Tervise toetamine toiduga
Hiljutised lisatud artiklid
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) toitumisteraapia
ATH on väga levinud käitumuslik häire lapseeas, mis sageli jätkub ka täiskasvanuna. Praegu ei ole ametlikes ATH raviskeemides veel toitumisteraapiat, mida aga lapsevanemad ise laialdaselt kasutavad. Samas teostatakse sel teemal hulganisti teadusuuringuid, sealhulgas kliinilisi juhuvalikuga uuringuid, mis näitavad, et toitumisravil võivad olla väga head tulemused.
Loe edasi
Probiootikumid ja nende valimine
Probiootilisi toiduaineid on inimesed tarvitanud juba tuhandeid aastaid, fermenteeritud toodetest on toiduvalikus olnud hapukapsas, seened, oliivid, vein, õlu, hapupiim jne. Soolestiku mikrofloora tasakaalu toetamiseks tuleb toituda tervislikult, sealhulgas mitte liialdada magusaga, hoolitseda selle eest, et menüüs oleks piisavalt puu- ja köögivilju ning fermenteeritud tooteid.
Loe edasi
Ärritunud soole sündroom
Ärritunud soole sündroom (IBS – ingl. k irritated bowel syndrom) on funktsionaalne soolehaigus. IBS-i iseloomustavad kõhuvalu, kõhukrambid või ebamugavustunne kõhus, roojamise ebaregulaarsus, kõhulahtisus või -kinnisus, puhitused, limane väljaheide. Sümptome võidakse tajuda erinevalt, tõsiduselt võivad need olla kerged, mõõdukad või kurnavad. Ärritunud soole sündroomi ravi tänapäeval veel puudub, selle sümptomite leevendamiseks on aga mitmeid võimalusi.
Loe edasi
Vererõhuprobleemide psühholoogilistest aspektidest
Paljud, võib-olla isegi enamus meist teavad, mida peab tervise säilitamiseks või saavutamiseks tegema. Millegipärast aga suudavad vähesed selle nimel pingutada. Haigestudes on lihtsam küsida arstilt ravimit ja loota, et see teeb terveks. Kõrge vererõhk aga on haigus, mille puhul mõnikord aitavad tabletist rohkem kaalu langetamine, õigesti toitumine, suitsetamisest loobumine ja kehaline aktiivsus.
Loe edasi
Ketogeenne dieet – kas vähiravi tulevik?
Käesolevas ülevaates vaatleb autor vähktõvega patsientidel kasutatavaid erinevaid dieete molekulaarsel tasemel: kalorsuse piiramine, erinevad paastumised ja süsivesikute piiramine ning ketogeenne toitumisviis. Selgitatakse ka viimase molekulaarseid mehhanisme ning selle toitumisviisi toimet vähirakkudele.
Loe edasi
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad kiired süsivesikud
Südame-veresoonkonna tervist silmas pidades räägitakse peamiselt rasvadest – küllastunud loomsetest rasvadest ja ka kookosrasvast, ning kardetaksegi just toidurasvu. Vähem seostatakse südame tervisega süsivesikuid. Samas aga tuleb teadlastelt hulganisti tõendeid selle kohta, et probleemiks pole niivõrd toidust saadavad looduslikud toidurasvad kui hoopis rafineeritud süsivesikutega liialdamine.
Loe edasi
Südame-veresoonkonna tervist toetavad fütotoitained
Ilmselt on enamik inimesi kuulnud soovitust, et igapäevases toiduvalikus peaksid olema esindatud piltlikult öeldes kõik vikerkaarevärvid – see aitab meie kehal saada erinevaid fütotoitaineid. Lisaks sellele kindlustavad need värvikirevad toiduained meid ka hädavajalike vitamiinide ning mineraalainetega ning südame tervisele nii oluliste kiudainetega. Vaatlemegi lähemalt, missugused fütotoitained just südame-veresoonkonna tervist toetavad, ning ka seda, missugustest toiduainetest me neid kõige ohtramalt saame.
Loe edasi
Saame tuttavaks: oksüdatiivne stress!
Oksüdatiivse stressi ja antioksüdantidega on meie organism pidevalt seotud – oksüdatiivne stress tekib ja normaalselt see likvideeritakse antioksüdantse kaitsesüsteemi poolt igal ajahetkel meie kehas. Me püüame tervislikult toituda ja liikuda, mitte suitsetada ja alkoholiga liialdada, et organismis tekkiv oksüdatiivne stress oleks võimalikult madal, me hoolitseme selle eest, et toidus oleks piisavalt antioksüdantseid ühendeid tekkiva stressi likvideerimiseks. Oleks hea, kui suudaksime oksüdatiivse stressi protsessidest paremini aru saada ja neid teadmisi ka kasutada.
Loe edasi
Liigesekõhre kulumine ja osteoartriit
Kõige sagedamini, eriti eakatel, põhjustab valu ja liikumistakistust liigesekõhre kulumine. Selle tekkepõhjused pole täpselt teada ning tänapäeval puudub ka põhjuslik ravi. Siiski on võimalik vaevusi leevendada ja elukvaliteeti parandada, ning seda ka toitumise abil.
Loe edasi
Soolestiku mikrobioota
Inimese seedetrakt on koduks tohutule hulgale erinevatele mikroobidele. Mao-sooletrakti asustab umbkaudu 10^14 bakterit, mis tähendab, et mikroobe, keda me endaga kaasas kanname, on meie kehas arvukamalt kui meie endi keharakke. Nii on pikka aega väitnud enamus allikaid. Kui aga inimese rakkude hulka arvata ka tuumata rakud (erütrotsüüdid), siis on arvutatud, et bakterite ja inimese rakkude suhe on ligikaudu võrdne. Igal juhul aga on neil mikroobidest „allüürnikel“ meie keharakkudega eluaegne ja kahesuunaline sümbioosne ehk vastastikku kasulik kooseluline suhe.
Loe edasi
Toit kui vähi ennetaja, toit kui vähist paranemise toetaja
Vähk. Ilmselt üks kardetumaid haigusi tänapäeva maailmas. Pole tõenäoliselt inimest, kes ei teaks kedagi, kelle organismi see haigus ühel või teisel viisil tabanud on. Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 8000 uut vähijuhtu. Tervise Arengu Instituut, Maailma Vähiuuringute teadusfond ja Ameerika Vähiuuringute Instituut on öelnud, et 30-40% vähijuhtumitest on seotud inimeste tervisekäitumisega ja neid saaks tõhusa ennetustööga (dieet, füüsiline aktiivsus ja normaalne kehakaal) vältida.
Loe edasi
Reumatoidartriit ja toitumine
Reumatoidartriit (RA) on põletikuline haigus, mille korral haigestuvad väikesed liigesed ning vahel lisaks ka siseorganid. Haigusest võivad olla mõjutatud ka liigeste lähedased koed, nt limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA on autoimmuunhaigus, mille korral immuunsüsteemi rakud, mis peaksid kaitsma keha kahjulike „sissetungijate“ eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid. Tegemist on kroonilise haigusega, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega, ning seda ei saa välja ravida.
Loe edasi