Artiklid

Siit leiad laia valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.

Hiljutised lisatud artiklid

Soovitusi toidurasvade tarbimiseks

Kuna rasvad, mida toiduga saame, on meie tervisele ääretult olulised, ei tohiks nende hulka toiduvalikus liigselt piirata ega neid menüüst välja lülitada. Küll aga on oluline rasvu õigesti valida. Peamine probleem on selles, et süüakse valesid toidurasvu ning liialdatakse loomsete rasvadega, millest saame liiga palju küllastunud rasvhappeid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mitu korda päevas süüa?

Sarnaselt muude toitumist puudutavate teemadega on tänapäeval palju vaidlusi selle üle, mitu korda päevas peaks sööma. Järjest enam räägitakse ka paastumise tervislikkusest, sh vahelduvast paastust. Samas rõhutavad tõenduspõhised toitumissoovitused pigem kolme põhitoidukorra ja vahepalade olulisust.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Immuunsuse toetamine toitumisega

Mida saame immuunsüsteemi toetamiseks teha? Anname immuunrakkudele toitu! Oluline on toituda mitmekesiselt ja teha tervislikumaid valikuid, et tagada immuunsüsteemile vajalik kvaliteettoit.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Funktsionaalne vaatenurk toitumisele

Funktsionaalse toitumise kontseptsiooni arendas Funktsionaalse Meditsiini Instituudis (USA) eelmise sajandi üheksakümnendatel välja Jeffrey Bland. Keskne idee seisneb selles, et keha erinevad süsteemid ehk alamsüsteemid on seotud ja üksteisest sõltuvuses. Ning tasakaalu häirumine ühes alamsüsteemis võib mõjutada kogu keha kui üldise süsteemi tasakaalu ja takistada organismi funktsioneerimist.

Loe edasi

Linaseemned ja linaõli

Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba vanas Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Mis mõttes see siis kasulik on?

Loe edasi

Mida tähendab keha puhastumine? Kas on olemas puhastavaid dieete?

Meie organism puhastub eeskätt läbi igapäevase roojamise ja urineerimise. Väljaheidetega eemaldatakse kehast seedimise jääkproduktid, lisaks sellele ka maksast sapiga soolestikku eritatud kehale mittevajalik ja mürgine. Uriiniga eritatakse kõik üleliigne, mis verest neerudega välja filtreeritakse. Jääkide väljutamisega kaitseme oma keha saastumise eest.

Loe edasi

Ohtlikud transrasvad

Rasv on tervise jaoks väga oluline komponent, kuid sageli puuduvad meil piisavad teadmised sellest, milliseid rasvu, missugustes kogustes tarbida ning milliseid mitte. Ammu on teada, et transrasvad on tervisele ohtlikud. Õnneks on transrasvade sisaldust Eestis müüdavates toodetes tugevalt vähendatud, vaid väga vähesed tooted (kõige enam kondiitritooted) sisaldavad neid.

Loe edasi

Meie toitumisterapeutide toitumissoovitused

Toome üldised toitumisjuhised, mis põhinevad nii uutel Põhjamaade ja Eesti toidusoovitustel kui ka Vahemeredieedi kohta tehtud teadusuuringutel. Neid juhiseid järgides on menüü tervislik ja toitainete mõttes tasakaalus.

Loe edasi

Kartul – kas, millist ja kui palju süüa?

Kartulid on meie toidulaual ikka olnud ja neid peetakse eestlastele omaseks toiduaineks. Laulva revolutsiooni ajal lubasime isegi ainult kartulikoori süüa, kui tarvis. Õnneks ei pidanud me nii tegema ja nagu selgub, oleks see olnud tervisele ohtlik. Kui meie, toitumisterapeudid, 2011. aastal rääkisime, et kartuli söömist peab piirama, siis tekitas see suurt pahameelt mitmete toitumisspetsialistide hulgas. Praegu aga ongi toitumissoovituseks 1-2 kartulit päevas, mitte rohkem.

Loe edasi

Taimetoitluse plussid ja miinused

Kuigi üldtunnustatud toitumisviisiks on segatoitlus, leidub meie hulgas arvukalt taimetoitlasi. Sageli peetakse taimetoitlust veidruseks ning vahel isegi suisa ohtlikuks. Püüan anda ülevaate sellest, mis on taimetoitlus, ning näidata, et õigesti korraldatuna on see ohutu ja ka tervislik.

Loe edasi

Maitsepärm

Inimese toidulaual on pärm olnud juba tuhandeid aastaid – seda leidub leivas, õlles ja mitmes muus toiduaines. Pärm on üherakuline seen, mis kasvab looduslikult mullas ja taimepindadel. Toiduainetetööstus kasutab paljude toitude valmistamisel erinevaid pärmi tüvesid. Viimastel aastatel on aga eriti taimetoitlaste ja veganite seas populaarsust kogunud maitsepärm ehk pärmihelbed.

Loe edasi

Muna toiduainena ja selle tarbimissoovitused

Kas muna söömist tuleb karta tema kõrge kolesteroolisisalduse pärast?
Praegused Eesti toitumissoovitused soovitavad päevas mitte rohkem kui 300 mg kolesterooli. Nutridata andmebaasi alusel on ühes munas seda umbes 186 mg, mis tähendab, et jah, muna on kolesteroolirikas toiduaine. Suur hulk uuringuid aga viitab sellele, et toidus sisalduv kolesterool mõjutab vere kolesteroolitaset palju vähem kui näiteks toidurasvade koostis. Oluline on ka toidu süsivesikutesisaldus.

Loe edasi