“Hea” ja “halb” kolesterool
Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine
Erinevad lipoproteiinid on meie kehale hädavajalikud
Tegelikult ei ole LDL ja HDL kolesterool mitte erinevad kolesterooliliigid, vaid kehas kolesterooli transportivad erinevad osakesed – valgu ja rasva kompleksid lipoproteiinid (proteiin = valk, eesliide lipo- tähendab rasva). Lühendid LDL ja HDL tähistavad ingliskeelseid nimetusi Low-Density Lipoprotein ja High-Density Lipoprotein – vastavalt madala ja kõrge tihedusega lipoproteiini.
Rasvad ning rasvhappeid sisaldavad ja rasvlahustuvad ühendid ei saa veres, st vesikeskkonnas liikuda ilma kandjateta. Nad vajavad selleks abivahendeid. Niisugusteks abivahenditeks ongi heaks ja halvaks kolesterooliks nimetatud lipoproteiinid LDL ja HDL (tegelikult on erinevaid lipoproteiine rohkem, kuid veres määratakse eeskätt neid kahte).
Lipoproteiinid kannavad rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid soolestikust, maksast ja verest organismi teistesse kudedesse. Kolesterooli kandmine verest kudedesse on peamiselt lipoproteiini LDL ülesanne, HDL põhiroll aga on kolesterooli transportimine maksavälistest kudedest maksa. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud – koed vajavad kolesterooli, rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid, mida LDL abil vere kaudu kudedesse kantakse.
Joonis kujutab rasvlahustuvaid ühendeid transportivat osakest lipoproteiini, millel on valguline (proteiin) osa lipiidne osa, seda ümbritseb fosfolipiididest koosnev membraan. Kolesterooli leidub nii lipoproteiini ümbritsevas membraanis kui rasvhapetega seotuna nende sees (kolesteriididena).
Vereanalüüsidega määratakse ka ÜLDKOLESTEROOLI ja TRIGLÜTSERIIDE
Üldkolesterool on erinevate lipoproteiinide koostises leiduva kolesterooli koguhulk. Triglütseriidid aga on nii toidu- kui keharasvade peamiseks koostisosaks. Rasvavarusid salvestatakse rasvkoes ja organite ümber triglütseriididena ning kasutatakse energiaallikana rasvkoes, vöötlihastes, südamelihases ja lakteerivates rinnanäärmetes.1
Missugune on vere normaalne kolesterooli- ja triglütseriidide tase?
Kolesterooli normväärtused Eesti südame-veresoonkonnahaiguste preventsioonijuhiste (2006) alusel on järgmised:
Tervel inimesel:
- üldkolesterool < 5,0 mmol/L
- LDL-kolesterool < 3,0 mmol/L
- HDL-kolesterool > 1,0 mmol/L (meestel); > 1,2 mmol/L (naistel)
- Triglütseriidid < 1,7 mmol/L
- Südame-veresoonkonnahaiguste või diabeedi esinemisel:
- üldkolesterool ≤ 4,5 mmol/L
- LDL-kolesterool < 2,5 mmol/L
- HDL-kolesterool > 1,0 mmol/L (meestel); > 1,2 mmol/L (naistel)
- Triglütseriidid < 1,7 mmol/L
LDL ja HDL kolesterooli suhtarv LDL/HDL võiks ideaalsel juhul olla väiksem kui 2,5 (st „halbade“ ehk kolesterooli kudedesse transportivate LDL-osakeste hulk ei tohiks ületada „heade“ ehk kolesterooli tagasi maksa transportivate HDL osakeste hulka rohkem kui 2,5 korda).
Kuigi seda otseselt ei nõuta, on eksperdid seisukohal, et enne vereanalüüsi peaks 9-12 tundi söömisest hoiduma, sest siis on tulemused korrektsemad. Söömine mõjutab nii LDL-kolesterooli kui triglütseriidide taset.4 Näiteks triglütseriidide tase tõuseb pärast sööki 20-30%. Ka alkohol tõstab nende näitajate taset, mistõttu ei tohiks enne kolesteroolitaseme testi 24 tundi alkoholi tarbida.2
Üldkolesterooli näitajast olulisemad on suhtarvud
Tervel inimesel peaks LDL ja HDL kolesterooli suhe olema väiksem kui 2,5:1.
Triglütseriidide (TG) ja HDL-kolesterooli suhet peetakse väga heaks südame-veresoonkonnahaiguste riski näitajaks.5 Kui see on suurem kui 4 (ideaalis võiks olla väiksem kui 2), viitab see tugevalt südame pärgarterite ateroskleroosile, mis teadagi on koronaarhaiguste oluliseks riskiteguriks. Ka laste puhul, kelle hulgas rasvumine on üha suuremaks probleemiks, kasutatakse ülekaalulistel suhet TG/HDL kasuliku näitajana südame-veresoonkonna tervise hindamisel.6
Üldkolesterooli ja HDL suhet soovitab näiteks Ameerika Südameassotsiatsioon hoida tasemel alla 5, ideaalne oleks isegi alla 3,5. Südame-veresoonkonnahaiguste risk kahekordistub, kui suhtarv jõuab tasemeni 9,6, väheneb aga poole võrra, kui suhtarv langeb 5-lt 3,4-le.
Kuna naistel on HDL-kolesterooli tase tavaliselt meestega võrreldes kõrgem, on nende puhul ka suhtarvud natuke erinevad. Naistel viitab keskmisele südamehaiguste riskile suhtarv 4,4, ning risk kahekordistub suhtarvu tasemel 7. Keskmisest poole väiksema südamehaiguste riskiga seondub aga üldkolesterooli ja HDL-i suhtarv 3,3.7
Näide kolesterooliga seotud näitajate muutumisest 7 aasta jooksul
Toome ühe näite 2011. aastal 80-aastaseks saanud mehest, kelle näidud üksikuna võetuna pole vaadeldaval perioodil palju muutunud, triglütseriidide tase on olnud kogu aeg normis. Kui aga vaadelda eelnimetatud suhtarve, siis need (eeskätt LDL/HDL ja üldkolesterool/HDL) on muutunud oluliselt halvemaks. See peegeldub ka veresoonte tervises – 2018. aastaks olid tekkinud tõsised aju verevarustuse häired koos mäluprobleemidega.
Näide illustreerib seda, et ka vanemaealistel peaksid kolesteroolinäitajad võimalikult ideaalilähedased olema. Need aga on otseses korrelatsioonis toiduvalikuga. Kõnealune isik on tarbinud harjumuspäraselt liigselt loomset rasva ja süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid. Tema menüü ei ole aastatega paremaks, vaid pigem kehvemaks muutunud.
| Näitaja | 2011 | 2012 | 2013 | 2018 algus | 2018 suvi | Ideaalne suhtarv |
| Üldkolesterool | 4,8 | 5,8 | 5,7 | 5,2 | 6,2 | |
| Triglütseriidid | 1,02 | 1,1 | 1,23 | 1,07 | ||
| HDL kolesterool | 1,68 | 1,52 | 1,1 | 1,1 | 1,1 | |
| LDL kolesterool | 3 | 4,03 | 4 | 3,9 | 4,6 | |
| LDL/HDL | 1,8 | 2,65 | 3,63 | 3,55 | 4,18 | Alla 2,5 |
| Triglütseriidid/HDL | 0,6 | 0,7 | 1,1 | 0,97 | Alla 2 | |
| Üldkolesterool/HDL | 2,9 | 3,8 | 5 | 5 | 5,64 | Alla 3,5 |
Kasutatud allikad:
- Zilmer, M., Rehema, A., Soomets, U., Zilmer, K. Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, 2015.
- https://www.health.harvard.edu/heart-health/making-sense-of-cholesterol-tests
- Harvard Health Publishing. Harvard Medical School. Understanding the Cholesterol Ratio: What It Is and Why It’s Important. Medically reviewed by Biggers, A., MD, written by Colbert, T. Updated on 2019. Kasutatud 08.2020, https://www.healthline.com/health/cholesterol-ratio
- https://www.healthline.com/health/high-cholesterol/fast-before-cholesterol-test#4, viidatakse: http://circ.ahajournals.org/content/circulationaha/early/2013/11/11/01.cir.0000437738.63853.7a.full.pdf ja Ameerika Südameassotsiatsiooni lehele. Kasutatud 08.2020.
- Lemos da Luz, P., et al. (2008). High Ratio of Triglycerides to HDL-Cholesterol Predicts Extensive Coronary Disease. Clinics, 63(4), 427–432.
- Quijada, Z., et al. (2008). The triglyceride/HDL-cholesterol ratio as a marker of cardiovascular risk in obese children; association with traditional and emergent risk factors. Pediatric Diabetes, 9(5), 464-71.