Toiduainetest

Hiljutised lisatud artiklid

Spirulina toidulisand – on tegu superfoodiga?

Spirulinat müüakse toidulisandina või toiduainena ning kuulutatakse, et tal on palju tervisemõjusid: immunostimulatoorne, põletikuvastane, hüübimisvastane, antioksüdantne, rasvumisevastane, veresuhkru ja -lipiididetast alandav, viirusevastane ja kelatsiooni soodustav. Kõikide nende mõjude kohta on siiski väga vähe teaduslikku tõendust. Enamik tõendusi pärineb loom- ja katseklaasi uuringutest, kuid päris palju on ka kliinilisi uuringuid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Tšiiaseemned

Tšiiaseemned on kõrge toiteväärtusega toiduaine ehk „supertoit“, mis sisaldab tervisele kasulikke koostisosi ja bioaktiivseid ühendeid. Eelkõige teavad tarbijad tšiia kõrget oomega-3 rasvhapete sisaldust, mille tõttu on need seemned muutunud populaarseks just tervist edendada soovivate inimeste hulgas.

Loe edasi

Must küüslauk

Artiklis heidame pilgu musta küüslaugu päritolule ja valmimisele ning selle värske küüslauguga võrreldes muutunud omadustele. Tutvustame seda uudset, kuid üha enam kättesaadavat toiduainet, ning loodetavasti tekitame lugejas ka veidi uudishimu ning järeleproovimise soovi. Viimase hõlbustamiseks anname ka erinevaid näitlikke soovitusi musta küüslaugu kasutamiseks toidulaua rikastamisel.

Loe edasi

Shea- ehk võiseemnikuõli (sheavõi)

Küllap on neile, keda huvitab toiduainete koostis, jäänud näiteks küpsise- või šokolaadipakenditelt silma nimetus võiseemnikurasv, võiseemnikuõli või sheavõi. Shea- ehk võiseemnikuõli, mida kutsutakse ka sheavõiks (inglise keeles shea butter või ka shea fat) on pärit Aafrikas kasvava sheapuu (Vitellaria paradoxa) viljade tuumadest ehk pähklitest. Tegemist on kosmeetikatoodetes ja viimasel ajal ka toiduainetes üha rohkem kasutatava troopiline rasvainega. 

Loe edasi

Palmiõli head ja vead

Palmiõli kasutusala on äärmiselt lai ulatudes toiduainete- ja kosmeetikatööstusest kuni kodukeemiatoodete ja biokütuse tootmiseni. Kogu maailma õlikaubanduse mahust üle poole (55,9%) moodustab palmiõli.  Õlipalmide kasvatamine ja neist õli tootmine on võrreldes teiste õlitaimedega tunduvalt produktiivsem. Nõudlus palmiõli järele on suurenenud märkimisväärselt viimase paarikümne aasta jooksul ja arvatavasti see tõus lähiajal pidurdustrendi ei näita. Räägime lähemalt palmiõli omadustest ja kasulikkusest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kohv ja südame tervis

Kohv on igapäevane jook ning seda juuakse sageli suurtes kogustes. Osad kiidavad, teised laidavad. Ka teadusuuringud on leidnud nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid tervisele. Kuidas mõjutab kohvijoomine südame tervist? Püüame sellele jälile saada.

Loe edasi

Kas munade söömist peaks piirama?

Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida.

Loe edasi

Oliiviõli ja selle tootmine

Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.

Loe edasi

Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?

Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.

Loe edasi

Sojatoitude kasulikkus ja nendega seotud ohud

Sojauba on suurepärane valgu- ja molübdeeniallikas, väga hea raua-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi- ja mangaani-, samuti B-grupi vitamiinide ja folaadiallikas. Võrreldes teiste kaunviljadega sisaldavad sojaoad rohkem rasvhappeid ja vähem süsivesikuid, ning erinevalt muudest kaunviljadest leidub sojaubades ka oomega-3 rasvhappeid ja letsitiini (oluline rakumembraanide koostisosa ja emulgaator). Sojaube hinnatakse ka fütoöstrogeenide (taimsete östrogeenotaoliste ühendite) füstosteroolide ja isoflavonoidide sisalduse tõttu. 

Loe edasi

Kas, miks ja kuidas kasutada toiduks kaera

Mitmed põlvkonnad on üles kasvatatud teadmises, et kaerahelbepuder on ülitervislik toit. Samas räägitakse kaera ja muudegi teraviljade tarbimise võimalikest kõrvalmõjudest, välja on töötatud mitmeid teraviljavabasid “tervisedieete”. Tekibki küsimus:  kas üldse, miks ja kuidas kasutada kaera oma tervise hüvanguks ning kas kaer on ühtviisi tervislik kõikidele inimestele?

Loe edasi

Eesti hapendatud rukkileib

Eestlaste toidulauale lahutamatult kuulunud leib näib viimastel aastatel oma populaarsust kaotavat – toodete müüginumbrid on aasta-aastalt langenud, ja kuigi koduküpsetajate hulk püsib, kostab ka soovitusi teraviljatoodetest üldse loobuda (näiteks paleodieedi propageerijatelt). Samas on inimeste kõnepruugis alles ja elujõulised kõnekujundid, mis väljendavad austust leiva vastu.

Loe edasi