Artiklid
Siit leiad laia valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.
Hiljutised lisatud artiklid
Sojatoitude kasulikkus ja nendega seotud ohud
Sojauba on suurepärane valgu- ja molübdeeniallikas, väga hea raua-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi- ja mangaani-, samuti B-grupi vitamiinide ja folaadiallikas. Võrreldes teiste kaunviljadega sisaldavad sojaoad rohkem rasvhappeid ja vähem süsivesikuid, ning erinevalt muudest kaunviljadest leidub sojaubades ka oomega-3 rasvhappeid ja letsitiini (oluline rakumembraanide koostisosa ja emulgaator). Sojaube hinnatakse ka fütoöstrogeenide (taimsete östrogeenotaoliste ühendite) füstosteroolide ja isoflavonoidide sisalduse tõttu.
Loe edasi
Toiduainete valikuline kombineerimine seedimise toetamiseks
Toitumisala spetsialistid Eestis jagunevad sellesse teemasse suhtumisel kolmeks: ühed pooldavad toiduainete valikulist kombineerimist (koos või eraldi söömist) ning soovitavad seda igaühele, teised ei omista sellele mingit tähtsust, kolmandad aga soovitavad seda vaid seedevaevustega inimestele. Meie, st allakirjutanu koos oma mõttekaaslastega Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist, kuulume kolmandasse gruppi.
Loe edasi
Soovitusi toidurasvade tarbimiseks
Kuna rasvad, mida toiduga saame, on meie tervisele ääretult olulised, ei tohiks nende hulka toiduvalikus liigselt piirata ega neid menüüst välja lülitada. Küll aga on oluline rasvu õigesti valida. Peamine probleem on selles, et süüakse valesid toidurasvu ning liialdatakse loomsete rasvadega, millest saame liiga palju küllastunud rasvhappeid.
Loe edasi
Mitu korda päevas süüa?
Sarnaselt muude toitumist puudutavate teemadega on tänapäeval palju vaidlusi selle üle, mitu korda päevas peaks sööma. Järjest enam räägitakse ka paastumise tervislikkusest, sh vahelduvast paastust. Samas rõhutavad tõenduspõhised toitumissoovitused pigem kolme põhitoidukorra ja vahepalade olulisust.
Immuunsuse toetamine toitumisega
Mida saame immuunsüsteemi toetamiseks teha? Anname immuunrakkudele toitu! Oluline on toituda mitmekesiselt ja teha tervislikumaid valikuid, et tagada immuunsüsteemile vajalik kvaliteettoit.
Loe edasi
Funktsionaalne vaatenurk toitumisele
Funktsionaalse toitumise kontseptsiooni arendas Funktsionaalse Meditsiini Instituudis (USA) eelmise sajandi üheksakümnendatel välja Jeffrey Bland. Keskne idee seisneb selles, et keha erinevad süsteemid ehk alamsüsteemid on seotud ja üksteisest sõltuvuses. Ning tasakaalu häirumine ühes alamsüsteemis võib mõjutada kogu keha kui üldise süsteemi tasakaalu ja takistada organismi funktsioneerimist.
Loe edasi
Linaseemned ja linaõli
Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba vanas Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Mis mõttes see siis kasulik on?
Loe edasi
Mida tähendab keha puhastumine? Kas on olemas puhastavaid dieete?
Meie organism puhastub eeskätt läbi igapäevase roojamise ja urineerimise. Väljaheidetega eemaldatakse kehast seedimise jääkproduktid, lisaks sellele ka maksast sapiga soolestikku eritatud kehale mittevajalik ja mürgine. Uriiniga eritatakse kõik üleliigne, mis verest neerudega välja filtreeritakse. Jääkide väljutamisega kaitseme oma keha saastumise eest.
Loe edasi
Ohtlikud transrasvad
Rasv on tervise jaoks väga oluline komponent, kuid sageli puuduvad meil piisavad teadmised sellest, milliseid rasvu, missugustes kogustes tarbida ning milliseid mitte. Ammu on teada, et transrasvad on tervisele ohtlikud. Õnneks on transrasvade sisaldust Eestis müüdavates toodetes tugevalt vähendatud, vaid väga vähesed tooted (kõige enam kondiitritooted) sisaldavad neid.
Loe edasi
Meie toitumisterapeutide toitumissoovitused
Toome üldised toitumisjuhised, mis põhinevad nii uutel Põhjamaade ja Eesti toidusoovitustel kui ka Vahemeredieedi kohta tehtud teadusuuringutel. Neid juhiseid järgides on menüü tervislik ja toitainete mõttes tasakaalus.
Loe edasi
Kartul – kas, millist ja kui palju süüa?
Kartulid on meie toidulaual ikka olnud ja neid peetakse eestlastele omaseks toiduaineks. Laulva revolutsiooni ajal lubasime isegi ainult kartulikoori süüa, kui tarvis. Õnneks ei pidanud me nii tegema ja nagu selgub, oleks see olnud tervisele ohtlik. Kui meie, toitumisterapeudid, 2011. aastal rääkisime, et kartuli söömist peab piirama, siis tekitas see suurt pahameelt mitmete toitumisspetsialistide hulgas. Praegu aga ongi toitumissoovituseks 1-2 kartulit päevas, mitte rohkem.
Loe edasi
Taimetoitluse plussid ja miinused
Kuigi üldtunnustatud toitumisviisiks on segatoitlus, leidub meie hulgas arvukalt taimetoitlasi. Sageli peetakse taimetoitlust veidruseks ning vahel isegi suisa ohtlikuks. Püüan anda ülevaate sellest, mis on taimetoitlus, ning näidata, et õigesti korraldatuna on see ohutu ja ka tervislik.
Loe edasi