Südame-veresoonkonna tervis
Hiljutised lisatud artiklid
Vererõhuprobleemide psühholoogilistest aspektidest
Paljud, võib-olla isegi enamus meist teavad, mida peab tervise säilitamiseks või saavutamiseks tegema. Millegipärast aga suudavad vähesed selle nimel pingutada. Haigestudes on lihtsam küsida arstilt ravimit ja loota, et see teeb terveks. Kõrge vererõhk aga on haigus, mille puhul mõnikord aitavad tabletist rohkem kaalu langetamine, õigesti toitumine, suitsetamisest loobumine ja kehaline aktiivsus.
Loe edasi
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad kiired süsivesikud
Südame-veresoonkonna tervist silmas pidades räägitakse peamiselt rasvadest – küllastunud loomsetest rasvadest ja ka kookosrasvast, ning kardetaksegi just toidurasvu. Vähem seostatakse südame tervisega süsivesikuid. Samas aga tuleb teadlastelt hulganisti tõendeid selle kohta, et probleemiks pole niivõrd toidust saadavad looduslikud toidurasvad kui hoopis rafineeritud süsivesikutega liialdamine.
Loe edasi
Kas munade söömist peaks piirama?
Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida.
Loe edasi
Südame-veresoonkonna tervist toetavad fütotoitained
Ilmselt on enamik inimesi kuulnud soovitust, et igapäevases toiduvalikus peaksid olema esindatud piltlikult öeldes kõik vikerkaarevärvid – see aitab meie kehal saada erinevaid fütotoitaineid. Lisaks sellele kindlustavad need värvikirevad toiduained meid ka hädavajalike vitamiinide ning mineraalainetega ning südame tervisele nii oluliste kiudainetega. Vaatlemegi lähemalt, missugused fütotoitained just südame-veresoonkonna tervist toetavad, ning ka seda, missugustest toiduainetest me neid kõige ohtramalt saame.
Loe edasi
Kolesteroolitaseme langetamine toitumise abil
Erinevate toiduainete tervendava mõju üle võib vaielda ja tavaliselt jäädaksegi vaidlema, sest iga üksiku toiduaine toime sõltub ju alati üldisest taustmenüüst. Kui ebatervislikku menüüd rikastada üheainsa tervisliku toiduainega, võib ka see südame-veresoonkonnale hästi mõjuda, kuid kogu menüüd muutes saame tunduvalt paremad tulemused.
Loe edasi
Mitme näoga kolesterool
Tänapäeva elutarkus seostab sõna kolesterool negatiivse mõjuga tervisele ja tihti portreteeritakse kolesterooli kui pahandusetegijat. Oleks nagu parem, kui teda toiduga ei saaks ja kui organism sünteesiks vähem. Tegelikult on kolesterool vahane, rasvataoline aine, millel on organismis täita mitmeid väga olulisi ülesandeid.
Loe edasi
KOLESTEROOL – kas ohtlik või vajalik ühend?
Kolesteroolil on tähtis roll rakumebraanide optimaalse jäikuse säilitamisel. Membraan peab olema piisavalt viskoosne ja läbilaskev, et võimaldada rakule toitainete läbipääsu, kuid samas piisavalt jäik, et rakku kaitsta. Kolesterool väldib rakumembraanide muutumist liiga viskoosseks ja läbilaskvaks, kindlustades sel viisil nende terviklikkuse.
Loe edasi
Kolesterool ja toidulisandid
Parim viis optimaalse kolesteroolitaseme hoidmiseks on kahtlemata tervislik toitumine. Kui aga toitumise korrigeerimine liiga kõrget kolestroolitaset piisavalt efektiivselt ei langeta, võib vaadata ka looduse apteegi poole ja otsida abi toidulisanditest. Millest konkreetselt võiks kolesterooliprobleemide puhul abi olla?
Loe edasi