Spirulina toidulisand – on tegu superfoodiga?
Spirulina ja klorella on sageli toidulisandina trabitavad vetikad. Spirulina on sini-, klorella aga rohevetikas, nende erinevus on ka see, et spirulinal puudub selline tugev rakukest nagu seda on klorellal. Sellest tulenevalt on neil erinevaid omadusi, kuid mõlemad on väga toitaineterikkad. Spirulina on üks esimesi fotosünteetilisi eluvorme maal vanusega üle 3,5 miljardi aasta.
Tuntuimad sinivetikate esindajad on hõljuva eluviisiga spiraalsed niitjad mikroorganismid Arthrospira perekonnast (genus) jta süanobakterite hõimkonnast (Phylus). Sugukond (familia) on Microcoleaceae. (Taimesüstemaatika põhimõisted: http://systemaatikaterminid.weebly.com/suumlsteem.html)
Seda perekonda tuntakse aga tänaseni nimetusega Spirulina, mis tuleneb varasemast klassifikatsioonist, spirulinasaadusi toodetakse peamiselt kahest liigist – Arthrospira platensis ja Arthrospira maxima, mida nimetatakse spirulinaks.
Mida kujutab endast spirulina
Mikroskoobi all vaadelduna on spirulina sinakasrohelise värvusega spiraalsed niidikesed.
Spirulina‘t on Kesk-Ameerika asteegid ja teised Kesk-Ameerika rahvad sajandeid toiduna kasutanud. Tänapäeval on tegemist laialt levinud toidulisandina, mida suuremalt jaolt toodetakse tööstuslikult USA-s, Tais, Indias, Taiwanis ja Hiinas.
Spirulina‘t on kasutatud toiduks ka Aafrikas, Tšaadi Vabariigis, kust teda on korjatud järvedest ja tiikidest Tšaadi järve ümbruses.
1965. aastal alustas botaanik Jean Leonard esimest detailset ja süstematiseeritud uurimust Spirulina taime füsioloogia ja kasvutingimuste kohta. See uurimus oli ka alguspunktiks spirulina suuremahulisele tootmisele ja laiatarbekaubaks muutmisele.
Spirulina toitainetesisaldus
Spirulina on valgurikas sisaldades u 65% valku, sh kõiki asendamatuid aminohappeid. Valku peetakse paremaks kui kaunvilja valku, aga kehvemaks kui lihavalku. Sisaldab rohkesti B-kompleksi vitamiine, E-vitamiini, karotenoide beeta karoteeni ja zeaksantiini.
Spirulinas sisalduv raud on võrreldes teiste taimedega hea biosaadavusega, 10 g/päevas annab 1.5 – 2 mg imenduvat rauda. Spiruliina on ka mineraalaineterikas.
Nutridata andmebaasi alusel võib väita, et 10 g sisaldab 7,9 g valku, 0,5 g rasvhappeid, rauda 4 mg, teisi toitaineid ei ole märkimisväärses koguses peale beeta karoteeni ja teatud B-grupi vitamiinide ning magneesiumi.
Tervisemõju spirulina lisandite kasutamisel
Spirulinat müüakse toidulisandina või toiduainena ning kuulutatakse, et tal on palju tervisemõjusid: immunostimulatoorne, põletikuvastane, hüübimisvastane, antioksüdantne, rasvumisevastane, veresuhkru ja -lipiididetast alandav, viirusevastane ja kelatsiooni soodustav. Kõikide nende mõjude kohta on siiski väga vähe teaduslikku tõendust. Enamik tõendusi pärineb loom- ja katseklaasi uuringutest, kuid päris palju on ka kliinilisi uuringuid.
Kliinilised andmed ohutute dooside kohta on samuti puudulikud. Kliinilistes uuringutes on manustatud 1 – 10 g/päevas, üldiselt jagatuna mitmele korrale ja kasutatud kuni 12 kuud.
Terviseseiusndid, mille puhul võib abi olla spirulina lisandist
Katseklaasiuuringutes on leitud, et spirulina valkudest nn fükotsüaniin omab põletikuvastast toimet, inhibeerides valikuliselt histamiini vabanemist roti nuumrakkudest ja takistades IgE taseme tõusu.
Allergilise nohu kohta teostatud kuuekuuline kaksikpime platseebokontrollitud uuring leidis, et 2 g päevas vähendas ninakinnisust uuringugrupis (150 isikut uuriti).
Fükotsüaniin ja spirulinas leiduvad polüsahhariidid on loomuuringutes andnud bakterite ja seentevastast toimet.
Antioksüdantse toime kohta ei ole tõendusi kliinilistest uuringutest, küll aga on seda toimet kirjeldatud loom- ja katseklaasikatsetes. Antioksüdantne ja põletikuvastane toime on saadud loom- ja in vitro uuringutes artriidi ja vähi korral.
Viirusevastast toimet on uuritud inimkatsetes ning saadud mõningaid tulemusi.
Loom- ja eksperimentaalsed andmed viitavad immunostimulatooretele toimetele, ühes in vitro uuringus on leitud ka immuunosupressiivset toimet.
Väike kliiniline RCT uuring (Misbauhuddin 2006) näitas, et spirulina koos tsingiga suurendas uriiniga arseeni väljutamist ja vähendas arseenisisaldust juustes isikutel, kellel oli krooniline kokkupuude arseeniga. Loom- ja katseklaasiuuringutes on näidatud mitmeid detoksifikeerivaid toimeid.
Piiratud arv kliinilisi uuringuid näitab, et spirulina lisandite tarbimine võib parandada glükoosi metabolismi ja verelipiidide näitaid, sh mittealkohoolse maksarasvumise korral ning võib mõjutada vererõhku metaboolse sündroomi korral. Mõju verelipiididele arvatakse tulnevalt temas sisalduvast gamma-linoleenhappest (GLA) ja fükotsüaniini toimest.
Kõikidele tervisega seotud väidetele ei ole piisavalt tõendusi, nt ei ole kõik preparaadid B12 vitamiinirikkad, ei ole leitud kaalulangetavat toimet jne. Paljud toimed on tingitud toitainetesisaldusest nagu nt osteoporoosiriski vähendamine loomadel suures annuses tarbimisel.
Vastunäidustused
Spirulina tarbimine on vastunäidustatud fenüülketonuuria korral, sest tsüanobakterid võivad sisaldada aminohapet fenüülalaniini.
Teda ei soovitata tarbida ka raseduse ja imetamise ajal, sest puuduvad tõendused kasulikkuse ja ohutuse kohta. Kuna spirulina tooted võivad ka sisaldada elavõbedat või teisi raskmetalle, tuleks raseduse ajal nende tarbimisest hoiduda.
Spirulina võib sisaldada rohkem kui 180 mcg elavhõbedat 20 g kohta (1986), samuti on leitud ühes uuringus, et ema poolt 5 kuud spirulina tarbimist võis olla seotud hüperkaltseemiaga lootel.
Koostoimeid ravimite vt preparaatidega ei ole hästi dokumenteeritud. Nt antikoagulatoorne toime on demonstreeritud katseklaasis, aga mitte tõendatud kliiniliselt.
Kõrvalmõjud
Kõrvalmõjude kohta on vaid mõned raportid. On kirjeldatud anafülaksiat ja hepatotoksilisust ning raskmetallidele reaktsioone peetakse ka võimalikuks.
Raske allergine rekatsioon anafülaksia tekkis paaril kirjeldatud juhtumil pärast tableti võtmist (10 minuti kuni 6 t jooksul), ühel korral oli allergeeniks fükotsüaniini valk.
Spirulina võib olla saastatud hepatotoksiliste mikrotsüstiinidega ja neurotoksiini anatoksiiniga, mida nad ise ei tooda, mida toodavad teised tsüanobakterid nende elukeskkonnas.
Peale nende võivad preparaadid olla saastunud raskmetallidega nagu elavhõbe, kaadmium, arseen ja plii ja mikroobidega, mida on kultiveeritud loomsetel jääkidel (as well as microbes cultivated on fermented animal waste).
Tõsised kõrvalnähud võivad tekkida autoimmuunhaigustega isikutel ja nendel, kes tarbivad lisaks muid immuunstimuleerivaid taimseid preparaate.
Spirulina lisandi tarbimise toimed ja kõrvaltoimed ühest 2017. aasta suuringust
Uuring, kuhu kaasati 85 spirulina lisandi tarbijat, viidi läbi Poolas. Tarbijatest 22,4% (19 isikut) on toonud välja kõrvaltoimeid, kusjuures kokku kirjeldati 21 kõrvaltoimet. Enamusel esines vaid üks kõrvaltoime, kuid 16%-l (kolmel) oli neid kaks, ühel kolm, ühel neli, kahel viis, kahel kuus ja ühel lausa seitse kolm samaaegselt esinenud kõrvaltoimet. Seitse isikut andis teada metallimaitsest suus.
Kõige tavalisem kõrvaltoime oli kõhulahtisus. Sagedasemad nähud olid iiveldus, nahalööbed ja sügelemine, peavalud, nõrkus, kõhukinnisus ja kõhuvalud.
54% uuritavatest olid rahul lisandi tarbimise ja tulemustega, 13% ei olnud rahul ja 33 % ei suutnud otsustada. Kõige rohkem toodi positiivsena välja vitaalsuse suurenemist ja mõju immuunsusele, naha ja juuste tervisele.
Spirulina preparaatide ohutus
Spirulinat peetakse inimesele mittetoksiliseks USA ravimiameti poolt, kuigi informatsiooni tema ohutuse kohta on väga vähe ja tema ohutust ja toimet ei ole selle ameti poolt hinnatud. Kuna tegemist ei ole ravimiga, ei ole ta preparaatidele loodud kvaliteedinõudeid. (drugs.com)
USA Riiklik Terviseinstituut on spirulina kui toidulisandi liigitanud kategooriasse „tõenäoliselt ohutu“ eeldusel, et taim ei ole kokku puutunud toksilisi ühendeid tootvate organismidega, kuid kategooriasse „tõenäoliselt ohtlik“ (eriti lastele), kui on esinenud mingi kokkupuude toksilisi ühendeid tootvate organismidega. (Wikipedia/spirulina, toidulisand)
Kuna puudub korralik tõenduspõhine informatsioon spirulina preparaatide kohta, ei ole võimalik anda ka spetsiifilisi soovitusi tarbimiseks või mittetarbimiseks. Tungiv soovitus on uurida tootjafirmat ning toote puhtust.
Soovitus on alati juhtudel, kui teil esinevad mingid terviseprobleemid, enne tarbimist arstiga konsulteerida. Seda enam, et koostarbimine teatud ravimite, toidulisandite või toiduga võib olla negatiivse mõjuga. Kindlasti peab andma oma arstile teada, kui tarbite taimseid, vitamiini-, mineraalainete- vm toidulisandeid enne mingeid meditsiinilisi protseduure.
Kasutatud allikad:
- Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Arthrospira
- Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Spirulina_(dietary_supplement)
- Pilt: https://en.wikipedia.org/wiki/Spirulina_(genus)
- https://www.drugs.com/npp/spirulina.html, last updated on Sep 21, 2023.
- Rzymski, P., Jaśkiewicz, M. (2017). Microalgal food supplements from the perspective of Polish consumers: patterns of use, adverse events, and beneficial effects. Journal of Applied Phycology, 29(4).