Tervise toetamine toiduga
Hiljutised lisatud artiklid
Toidu- ja toitained, mis toetavad südame-veresoonkonna tervist
Hiljuti avaldatud Euroopa südamearstide poolt loodud juhised1 viitavad teaduslikule tõendusele selle kohta, et suurem puuviljade, tärklisevaeste juurviljade, pähklite, kaunviljade, kala, taimsete õlide, jogurti ja täisteraviljade ja väiksem punase ja töödeldud liha, rafineeritud süsivesikute- ja soolasisaldusega toitude tarbimine on seotud madalama südame-veresoonkonnahaiguste esinemissagedusega.
Loe edasi
Vees lahustuvad kiudained toidus mõjutavad kolesteroolitaset
On uuritud teatavate vees lahustuvate kiudainete – pektiini ja beetaglükaanide mõju kolesteroolitasemele ja leitud, et nende regulaarne tarbimine langetab üld- ja LDl kolesterooli taset 5-11% ja seda ka diabeediga isikutel. Lisaks avaldab nende tarbimine mõju ka veresuhkru tasemele.
Loe edasi
Toiduainete valikuline kombineerimine seedimise toetamiseks
Toitumisala spetsialistid Eestis jagunevad sellesse teemasse suhtumisel kolmeks: ühed pooldavad toiduainete valikulist kombineerimist (koos või eraldi söömist) ning soovitavad seda igaühele, teised ei omista sellele mingit tähtsust, kolmandad aga soovitavad seda vaid seedevaevustega inimestele. Meie, st allakirjutanu koos oma mõttekaaslastega Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist, kuulume kolmandasse gruppi.
Loe edasi
Immuunsuse toetamine toitumisega
Mida saame immuunsüsteemi toetamiseks teha? Anname immuunrakkudele toitu! Oluline on toituda mitmekesiselt ja teha tervislikumaid valikuid, et tagada immuunsüsteemile vajalik kvaliteettoit.
Loe edasi
Funktsionaalne vaatenurk toitumisele
Funktsionaalse toitumise kontseptsiooni arendas Funktsionaalse Meditsiini Instituudis (USA) eelmise sajandi üheksakümnendatel välja Jeffrey Bland. Keskne idee seisneb selles, et keha erinevad süsteemid ehk alamsüsteemid on seotud ja üksteisest sõltuvuses. Ning tasakaalu häirumine ühes alamsüsteemis võib mõjutada kogu keha kui üldise süsteemi tasakaalu ja takistada organismi funktsioneerimist.
Loe edasi
Kuidas kõhukinnisust leevendada
Tervise Arengu Instituudi toitumisuuringu järgi tarbib keskmine Eesti elanik soovituslikust oluliselt vähem köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Samas aga liialdatakse lihatoodete ning magusate ja soolaste näksidega. Väga sagedaseks kõhukinnisuse põhjuseks on toitumine – eeskätt kiudainetevaene ja rafineeritud toit ja/või ebaadekvaatne vedeliku tarbimine.
Loe edasi
Toiduga nahk, juuksed ja küüned kauniks
Tihti keskendutakse nõrkade juuste ja küünte tugevdamisel ning nahaprobleemide leevendamisel hooldusvahenditele ja ravimitele, kuid unustatakse tegelda peamise – toitumisega. Püsivate tulemuste saamiseks on oluline muuta kehakeemiat ja tegelda probleemi põhjuste, mitte vaid sümptomitega. Nahaprobleemide taga võivad peituda hormonaalse tasakaalu häired, veresuhkru kõikumine, kõrge stressitase, pärilikkus ja toitainetepuudus.
Loe edasi
Südame-veresoonkonna tervist mõjutavad riskitegurid, sh toitumine
Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul on võimalik suremust südame-veresoonkonnahaigustesse vähemalt 80% võrra vähendada, kui tegelda peamiste riskiteguritega – suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Südame isheemiatõbe kui üht peamist südamehaigust aga peetakse lausa 96%-l juhtudest välditavaks. Kuidas? Tuleb oma käitumist muuta.
Loe edasi
“Hea” ja “halb” kolesterool
Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud.
Loe edasi
Soolestiku mikrofloora olulisus seoses üldise tervisega
Palju on räägitud sellest, et meie keha on tervik, ning järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise ja seda asustava mikrofloora mõjust üldisele tervisele.
Loe edasi
Vähi tekkepõhjused
Vähktõbi on kogu maailmas surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. 2018. aastal suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel vähki hinnanguliselt 9,6 miljonit inimest, ning umbes üks igast kuuest surmajuhtumist on tingitud vähktõvest. Samas selgub, et üldine suremus vähktõppe ei ole kasvamas.
Loe edasi
Kolesterool – kas asendamatu molekul või kurja juur?
Inimese kudedes on kokku ligikaudu 140 g kolesterooli, eriti rikas kolesterooli poolest on närvikude ja neerupealiste koorollus, palju on seda maksas, kolesterooli leidub ka sapis ja kõikide kudede rakkude membraanides. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/talitleda, poleks suguhormoone ja nahas poleks võimalik sünteesida vitamiini D3.
Loe edasi