Tervise toetamine toiduga
Hiljutised lisatud artiklid
Südame-veresoonkonna tervist mõjutavad riskitegurid, sh toitumine
Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul on võimalik suremust südame-veresoonkonnahaigustesse vähemalt 80% võrra vähendada, kui tegelda peamiste riskiteguritega – suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Südame isheemiatõbe kui üht peamist südamehaigust aga peetakse lausa 96%-l juhtudest välditavaks. Kuidas? Tuleb oma käitumist muuta.
Loe edasi
“Hea” ja “halb” kolesterool
Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud - koed vajavad kolesterooli, rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid, mida LDL abil vere kaudu kudedesse kantakse.
Loe edasi
Soolestiku mikrofloora olulisus seoses üldise tervisega
Palju on räägitud sellest, et meie keha on tervik, ning järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise ja seda asustava mikrofloora mõjust üldisele tervisele.
Loe edasi
Vähi tekkepõhjused
Vähktõbi on kogu maailmas surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. 2018. aastal suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel vähki hinnanguliselt 9,6 miljonit inimest, ning umbes üks igast kuuest surmajuhtumist on tingitud vähktõvest. Samas selgub, et üldine suremus vähktõppe ei ole kasvamas.
Loe edasi
Kolesterool – kas asendamatu molekul või kurja juur?
Inimese kudedes on kokku ligikaudu 140 g kolesterooli, eriti rikas kolesterooli poolest on närvikude ja neerupealiste koorollus, palju on seda maksas, kolesterooli leidub ka sapis ja kõikide kudede rakkude membraanides. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/talitleda, poleks suguhormoone ja nahas poleks võimalik sünteesida vitamiini D3. Kolesterool on hädavajalik meie elutegevuseks, vaid liigne või liiga vähene kolesterool võivad muutuda kurja juureks ja põhjustada tervisehädasid.
Loe edasi
Põletikuline soolehaigus (ingl. k inflammatory bowel disease – IBD)
Põletikulise soolehaiguse üldnimetuse alla mahub mitu erinevat haigust. Tegemist on raskete tervisehäiretega, mis vajavad pikaajalist, sageli eluaegset ravi. Haiguste ägenemisel on võimalik toiduvalikut korrigeerides sümptomeid leevendada, samuti on dieet väga heaks toetuseks medikamentoossele ravile. Ägenemise taandudes on jätkuvalt oluline toituda tervislikult, koormates sel viisil võimalikult vähe soolestiku immuunsust. See aitab haigust kontrolli all hoida ning uusi ägenemisi vältida.
Loe edasi
Parasiidid soolestikus
Meie terapeutide kogemused näitavad, et juhtumitel, kus toitumuslikud sekkumised seedeprobleeme ei lahenda, tasub uurida parasiitide esinemist. Parasiitidega võib tegu olla ka muude tervisehäirete puhul, mis tavapärasele ravile ei allu (näiteks aneemia), ning parasiitidega võivad muuhulgas kaasneda ka psüühilised ja psühholoogilised sümptomid, naha ja hingamisteede probleemid jne.
Loe edasi
Minu elu vähihaigena (miks ja kuidas sai minust toitumisterapeut)
Kõik sai alguse oktoobris 2014, kui tundsin kõhus teravat valu. Olin sel ajal 43-aastane, väga heas füüsilises vormis, tegelesin regulaarselt jooksmise ja suusatamisega ning käisin trennis 4-5 korda nädalas. Sümptomid, mis tekkisid 2014. aasta alguses, olid kergemad kõhuvalud ning väsimus. Pidasin seda kõhugripiks, sest ka teistel oli sarnaseid sümptomeid. Väsimust kurtsin ka perearstile, kes tegi analüüsid. Need olid korras, ja muretsemiseks polnud tookord põhjust, sest kes meist pole tundnud väsimust?
Loe edasi
Gastriit
Gastriit on seisund, mille korral mao sisepinda katvas limaskestas on kahjustus – põletik. Magu kaitseb seal toodetava maohappe eest lima, mida eritavad limaskesta rakud. Mao sisekeskkond on õrnadele epiteelirakkudele karm – ilma piisava kaitseta võivad maohape, toiduosakesed ja toidus olevad mikroorganismid mao sisepinda kahjustada. Kui lima on vähe ja/või maohapet toodetakse rohkem kui vaja, siis hakkab magu seedima iseennast – tekib limaskesta põletik. Protsessi jätkudes võivad tekkida ka mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandid.
Loe edasi
Toitumissoovitused vähi (taastekke) ennetamiseks
Meie poole on vähki ennetavate toitumisjuhiste saamiseks pöördunud inimesed, kelle peres on olnud palju vähijuhtumeid ja kes kardavad ka ise vähki haigestuda. Samuti need, kes on läbi teinud vähiravi ja soovivad kasvaja taasteket ennetada. Meie soovitus on võtta arvesse kõiki aspekte, mis haigust ja haigestumist võivad mõjutada, ning kujundada ümber kogu ebatervislik elustiil, mille üheks osaks on ka toitumine - toitumine tervikuna, mitte mõne üksiku toiduaine eelistamine või vältimine.
Loe edasi
Kõrge veerõhk ja selle langetamine ravimiteta
Annan väikese kokkuvõtte toidusoovitustest, mida järgides on paljudel mõõdukalt kõrgenenud vererõhuga inimestel osutunud võimalikuks vererõhuravimite tarvitamine mõne aja pärast lõpetada, või siis on neil ravimiannuseid vähendatud. Õigesti toitudes muutub vererõhk ka stabiilsemaks, selle kõikumine väheneb. Samas on kõik need positiivsed muutused kiiresti kadunud, kui dieet lõpetatakse. Mis tähendab seda, et tervislikku menüüd tuleb säilitada ning see oma elu osaks muuta.
Loe edasi
Iidne haigus podagra
Uraadikristalle on leitud Egiptuse muumiate liigestes, mille mumifitseerimise ajaks on dateeritud kauge aeg – 2000 aastat enne Kristust. Pole vaid teada, kas tol kaugel ajal peeti podagrat juba omaette artriidivormiks. Podagra esimese kirjelduse pani kirja Hippokrates ja sellega on nõus ka tänapäeva arstid ja teadlased – podagra on liigesepõletik, mida iseloomustavad sadestunud kusihappekristallid liigestes. Kreeka keeles tähendab podagra lõksujäänud jalga. Ajalooliselt on teada, et podagrat on tunda saanud nii kroonitud pead kui ülikud, kes arvatavasti said selle küllusliku söömise-joomisega.
Loe edasi