Südame-veresoonkonna tervis
Hiljutised lisatud artiklid
Südame-veresoonkonna tervist mõjutavad riskitegurid, sh toitumine
Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul on võimalik suremust südame-veresoonkonnahaigustesse vähemalt 80% võrra vähendada, kui tegelda peamiste riskiteguritega – suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Südame isheemiatõbe kui üht peamist südamehaigust aga peetakse lausa 96%-l juhtudest välditavaks. Kuidas? Tuleb oma käitumist muuta.
Loe edasi
“Hea” ja “halb” kolesterool
Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud - koed vajavad kolesterooli, rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid, mida LDL abil vere kaudu kudedesse kantakse.
Loe edasi
Kolesterool – kas asendamatu molekul või kurja juur?
Inimese kudedes on kokku ligikaudu 140 g kolesterooli, eriti rikas kolesterooli poolest on närvikude ja neerupealiste koorollus, palju on seda maksas, kolesterooli leidub ka sapis ja kõikide kudede rakkude membraanides. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/talitleda, poleks suguhormoone ja nahas poleks võimalik sünteesida vitamiini D3. Kolesterool on hädavajalik meie elutegevuseks, vaid liigne või liiga vähene kolesterool võivad muutuda kurja juureks ja põhjustada tervisehädasid.
Loe edasi
Kõrge veerõhk ja selle langetamine ravimiteta
Annan väikese kokkuvõtte toidusoovitustest, mida järgides on paljudel mõõdukalt kõrgenenud vererõhuga inimestel osutunud võimalikuks vererõhuravimite tarvitamine mõne aja pärast lõpetada, või siis on neil ravimiannuseid vähendatud. Õigesti toitudes muutub vererõhk ka stabiilsemaks, selle kõikumine väheneb. Samas on kõik need positiivsed muutused kiiresti kadunud, kui dieet lõpetatakse. Mis tähendab seda, et tervislikku menüüd tuleb säilitada ning see oma elu osaks muuta.
Loe edasi
Toiduained ja toitained, mis südame-veresoonkonda toetavad
Tervisliku dieedi heaks näiteks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumisviis, mis on ka üks enamuuritud dieete seoses südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisega. Toiduvalikut kavandades on kõige olulisem vältida toitainetepuudust. Menüüs peab olema piisavalt ja õiges vahekorras kõiki organismile vajalikke toitaineid. Missuguseid toiduaineid aga tuleks just südame-veresoonkonna tervise toetamiseks ja optimaalse kolesteroolitaseme hoidmiseks eelistada?
Loe edasi
Kohv ja südame tervis
Kohv on igapäevane jook ning seda juuakse sageli suurtes kogustes. Osad kiidavad, teised laidavad. Ka teadusuuringud on leidnud nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid tervisele. Kuidas mõjutab kohvijoomine südame tervist? Püüame sellele jälile saada.
Loe edasi
Vererõhuprobleemide psühholoogilistest aspektidest
Paljud, võib-olla isegi enamus meist teavad, mida peab tervise säilitamiseks või saavutamiseks tegema. Millegipärast aga suudavad vähesed selle nimel pingutada. Haigestudes on lihtsam küsida arstilt ravimit ja loota, et see teeb terveks. Kõrge vererõhk aga on haigus, mille puhul mõnikord aitavad tabletist rohkem kaalu langetamine, õigesti toitumine, suitsetamisest loobumine ja kehaline aktiivsus.
Loe edasi
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad kiired süsivesikud
Südame-veresoonkonna tervist silmas pidades räägitakse peamiselt rasvadest – küllastunud loomsetest rasvadest ja ka kookosrasvast, ning kardetaksegi just toidurasvu. Vähem seostatakse südame tervisega süsivesikuid. Samas aga tuleb teadlastelt hulganisti tõendeid selle kohta, et probleemiks pole niivõrd toidust saadavad looduslikud toidurasvad kui hoopis rafineeritud süsivesikutega liialdamine.
Loe edasi
Kas munade söömist peaks piirama?
Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida.
Loe edasi
Südame-veresoonkonna tervist toetavad fütotoitained
Ilmselt on enamik inimesi kuulnud soovitust, et igapäevases toiduvalikus peaksid olema esindatud piltlikult öeldes kõik vikerkaarevärvid – see aitab meie kehal saada erinevaid fütotoitaineid. Lisaks sellele kindlustavad need värvikirevad toiduained meid ka hädavajalike vitamiinide ning mineraalainetega ning südame tervisele nii oluliste kiudainetega. Vaatlemegi lähemalt, missugused fütotoitained just südame-veresoonkonna tervist toetavad, ning ka seda, missugustest toiduainetest me neid kõige ohtramalt saame.
Loe edasi
Kolesteroolitaseme langetamine toitumise abil
Erinevate toiduainete tervendava mõju üle võib vaielda ja tavaliselt jäädaksegi vaidlema, sest iga üksiku toiduaine toime sõltub ju alati üldisest taustmenüüst. Kui ebatervislikku menüüd rikastada üheainsa tervisliku toiduainega, võib ka see südame-veresoonkonnale hästi mõjuda, kuid kogu menüüd muutes saame tunduvalt paremad tulemused.
Loe edasi
Mitme näoga kolesterool
Tänapäeva elutarkus seostab sõna kolesterool negatiivse mõjuga tervisele ja tihti portreteeritakse kolesterooli kui pahandusetegijat. Oleks nagu parem, kui teda toiduga ei saaks ja kui organism sünteesiks vähem. Tegelikult on kolesterool vahane, rasvataoline aine, millel on organismis täita mitmeid väga olulisi ülesandeid.
Loe edasi