Toiduainetest

Hiljutised lisatud artiklid

Puumahlad ja kevadine puhastumine

Vahtramahl hakkab jooksma varem kui kasemahl – juba märtsis, kui öösel veel külmetab ja lumi on maas, kuid puud soojendab päevane päike. Kasemahla aga saab koguma hakata siis, kui keskmine temperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli ja vahtramahl hakkab „kinni jääma“. Miks? Mahla kevadise eritumise mehhanism on neil puudel erinev. Kasvuperioodil toimub mahlade liikumine mõlemas puus põhimõttel, et vesi „tõmmatakse“ läbi juurte pinnasest puutüvesse vastavalt sellele, kuidas see lehtede pinnalt aurustub.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Ubade söömisega seotud probleemid

Oad on väga tervislik toit. Neis on rikkalikult valku, millega ei kaasne loomset küllastunud rasva, sellele lisaks liitsüsivesikuid, kiudaineid ja mikrotoitaineid. Ning erinevalt loomsest toidust annavad oad ka fütotoitaineid. Tänu kõrgele valgusisaldusele on oad oluliseks komponendiks taimetoitlaste dieedis. Enamasti ei turgata inimestele seoses ubadega pähe ei nende toiteväärtus ega neist valmistatud maitsvad toidud, vaid pigem seedehäired kõhupuhituse ja -gaaside näol. Paraku võib ubadel olla ka teisi kõrvaltoimeid

Loe edasi

Ingver

Juba ammustest aegadest on ingver tunnustust leidnud nii ravitsemises kui kulinaarias. Ta lisab vürtsikust vokiroogadele, annab vunki taimeteedele ja on soojendava toimega. Ingver leevendab paljusid hädasid iiveldustundest artriidini, vaigistab valu ning vähendab seedevaevusi.

Loe edasi

Piima poolt ja vastu

Piim on toiduaine, mille kohta on avaldatud palju vastuolulist infot. On seisukohti, et piim ei sobi inimesele tarvitamiseks, või vastupidi, et see on meie toidulaual lausa hädavajalik. Kuidas siis piimaga tegelikult lood on? Veel viimase jääaja paiku pidi piim olema täiskasvanud inimesele lausa toksiline, sest meie eellased ei suutnud siis veel piimas leiduvat peamist suhkrut laktoosi seedida. Kui aga umbes 11 000 aastat tagasi asendas küttimist-korilust põllumajandus, õpiti piimasuhkru talumatusega toime tulema piima erinevate meetoditega hapendades. Ning mõne tuhande aastaga tekkis ka piimataluvus.

Loe edasi

Läätsed

Lääts on liblikõieliste perekonda kuuluv tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärinev üheaastane taim. Läätse tuntumad sugulased on hernes, uba, akaatsia, kuldvihm, kikerhernes ja ristik, botaaniliselt kõige lähedasem aga hiirehernes. Lääts näebki välja nagu kidur hernes – tema lehed, varred, õied ja kaunad on palju väiksemad kui hernel.

Loe edasi

Hapukapsas ja kapsa hapendamine

Hapukapsas on üks tavalisemaid ja vanemaid kapsa säilitamise viise, hependatud kapsa söömisest on kirjalikke teateid juba 4. sajandist enne Kristust. Hapukapsas sisaldab rohkesti piimhapet, türamiini ja histamiini (aminohapetest pärit bioloogilised amiinid), aga ka tublisti vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid.

Loe edasi

Glükoalkaloidid tomatis, paprikas ja baklažaanis

Uuringud on näidanud, et glükoalkaloidid lõhuvad punaste vererakkude ja raku jõujaamade – mitokondrite membraane. Toiduga manustamisel võivad glükoalkaloidid kahjustada sooleepiteeli, põhjustades nn „lekkiva soole“. Glükoalkaloididel on ka positiivseid omadusi – katsed laboriloomadega on näidatud nende põletikuvastast toimet. Toome lühiülevaate tomatis, paprikas ja baklažaanis sisalduvatest glükoalkaloidest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kaunviljatoidud olid vanadel eestlastel au sees

Tänapäeva toitumisnõustajad soovitavad teaduslikele tõendustele tuginedes süüa päevas paar peotäit kaunvilju, kuid ainuüksi kogemuse põhjal hindasid kaunvilju toitvateks ka vanad eestlased. Ajal, mil maarahvas pidi leppima vähetoitva aganaleivaga, liha oli vähe ja kartulit veel ei tuntud, söödi Eestis palju herneid, ube ja läätsi.

Loe edasi

Punapeedi mahl – mullamaitseline elujõu andja

Punapeedi head omadused on teada üle 2000 aasta. Juba Vana-Kreeka arstid soovitasid haigetele juua jõu kiiremaks taastamiseks punapeedi mahla. Punapeedi metsikud eellased kasvavad tänaseni Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas. Peetide söömise esmased kirjalikud ülestähendused ulatuvad kolme aastatuhande taha. Siis ei söödud peedi juurikaid, sest tänapäevases mõistes neid ei olnudki, vaid peedi lehti, ja seda ka raviotstarbel.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Küüslauk

Küüslauk on ammutuntud köögivili, mida võiks ka ravimtaimeks nimetada. Küüslaugu (Allium sativum) liitsibul koosneb 12-16st osasibulast ehk küüslauguküünest. On olemas üle 30 küüslaugusordi, kõige levinumad on valge, roosa ja lilla küüslauk. Maitseomadustelt on küüslaugud sarnased ning sordid erinevadki üksteisest eeskätt suuruse ja värvuse poolest. Küüslauk sisaldab bakteritsiidse toimega ühendeid rohkem kui sibul.

Loe edasi

Lutserniseemneid ja lutserniidusid ei soovitata luupusehaigetele

Lutserniseemned, -idud ja -võrsed sisaldavad kanavaniini – mittevalgulist aminohapet, mille toiduga manustamine on katseloomadel põhjustanud erütematoossele luupusele (teatud põletikulisele sidekoehaigusele) sarnanevat sündroomi.

Loe edasi

Kas sellerimahl on imeravim seedimise parandamiseks, nagu väidab Meditsiinimeedium?

Meditsiinimeediumist võime lugeda ülistuslaulu sellerile ja seda, kuidas sellerimahl ja ainult sellerimahl taastab maohappe täielikult. Funktsionaalse toitumise terapeudina soovin teada, kas väidetu leiab kinnitust biokeemiast. Kas selleri koostisosad tõesti suudavad Meditsiinimeediumis lubatud mõju tagada?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi