Toiduainetest
Hiljutised lisatud artiklid
Kreeka pähkli toitaineline koostis, tema kasulik mõju tervisele ja kasutusvõimalused igapäevases menüüs
Väide, et Kreeka pähklid on toitev söögipoolis, pisut isegi alahindab seda toiduainet. Kreeka pähklid pakuvad tervislikke rasvu, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid – ja see kõik on alles algus, kuidas need pähklid võivad tervist toetada. Tegelikult valitseb selle pähkli suhtes nii suur huvi, et viimase 50 aasta jooksul on teadlased ja tööstuseksperdid kogunenud igal aastal California Ülikoolis Davis´e linnas Kreeka pähkli konverentsile, kus arutatakse uusimaid Kreeka pähklitega seotud terviseuuringuid.
Loe edasi
Kombucha ehk teeseenejoogi tarbimissoovitused
Tänapäeval on muutunud väga oluliseks ja asjakohaseks teada, kuidas meie toit valmib ja kust see pärineb. Lisaks räägitakse üha enam kääritatud toidu kasulikkusest ning aina rohkem on hakanud levima kombucha ehk teeseenejook. Kui varasemalt sai teeseenejooki pigem tervisepoodidest, siis praegu on sellest saanud laiatarbekaup, mida müüakse peaaegu igas supermarketis. Teeseenejook on koha sisse võtnud ka paljude söögikohtade, baaride ja kohvikute joogikaartidel, lisaks kodusele pruulimisele on Eestiski juba mitmeid selle joogi tootjaid.
Loe edasi
Kohvi happelisus
Kohv on üks maailma populaarsemaid jooke, mille kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on palju arutletud. Kuumpruulitud kohvi kõrvale on lisandunud uue tootena külmpruulitud kohv, mis on meediakajastuste põhjal tervislikum ja vähem happeline. Kas see ka tegelikult nii on ja kuidas mõjutab kohvi happelisus meie tervist?
Loe edasi
Spirulina toidulisand – on tegu superfoodiga?
Spirulinat müüakse toidulisandina või toiduainena ning kuulutatakse, et tal on palju tervisemõjusid: immunostimulatoorne, põletikuvastane, hüübimisvastane, antioksüdantne, rasvumisevastane, veresuhkru ja -lipiididetast alandav, viirusevastane ja kelatsiooni soodustav. Kõikide nende mõjude kohta on siiski väga vähe teaduslikku tõendust. Enamik tõendusi pärineb loom- ja katseklaasi uuringutest, kuid päris palju on ka kliinilisi uuringuid.
Loe edasi
Tšiiaseemned
Tšiiaseemned on kõrge toiteväärtusega toiduaine ehk „supertoit“, mis sisaldab tervisele kasulikke koostisosi ja bioaktiivseid ühendeid. Eelkõige teavad tarbijad tšiia kõrget oomega-3 rasvhapete sisaldust, mille tõttu on need seemned muutunud populaarseks just tervist edendada soovivate inimeste hulgas.
Loe edasi
Must küüslauk
Artiklis heidame pilgu musta küüslaugu päritolule ja valmimisele ning selle värske küüslauguga võrreldes muutunud omadustele. Tutvustame seda uudset, kuid üha enam kättesaadavat toiduainet, ning loodetavasti tekitame lugejas ka veidi uudishimu ning järeleproovimise soovi. Viimase hõlbustamiseks anname ka erinevaid näitlikke soovitusi musta küüslaugu kasutamiseks toidulaua rikastamisel.
Loe edasi
Shea- ehk võiseemnikuõli (sheavõi)
Küllap on neile, keda huvitab toiduainete koostis, jäänud näiteks küpsise- või šokolaadipakenditelt silma nimetus võiseemnikurasv, võiseemnikuõli või sheavõi. Shea- ehk võiseemnikuõli, mida kutsutakse ka sheavõiks (inglise keeles shea butter või ka shea fat) on pärit Aafrikas kasvava sheapuu (Vitellaria paradoxa) viljade tuumadest ehk pähklitest. Tegemist on kosmeetikatoodetes ja viimasel ajal ka toiduainetes üha rohkem kasutatava troopiline rasvainega.
Loe edasi
Palmiõli head ja vead
Palmiõli kasutusala on äärmiselt lai ulatudes toiduainete- ja kosmeetikatööstusest kuni kodukeemiatoodete ja biokütuse tootmiseni. Kogu maailma õlikaubanduse mahust üle poole (55,9%) moodustab palmiõli. Õlipalmide kasvatamine ja neist õli tootmine on võrreldes teiste õlitaimedega tunduvalt produktiivsem. Nõudlus palmiõli järele on suurenenud märkimisväärselt viimase paarikümne aasta jooksul ja arvatavasti see tõus lähiajal pidurdustrendi ei näita. Räägime lähemalt palmiõli omadustest ja kasulikkusest.
Loe edasi
Kohv ja südame tervis
Kohv on igapäevane jook ning seda juuakse sageli suurtes kogustes. Osad kiidavad, teised laidavad. Ka teadusuuringud on leidnud nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid tervisele. Kuidas mõjutab kohvijoomine südame tervist? Püüame sellele jälile saada.
Loe edasi
Kas munade söömist peaks piirama?
Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida.
Loe edasi
Oliiviõli ja selle tootmine
Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.
Loe edasi
Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?
Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.
Loe edasi