Toiduainetest

Hiljutised lisatud artiklid

Kas, miks ja kuidas kasutada toiduks kaera

Mitmed põlvkonnad on üles kasvatatud teadmises, et kaerahelbepuder on ülitervislik toit. Samas räägitakse kaera ja muudegi teraviljade tarbimise võimalikest kõrvalmõjudest, välja on töötatud mitmeid teraviljavabasid “tervisedieete”. Tekibki küsimus:  kas üldse, miks ja kuidas kasutada kaera oma tervise hüvanguks ning kas kaer on ühtviisi tervislik kõikidele inimestele?

Loe edasi

Eesti hapendatud rukkileib

Eestlaste toidulauale lahutamatult kuulunud leib näib viimastel aastatel oma populaarsust kaotavat – toodete müüginumbrid on aasta-aastalt langenud, ja kuigi koduküpsetajate hulk püsib, kostab ka soovitusi teraviljatoodetest üldse loobuda (näiteks paleodieedi propageerijatelt). Samas on inimeste kõnepruugis alles ja elujõulised kõnekujundid, mis väljendavad austust leiva vastu.

Loe edasi

Õlu

Kardetavasti võib mõnele lugejale tunduda imelik, et toitumisteraapia ajakirjas kirjutatakse õllest. Kuigi näiteks ühe Inglise teleseriaali peategelane inspektor Morse, keda kolleeg õllelembuse pärast hurjutas, pareeris etteheidet väitega, et õlu on lihtsalt toit. Samas – meeldib see meile või mitte, on õlu vee ja tee järel maailma kõige enam tarbitav jook. Ja kuna joogid on toitumise osaks, võib ka õlleteemat pidada asjakohaseks.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Šokolaad – kuninglik maius

On mõneti üllatav, et šokolaadi roll meie igapäevaelus on niivõrd suur. Seda peetakse üheks tähtsamaks meeleolu loovaks, võiks isegi öelda rituaalseks maiuspalaks. Šokolaaditoodete loetelu on lõputu. Külla minnes, tänutäheks või olulisele inimesele meeleheaks kingitakse sageli šokolaadikarp, šokolaad on asendamatu komponent paljudes kondiitritoodetes, jõulukuuskedel ripuvad värvilise fooliumiga kaetud šokolaadist kujukesed, šokolaadiga kombineeritakse isegi mänguasju (lastele mõeldud üllatusmunad „kinder surprise“ jmt), firmad pakuvad ettevõtte juubeli puhul klientidele šokolaadikompvekke jne. Vaatleme lühidalt, kust see kuninglik maius pärit on, kuidas seda toodetakse ja missugune on tema väärtus toiduainena.   

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Lektiinid – looduslikult taimedes esinevad mürgised valgud 

1888. a. eraldas meditsiinitudeng Peter Hermann Stillmark doktoritööd tehes riitsinuseseemnetest esimese lektiinide hulka kuuluva valgulise aine, mis sai Stillmarkilt nime ritsiin. Kõik rohkem kui 100 aasta jooksul avastatud lektiinid on mürgised, kuid ritsiin on mürgiseimate hulgas. Üks ritsiinimolekul võib tappa ühe raku. Vaatame lähemalt, mida lektiinid endast kujutavad ning kuidas nende mürgilisust vähendada.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Piimatoodete tarbimise varjupool

Tegemist on järjega artiklile „Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?“

Oleme harjunud, et piimast räägitakse kui äärmiselt tervislikust toiduainest. Samas on üha rohkem kuulda, et paljud inimesed ei talu piima, ning on isegi väidetud, et piim polegi loodud täiskasvanute toiduks, loodus on selle määranud vaid vasikatele. Vaatleme probleeme, mis võivad tekkida seoses piima tarbimisega, ning näeme, et piim võib olla nii tervislik kui ebatervislik.

Loe edasi

Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?

Piim on muutunud üheks peamiseks toiduaineks. Lisaks piima joomisele sööme juustu, kohupiima ja muid tahkeid piimatooteid, piimast lisatakse paljudele toitudele ning sellest valmivad ka hõrgud magustoidud. Kuidas mõjub aga piim meie tervisele?

Loe edasi

Jõululaud vanade eestlaste moodi

Kuigi jõulude tähendus, jõulutoidud ja kombestik on aja jooksul muutunud, säilib siiamaani rõhuasetus rikkalikule toidulauale, ning seda nii meil kui ka mujal maailmas. Jõulusöömaajal arvati olevat maagiline mõju sööja jõule ja tervisele. Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda, või siis panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varasematel aegadel pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatiseks, et uuel aastal saab toitu olema külluslikult.

Loe edasi

Kartul sisaldab mürgiseid glükoalkaloide

Kartul, meile ajalooliselt nii oluline köögivili (1920-ndatel kutsuti Eestit ka kartulivabariigiks, sest siin kasvatati sel ajal ühe elaniku kohta kõige rohkem kartulit maailmas), on pärit Lõuna-Ameerikast. Selle tõid 16. sajandil Euroopasse hispaanlased, Eestisse jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku. Kartulis aga leidub ka glükoalkaloide – mürgiseid ühendeid, mida taimed sünteesivad nii kasvuperioodil kui koristusjärgselt, et kaitsta end bakterite, seente, viiruste, putukate ja loomade eest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kas iidne jumalate jook – vein – sobib ka tänasele inimesele?

Varaseim veinitootmine pärineb Lähis-Idast, nii 6000 – 5000 aastat eKr. Veini tehti datlitest, meest ja vahel ka kohvipõõsa marjade suhkrurikkast säsist. Metsiku viinapuu sordiaretus algas IV sajandil e.m.a., ja kokku aretati antiikajal üle saja erineva viinamarjasordi. Keskajal soodustas veinikultuuri levikut kirik. Kloostrite juurde rajati viinamarjaaedu armulauaveinide valmistamiseks. Kaasaja veinitööstused toodavad paljude maitsenüanssidega veine ja veinitarbimisest on saanud lausa rituaalne toiming.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Linaseemned ja linaõli

Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba vanas Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Mis mõttes see siis kasulik on?

Loe edasi

Puumahlad ja kevadine puhastumine

Vahtramahl hakkab jooksma varem kui kasemahl – juba märtsis, kui öösel veel külmetab ja lumi on maas, kuid puud soojendab päevane päike. Kasemahla aga saab koguma hakata siis, kui keskmine temperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli ja vahtramahl hakkab „kinni jääma“. Miks? Mahla kevadise eritumise mehhanism on neil puudel erinev. Kasvuperioodil toimub mahlade liikumine mõlemas puus põhimõttel, et vesi „tõmmatakse“ läbi juurte pinnasest puutüvesse vastavalt sellele, kuidas see lehtede pinnalt aurustub.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi