Toiduainetest

Hiljutised lisatud artiklid

Maitsepärm

Inimese toidulaual on pärm olnud juba tuhandeid aastaid – seda leidub leivas, õlles ja mitmes muus toiduaines. Pärm on üherakuline seen, mis kasvab looduslikult mullas ja taimepindadel. Toiduainetetööstus kasutab paljude toitude valmistamisel erinevaid pärmi tüvesid. Viimastel aastatel on aga eriti taimetoitlaste ja veganite seas populaarsust kogunud maitsepärm ehk pärmihelbed.

Loe edasi

Muna toiduainena ja selle tarbimissoovitused

Kas muna söömist tuleb karta tema kõrge kolesteroolisisalduse pärast?
Praegused Eesti toitumissoovitused soovitavad päevas mitte rohkem kui 300 mg kolesterooli. Nutridata andmebaasi alusel on ühes munas seda umbes 186 mg, mis tähendab, et jah, muna on kolesteroolirikas toiduaine. Suur hulk uuringuid aga viitab sellele, et toidus sisalduv kolesterool mõjutab vere kolesteroolitaset palju vähem kui näiteks toidurasvade koostis. Oluline on ka toidu süsivesikutesisaldus.

Loe edasi

Kinoa

Kinoa on üha enam populaarsust koguv teraviljalaadne toiduaine, mis sobib menüüd hästi mitmekesistama näiteks riisi või tatra asemel. Paljudele aga on kinoa on veel võõras ning harjumatu. Artikkel annab lühiülevaate kinoa päritolust ning ajaloost, toob välja kinoas leiduvate inimkehale vajalike toitainete sisalduse, selgitab ka antitoitainete sisaldust ja näitab võimalusi, kuidas kinoad menüüs kasutada.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kreeka pähkli toitaineline koostis, tema kasulik mõju tervisele ja kasutusvõimalused igapäevases menüüs

Väide, et Kreeka pähklid on toitev söögipoolis, pisut isegi alahindab seda toiduainet. Kreeka pähklid pakuvad tervislikke rasvu, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid – ja see kõik on alles algus, kuidas need pähklid võivad tervist toetada. Tegelikult valitseb selle pähkli suhtes nii suur huvi, et viimase 50 aasta jooksul on teadlased ja tööstuseksperdid kogunenud igal aastal California Ülikoolis Davis´e linnas Kreeka pähkli konverentsile, kus arutatakse uusimaid Kreeka pähklitega seotud terviseuuringuid.

Loe edasi

Kombucha ehk teeseenejoogi tarbimissoovitused 

Tänapäeval on muutunud väga oluliseks ja asjakohaseks teada, kuidas meie toit valmib ja kust see pärineb. Lisaks räägitakse üha enam kääritatud toidu kasulikkusest ning aina rohkem on hakanud levima kombucha ehk teeseenejook. Kui varasemalt sai teeseenejooki pigem tervisepoodidest, siis praegu on sellest saanud laiatarbekaup, mida müüakse peaaegu igas supermarketis. Teeseenejook on koha sisse võtnud ka paljude söögikohtade, baaride ja kohvikute joogikaartidel, lisaks kodusele pruulimisele on Eestiski juba mitmeid selle joogi tootjaid. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kohvi happelisus

Kohv on üks maailma populaarsemaid jooke, mille kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on palju arutletud. Kuumpruulitud kohvi kõrvale on lisandunud uue tootena külmpruulitud kohv, mis on meediakajastuste põhjal tervislikum ja vähem happeline. Kas see ka tegelikult nii on ja kuidas mõjutab kohvi happelisus meie tervist?

Loe edasi

Spirulina toidulisand – on tegu superfoodiga?

Spirulinat müüakse toidulisandina või toiduainena ning kuulutatakse, et tal on palju tervisemõjusid: immunostimulatoorne, põletikuvastane, hüübimisvastane, antioksüdantne, rasvumisevastane, veresuhkru ja -lipiididetast alandav, viirusevastane ja kelatsiooni soodustav. Kõikide nende mõjude kohta on siiski väga vähe teaduslikku tõendust. Enamik tõendusi pärineb loom- ja katseklaasi uuringutest, kuid päris palju on ka kliinilisi uuringuid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Tšiiaseemned

Tšiiaseemned on kõrge toiteväärtusega toiduaine ehk „supertoit“, mis sisaldab tervisele kasulikke koostisosi ja bioaktiivseid ühendeid. Eelkõige teavad tarbijad tšiia kõrget oomega-3 rasvhapete sisaldust, mille tõttu on need seemned muutunud populaarseks just tervist edendada soovivate inimeste hulgas.

Loe edasi

Must küüslauk

Artiklis heidame pilgu musta küüslaugu päritolule ja valmimisele ning selle värske küüslauguga võrreldes muutunud omadustele. Tutvustame seda uudset, kuid üha enam kättesaadavat toiduainet, ning loodetavasti tekitame lugejas ka veidi uudishimu ning järeleproovimise soovi. Viimase hõlbustamiseks anname ka erinevaid näitlikke soovitusi musta küüslaugu kasutamiseks toidulaua rikastamisel.

Loe edasi

Shea- ehk võiseemnikuõli (sheavõi)

Küllap on neile, keda huvitab toiduainete koostis, jäänud näiteks küpsise- või šokolaadipakenditelt silma nimetus võiseemnikurasv, võiseemnikuõli või sheavõi. Shea- ehk võiseemnikuõli, mida kutsutakse ka sheavõiks (inglise keeles shea butter või ka shea fat) on pärit Aafrikas kasvava sheapuu (Vitellaria paradoxa) viljade tuumadest ehk pähklitest. Tegemist on kosmeetikatoodetes ja viimasel ajal ka toiduainetes üha rohkem kasutatava troopiline rasvainega. 

Loe edasi

Palmiõli head ja vead

Palmiõli kasutusala on äärmiselt lai ulatudes toiduainete- ja kosmeetikatööstusest kuni kodukeemiatoodete ja biokütuse tootmiseni. Kogu maailma õlikaubanduse mahust üle poole (55,9%) moodustab palmiõli.  Õlipalmide kasvatamine ja neist õli tootmine on võrreldes teiste õlitaimedega tunduvalt produktiivsem. Nõudlus palmiõli järele on suurenenud märkimisväärselt viimase paarikümne aasta jooksul ja arvatavasti see tõus lähiajal pidurdustrendi ei näita. Räägime lähemalt palmiõli omadustest ja kasulikkusest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kohv ja südame tervis

Kohv on igapäevane jook ning seda juuakse sageli suurtes kogustes. Osad kiidavad, teised laidavad. Ka teadusuuringud on leidnud nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid tervisele. Kuidas mõjutab kohvijoomine südame tervist? Püüame sellele jälile saada.

Loe edasi