Toiduainetest

Hiljutised lisatud artiklid

Läätsed

Lääts on liblikõieliste perekonda kuuluv tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärinev üheaastane taim. Läätse tuntumad sugulased on hernes, uba, akaatsia, kuldvihm, kikerhernes ja ristik, botaaniliselt kõige lähedasem aga hiirehernes. Lääts näebki välja nagu kidur hernes – tema lehed, varred, õied ja kaunad on palju väiksemad kui hernel.

Loe edasi

Hapukapsas ja kapsa hapendamine

Hapukapsas on üks tavalisemaid ja vanemaid kapsa säilitamise viise, hependatud kapsa söömisest on kirjalikke teateid juba 4. sajandist enne Kristust. Hapukapsas sisaldab rohkesti piimhapet, türamiini ja histamiini (aminohapetest pärit bioloogilised amiinid), aga ka tublisti vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid.

Loe edasi

Glükoalkaloidid tomatis, paprikas ja baklažaanis

Uuringud on näidanud, et glükoalkaloidid lõhuvad punaste vererakkude ja raku jõujaamade – mitokondrite membraane. Toiduga manustamisel võivad glükoalkaloidid kahjustada sooleepiteeli, põhjustades nn „lekkiva soole“. Glükoalkaloididel on ka positiivseid omadusi – katsed laboriloomadega on näidatud nende põletikuvastast toimet. Toome lühiülevaate tomatis, paprikas ja baklažaanis sisalduvatest glükoalkaloidest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kaunviljatoidud olid vanadel eestlastel au sees

Tänapäeva toitumisnõustajad soovitavad teaduslikele tõendustele tuginedes süüa päevas paar peotäit kaunvilju, kuid ainuüksi kogemuse põhjal hindasid kaunvilju toitvateks ka vanad eestlased. Ajal, mil maarahvas pidi leppima vähetoitva aganaleivaga, liha oli vähe ja kartulit veel ei tuntud, söödi Eestis palju herneid, ube ja läätsi.

Loe edasi

Punapeedi mahl – mullamaitseline elujõu andja

Punapeedi head omadused on teada üle 2000 aasta. Juba Vana-Kreeka arstid soovitasid haigetele juua jõu kiiremaks taastamiseks punapeedi mahla. Punapeedi metsikud eellased kasvavad tänaseni Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas. Peetide söömise esmased kirjalikud ülestähendused ulatuvad kolme aastatuhande taha. Siis ei söödud peedi juurikaid, sest tänapäevases mõistes neid ei olnudki, vaid peedi lehti, ja seda ka raviotstarbel.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Küüslauk

Küüslauk on ammutuntud köögivili, mida võiks ka ravimtaimeks nimetada. Küüslaugu (Allium sativum) liitsibul koosneb 12-16st osasibulast ehk küüslauguküünest. On olemas üle 30 küüslaugusordi, kõige levinumad on valge, roosa ja lilla küüslauk. Maitseomadustelt on küüslaugud sarnased ning sordid erinevadki üksteisest eeskätt suuruse ja värvuse poolest. Küüslauk sisaldab bakteritsiidse toimega ühendeid rohkem kui sibul.

Loe edasi

Lutserniseemneid ja lutserniidusid ei soovitata luupusehaigetele

Lutserniseemned, -idud ja -võrsed sisaldavad kanavaniini – mittevalgulist aminohapet, mille toiduga manustamine on katseloomadel põhjustanud erütematoossele luupusele (teatud põletikulisele sidekoehaigusele) sarnanevat sündroomi.

Loe edasi

Kas sellerimahl on imeravim seedimise parandamiseks, nagu väidab Meditsiinimeedium?

Meditsiinimeediumist võime lugeda ülistuslaulu sellerile ja seda, kuidas sellerimahl ja ainult sellerimahl taastab maohappe täielikult. Funktsionaalse toitumise terapeudina soovin teada, kas väidetu leiab kinnitust biokeemiast. Kas selleri koostisosad tõesti suudavad Meditsiinimeediumis lubatud mõju tagada?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas fütoöstrogeenid on kasulikud nii naistele kui meestele?

Üheks fütotoitainete grupiks on fütoöstrogeenid ehk taimsed östrogeenid. Huvi fütoöstrogeenide vastu on plahvatuslikult kasvanud viimaste aastakümnete jooksul, sest sünteetilistel hormoonidel on kõrvaltoimeid. Käesoleva kirjutise eesmärk on tutvustada erinevaid fütoöstrogeene ning vaadelda nende tarbimise ohutust erinevate terviseseisundite puhul.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Marjad sisaldavad tervist toetavaid fütotoitaineid flavonoide

Marjad (muidugi räägime vaid söödavatest marjadest) erinevad mitte ainult välimuse, vaid ka toitainete sisalduse poolest. Ometi on neil selles osas ka palju sarnast. Marjad sisaldavad tavaliselt rohkesti C-vitamiini, kaaliumi, kiudaineid ja mitmesuguseid fütotoitaineid. Samuti on marjades rikkalikult teisigi vitamiine ja mineraalaineid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Suhkrut palmidelt

Palmid, keda Rootsi loodusteadlane Carl Linne kutsus taimeriigi printsideks, seostuvad meile sageli kaugete eksootiliste maadega. Tegemist on majesteetlike taimedega, kelle mitmekesisus ja arvukus on üllatavalt suur. Tänaseks on kirjeldatud üle 2600 palmiliigi 184 perekonnast. On ka mitmeid palmiliike, keda kasutatakse palmisuhkru tootmiseks. Suhkrut toodetakse peamiselt palmide õisikuvarte mahlast, meepalmi puhul aga tüvest.

Loe edasi

Melatoniin, selle tootmine ja sisaldus toitudes

Melatoniini ehk unehormooni eritab peamiselt käbinääre. See asub kahe ajupoolkera vahel ja meenutab kujult männikäbi, idamaades on käbinääret kutsutud kolmandaks silmaks. Melatoniini süntees toimub eeskätt öösel, siis toodetakse seda 10-20 korda rohkem kui päeval.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi