse tekkimises, puudulikus kirgede kontrollimises, sõltuvusega seotud patoloogiates, agressiivsuses ja vägivallareaktsioonides. Aga ka probleemses söömiskäitumises.
Loe edasiMida kujutavad endast fütaadid ja fütiinhape
Terviseteadlikud inimesed võivad olla kuulnud sellest, et paljudes taimsetes toitudes leidub fütaate, mis takistavad mineraalainete imendumist, mistõttu isegi soovitatakse neid vältida. Samas aga kirjutatakse ka fütiinhappest. Mis nende nimetuste taga peitub? Ja kas neid iseloomustab ainult omadus siduda soolestikus mineraalaineid?
Loe edasiKuidas munavabalt toituda
Ülitundlikkus kanamunale on laialt levinud terviseprobleem, mõjutades 1-2% lastest maailmas. Seda kustuvad esile nn allergeenid, mis pärinevad enamasti munavalgest (ovomukoid, ovalbumiin, ovotransferriin ja lüsosüüm), kuid võivad olla pärit ka munakollasest ( nt seerumi albumiin ja YGP42). Need ained ehk allergeenid kutsuvad tundlikel isikutel esile sügelemist, atoopilist dermatiiti, bronhiaalastmat, oksendamist, nina limaskesta põletikku, konjunktiviiti (silmapõletikku), kõriturset, kroonilist nõgestõbe ja anafülaksiat.
Loe edasiSüdame-veresoonkonna tervist mõjutavad riskitegurid, sh toitumine
Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul on võimalik suremust südame-veresoonkonnahaigustesse vähemalt 80% võrra vähendada, kui tegelda peamiste riskiteguritega – suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Südame isheemiatõbe kui üht peamist südamehaigust aga peetakse lausa 96%-l juhtudest välditavaks. Kuidas? Tuleb oma käitumist muuta.
Loe edasi“Hea” ja “halb” kolesterool
Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud - koed vajavad kolesterooli, rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid, mida LDL abil vere kaudu kudedesse kantakse.
Loe edasiSoolestiku mikrofloora olulisus seoses üldise tervisega
Palju on räägitud sellest, et meie keha on tervik, ning järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise ja seda asustava mikrofloora mõjust üldisele tervisele.
Loe edasiVähi tekkepõhjused
Vähktõbi on kogu maailmas surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. 2018. aastal suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel vähki hinnanguliselt 9,6 miljonit inimest, ning umbes üks igast kuuest surmajuhtumist on tingitud vähktõvest. Samas selgub, et üldine suremus vähktõppe ei ole kasvamas.
Loe edasiKolesterool – kas asendamatu molekul või kurja juur?
Inimese kudedes on kokku ligikaudu 140 g kolesterooli, eriti rikas kolesterooli poolest on närvikude ja neerupealiste koorollus, palju on seda maksas, kolesterooli leidub ka sapis ja kõikide kudede rakkude membraanides. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/talitleda, poleks suguhormoone ja nahas poleks võimalik sünteesida vitamiini D3. Kolesterool on hädavajalik meie elutegevuseks, vaid liigne või liiga vähene kolesterool võivad muutuda kurja juureks ja põhjustada tervisehädasid.
Loe edasiMust küüslauk
Artiklis heidame pilgu musta küüslaugu päritolule ja valmimisele ning selle värske küüslauguga võrreldes muutunud omadustele. Tutvustame seda uudset, kuid üha enam kättesaadavat toiduainet, ning loodetavasti tekitame lugejas ka veidi uudishimu ning järeleproovimise soovi. Viimase hõlbustamiseks anname ka erinevaid näitlikke soovitusi musta küüslaugu kasutamiseks toidulaua rikastamisel.
Loe edasiPõletikuline soolehaigus (ingl. k inflammatory bowel disease – IBD)
Põletikulise soolehaiguse üldnimetuse alla mahub mitu erinevat haigust. Tegemist on raskete tervisehäiretega, mis vajavad pikaajalist, sageli eluaegset ravi. Haiguste ägenemisel on võimalik toiduvalikut korrigeerides sümptomeid leevendada, samuti on dieet väga heaks toetuseks medikamentoossele ravile. Ägenemise taandudes on jätkuvalt oluline toituda tervislikult, koormates sel viisil võimalikult vähe soolestiku immuunsust. See aitab haigust kontrolli all hoida ning uusi ägenemisi vältida.
Loe edasi