Artiklid
Siit leiad laia valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.
Hiljutised lisatud artiklid
Mis tegelikult peitub energiajookides?
Energiajooke turundatakse sageli kui kiiret lahendust väsimuse peletamiseks ja keskendumisvõime parandamiseks. Pilkupüüdev pakend ning lubadused suuremast energiast võivad aga varjutada tõsiasja, et paljud energiajookides kasutatavad koostisosad ei ole kaugeltki süütud.
Loe edasi
Väikese glükeemilise koormusega toiduvalik mõjutab põletiku ja energia metabolismiga seotud verenäitajaid
Juba üle 10 aasta soovitavad Eesti toitumisterapeudid ja toitumisnõustajad oma klientidele väikese glükeemilise koormusega toitumist. Järgnevalt refereeritav artikkel demonstreerib väikese glükeemilise koormusega (GK-ga) toiduvaliku positiivset mõju paljudele tervisenäitajatele, mis on peamiselt seotud põletiku ja energia regulatsiooniga, aga ka meeleolu ning veresuhkru tasakaaluga.
Loe edasi
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad kiired süsivesikud
Südame-veresoonkonna tervist silmas pidades räägitakse peamiselt rasvadest – küllastunud loomsetest rasvadest ja ka kookosrasvast, ning kardetaksegi just toidurasvu. Vähem seostatakse südame tervisega süsivesikuid. Samas aga tuleb teadlastelt hulganisti tõendeid selle kohta, et probleemiks pole niivõrd toidust saadavad looduslikud toidurasvad kui hoopis rafineeritud süsivesikutega liialdamine.
Loe edasi
Toidu- ja toitained, mis toetavad südame-veresoonkonna tervist
Hiljuti avaldatud Euroopa südamearstide poolt loodud juhised1 viitavad teaduslikule tõendusele selle kohta, et suurem puuviljade, tärklisevaeste juurviljade, pähklite, kaunviljade, kala, taimsete õlide, jogurti ja täisteraviljade ja väiksem punase ja töödeldud liha, rafineeritud süsivesikute- ja soolasisaldusega toitude tarbimine on seotud madalama südame-veresoonkonnahaiguste esinemissagedusega.
Loe edasi
Mida kujutavad endast fütotoitained?
Fütotoitained (phyto tähendab kreeka keeles taime) on taimsetes saadustes – puu- ja köögiviljades, marjades, täisteraviljas, kauviljades, pähklites ja seemnetes, aga ka vürtsides ning maitse- ja ravimtaimede lehtedes, õites ja juurtes leiduvad bioaktiivsed ühendid, mille ülesandeks on kaitsta taime ja selle vilju väliskeskkonna kahjulike mõjude (päikesekiirgus, kahjurid jm) eest.
Loe edasi
Kaalu langetamine
Kaalu langetamiseks soovitatakse ja üritatakse kasutada paljusid erinevaid dieete, aga ka toidulisandeid. Mõnikord otsustatakse kaalulangetusmeetodiks valida kirurgia. Tegelikult on kõige lihtsam ja loomulikum kaalulangetuse meetod aga tervislik toitumine. Vaatame lähemalt, mida see endast kujutab ja tutvume kaalulangetusmeetoditega, mille mõju meie tervisele ei ole hea.
Loe edasi
C-vitamiini biosaadavus ja kasutamine kehas on seotud glükoosiga
C-vitamiin on inimese jaoks oluline mikrotoitaine. Et see saaks organismis oma funktsioone täita, peavad ainevahetuslikud protsessid hästi toimima – ühtemoodi olulised on vitamiini imendumine soolestikust, verega kudedesse laialikandmine, metabolism ehk rakusisene ainevahetus ja kehast eritamine. Kõikide nende protsesside jaoks on olulise tähtsusega C-vitamiini transport läbi rakumembraanide.
Loe edasi
Energiajookide mõju tervisele
Energiajoogid võivad pakkuda lühiajalist energialaengut ja suurendada vaimset erksust, kuid nende regulaarne tarbimine võib kaasa tuua mitmeid terviseriske, sealhulgas südame-veresoonkonna probleeme, unetust ja sõltuvust.
Loe edasi
C-vitamiinist saadav kasu ja võimalik kahju
C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei ladustata, mistõttu peame seda iga päev toiduga saama. Inimese organism C-vitamiini ise ei tooda, selle päevane vajadus on aga umbes 100 mg. Teatud juhtudel – näiteks aktiivne sportimine või suitsetamine – vajatakse C-vitamiini rohkem. Piisav taimetoidu osakaal katab meie päevase C-vitamiini vajaduse kuhjaga, mis muudab vitamiinilisandid tarbetuks. Samuti pole toiduga saadava C-vitamiini puhul põhjust rääkida selle vitamiiniga liialdamise ohtlikkusest, mis toidulisandite puhul on täiesti reaalne.
Loe edasi
Vees lahustuvad kiudained toidus mõjutavad kolesteroolitaset
On uuritud teatavate vees lahustuvate kiudainete – pektiini ja beetaglükaanide mõju kolesteroolitasemele ja leitud, et nende regulaarne tarbimine langetab üld- ja LDl kolesterooli taset 5-11% ja seda ka diabeediga isikutel. Lisaks avaldab nende tarbimine mõju ka veresuhkru tasemele.
Loe edasi
Sojatoitude kasulikkus ja nendega seotud ohud
Sojauba on suurepärane valgu- ja molübdeeniallikas, väga hea raua-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi- ja mangaani-, samuti B-grupi vitamiinide ja folaadiallikas. Võrreldes teiste kaunviljadega sisaldavad sojaoad rohkem rasvhappeid ja vähem süsivesikuid, ning erinevalt muudest kaunviljadest leidub sojaubades ka oomega-3 rasvhappeid ja letsitiini (oluline rakumembraanide koostisosa ja emulgaator). Sojaube hinnatakse ka fütoöstrogeenide (taimsete östrogeenotaoliste ühendite) füstosteroolide ja isoflavonoidide sisalduse tõttu.
Loe edasi
Toiduainete valikuline kombineerimine seedimise toetamiseks
Toitumisala spetsialistid Eestis jagunevad sellesse teemasse suhtumisel kolmeks: ühed pooldavad toiduainete valikulist kombineerimist (koos või eraldi söömist) ning soovitavad seda igaühele, teised ei omista sellele mingit tähtsust, kolmandad aga soovitavad seda vaid seedevaevustega inimestele. Meie, st allakirjutanu koos oma mõttekaaslastega Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist, kuulume kolmandasse gruppi.
Loe edasi