Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Kinoa
Kinoa on üha enam populaarsust koguv teraviljalaadne toiduaine, mis sobib menüüd hästi mitmekesistama näiteks riisi või tatra asemel. Paljudele aga on kinoa on veel võõras ning harjumatu. Artikkel annab lühiülevaate kinoa päritolust ning ajaloost, toob välja kinoas leiduvate inimkehale vajalike toitainete sisalduse, selgitab ka antitoitainete sisaldust ja näitab võimalusi, kuidas kinoad menüüs kasutada.
Loe edasi
Kuidas kõhukinnisust leevendada
Tervise Arengu Instituudi toitumisuuringu järgi tarbib keskmine Eesti elanik soovituslikust oluliselt vähem köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Samas aga liialdatakse lihatoodete ning magusate ja soolaste näksidega. Väga sagedaseks kõhukinnisuse põhjuseks on toitumine – eeskätt kiudainetevaene ja rafineeritud toit ja/või ebaadekvaatne vedeliku tarbimine.
Loe edasi
Miks dieeditamine ei aita kaalu langetada
Ülekaal ja rasvumine on tänapäeval kiiresti süvenev terviseprobleem. Samas on leitud, et umbes 40% täiskasvanutest on püüdnud kaalu langetamiseks söömist piirata ehk siis mingit dieeti kasutada. Pikaajalised uuringud aga on näidanud, et vähemalt kolmandik dieeditavatest inimestest võtavad pärast toidupiirangute lõpetamisest kaalus rohkem juurde kui nad dieediga kaotasid.
Loe edasi
Kreeka pähkli toitaineline koostis, tema kasulik mõju tervisele ja kasutusvõimalused igapäevases menüüs
Väide, et Kreeka pähklid on toitev söögipoolis, pisut isegi alahindab seda toiduainet. Kreeka pähklid pakuvad tervislikke rasvu, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid – ja see kõik on alles algus, kuidas need pähklid võivad tervist toetada. Tegelikult valitseb selle pähkli suhtes nii suur huvi, et viimase 50 aasta jooksul on teadlased ja tööstuseksperdid kogunenud igal aastal California Ülikoolis Davis´e linnas Kreeka pähkli konverentsile, kus arutatakse uusimaid Kreeka pähklitega seotud terviseuuringuid.
Loe edasi
Kombucha ehk teeseenejoogi tarbimissoovitused
Tänapäeval on muutunud väga oluliseks ja asjakohaseks teada, kuidas meie toit valmib ja kust see pärineb. Lisaks räägitakse üha enam kääritatud toidu kasulikkusest ning aina rohkem on hakanud levima kombucha ehk teeseenejook. Kui varasemalt sai teeseenejooki pigem tervisepoodidest, siis praegu on sellest saanud laiatarbekaup, mida müüakse peaaegu igas supermarketis. Teeseenejook on koha sisse võtnud ka paljude söögikohtade, baaride ja kohvikute joogikaartidel, lisaks kodusele pruulimisele on Eestiski juba mitmeid selle joogi tootjaid.
Loe edasi
Teismelised sööma!
Kui räägitakse laste toitumisest, siis keskendutakse peamiselt väikelapseeale, vähem tähelepanu pööratakse noorukitele. Samas aga taanduvad just noorukieas tervisliku toitumise harjumused oluliselt. 11.-15. eluaasta vahel väheneb puuviljade söömine, nii hommikusöökide kui ka vanematega koos söödud õhtusöökide sagedus, suureneb karastusjookide tarbimine.
Loe edasi
Kohvi happelisus
Kohv on üks maailma populaarsemaid jooke, mille kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on palju arutletud. Kuumpruulitud kohvi kõrvale on lisandunud uue tootena külmpruulitud kohv, mis on meediakajastuste põhjal tervislikum ja vähem happeline. Kas see ka tegelikult nii on ja kuidas mõjutab kohvi happelisus meie tervist?
Loe edasi
Lapsed kaalusõbralikult sööma
Iga ema unistab sellest, et tema lapsed sööksid ja armastaksid tervislikke toite ning neid ei kimbutaks toitumise tasakaalutusest tingitud terviseprobleemid. Paraku on paljude laste toitumisharjumused üpris ebatervislikud. Ning sellega seoses on ka laste ülekaalulisus murettekitavalt kiiresti kasvav probleem. Lisaks tervisehäiretele, mis ohustavad ülekaalulist last ka hilisemas eas, kannatab laps selle probleemi tõttu psühholoogiliselt. Ülekaaluga kimpus olevad lapsed võivad sattuda narrimise ja kiusamise ohvriks, mis võib nende enesehinnangule jätta pitseri kogu eluks.
Loe edasi
Spirulina toidulisand – on tegu superfoodiga?
Spirulinat müüakse toidulisandina või toiduainena ning kuulutatakse, et tal on palju tervisemõjusid: immunostimulatoorne, põletikuvastane, hüübimisvastane, antioksüdantne, rasvumisevastane, veresuhkru ja -lipiididetast alandav, viirusevastane ja kelatsiooni soodustav. Kõikide nende mõjude kohta on siiski väga vähe teaduslikku tõendust. Enamik tõendusi pärineb loom- ja katseklaasi uuringutest, kuid päris palju on ka kliinilisi uuringuid.
Loe edasi
Tšiiaseemned
Tšiiaseemned on kõrge toiteväärtusega toiduaine ehk „supertoit“, mis sisaldab tervisele kasulikke koostisosi ja bioaktiivseid ühendeid. Eelkõige teavad tarbijad tšiia kõrget oomega-3 rasvhapete sisaldust, mille tõttu on need seemned muutunud populaarseks just tervist edendada soovivate inimeste hulgas.
Loe edasi
Söögiisuga seotud hormoonid
Isu reguleerimine on keeruline protsess, kus aju tegevust mõjutavad nii pankreases toodetud hormoon insuliin kui ka rasvkoes toodetav hormoon leptiin ja soolestikus toodetud muudki hormoonid. Peamiseks söögiisu reguleerivaks aju osaks on hüpotaalamus, mis tegeleb ajusse saabuvate ja sealt väljuvate hormonaalsete ja käitumuslike signaalide korraldamisega.
Loe edasi
Hädavajalik mikromineraal jood
Joodipuudust peetakse levinud probleemiks ja kõige sagedasemaks kilpnäärmehaiguste põhjuseks. Ema rasedusaegne joodipuudus võib imikul põhjustada kasvupeetust ja vaimset alaarengut. Joodi inimkehas ei sünteesita, seda tuleks saada toidu või toidulisanditega. Kohaliku toidu joodisisaldus sõltub mulla joodisisaldusest, madal joodi kontsentratsioon mullas ja vees tähendab ka väikest joodisisaldust taimedes ja joodipuudust loomadel.
Loe edasi