Mineraalainete sisaldus mineraalvees

Sissejuhatus

Täiskasvanud inimese päevane vedelikuvajadus on 28-35 ml kehakaalu kilogrammi kohta ehk naistel ca kaks ja meestel ca 2,5 liitrit päevas.¹ Tasakaalustatud toitumise korral tuleks vaid 500-600 ml sellest vedelikuna lisaks juurde juua.² Kas praegusel ajal, kui propageeritakse tervislikku eluviisi ja erinevate jookide tootjaid turul on palju, võiks joogina eelistada mineraalvett? Käesolevas artiklis antakse ülevaade mineraalvee olemusest, selle kasulikest omadustest ja võimalikest kaasnevatest ohtudest ning uuritakse, kuidas täidavad täiskasvanu päevase mineraalainete vajaduse kaks Eestis müüdavat looduslikku mineraalvett.

Mineraalvee olemus

Mineraalvesi ehk looduslik või naturaalne mineraalvesi on joogiks kasutatav looduslikult puhas vesi, mis pärineb põhjaveest ja mida villitakse veevõtukohas.³ Nagu nimigi ütleb, on looduslik mineraalvesi looduse „toodetud“. Vee filtreerimine ja mineraalainetega rikastumine toimuvad looduslikult, kui vihmavesi imbub läbi pinnase ja kivimikihtide maapinna alumistesse kihtidesse ja koguneb valgalasse. Seetõttu on mineraalveel spetsiifiline ja stabiilne mineraalne koostis, püsiv temperatuur ja ainulaadne maitse.⁴ Looduslikku mineraalvett eristabki tavalisest joogiveest selle koostis ja mineraalainete sisaldus. Joogivesi on joomiseks ja muudeks olmeotstarveteks kasutatav vesi, mis erinevalt looduslikust mineraalveest võib olla puhastatud ehk töödeldud. Looduslikku mineraalvett on lubatud töödelda vaid selliste meetoditega, millega ei muudeta mineraalveele iseloomulikke omadusi andvaid komponente.³

Mineraalvee mineraalainelise koostise määrab põhiliselt kivimi koostis, millest vesi võetakse. Eristatakse kloori-, broomi-, joodi-, raua-, radooni-, räni-, sulfaatide-, sulfitite- ja süsinikdioksiidirikkaid mineraalveesid. Gaasilise komponendina võivad naturaalsed mineraalveed sisaldada ka lämmastikku, metaani ja väävelvesinikku.⁴

Looduslikud mineraalveed võib soolade sisalduse järgi jaotada kolme kategooriasse:⁴

1. väga vähese mineraalsoolade sisaldusega veed: soolade sisaldus alla 50 mg/l
2. vähese mineraalsoolade sisaldusega veed: soolade sisaldus 50 – 500 mg/l
3. väga suure mineraalsoolade sisaldusega veed: soolade sisaldus üle 1500 mg/l

Mineraalvee kasulikkus ja võimalikud kaasnevad ohud

Mineraalveel on mitmeid kasulikke omadusi, mistõttu võiks olla sellel tänapäeva toidulaual oluline koht.⁴ Kaltsiumirikka mineraalvee tarbimine võib toetada luude tervist. Nii kaltsiumi- kui ka magneesiumirikka mineraalvee joomine aga võib aidata vererõhku langetada. Samuti võib magneesiumirikas mineraalvesi kõhukinnisust leevendada.⁵

Mineraalvett on hea juua rohke higistamise korral, sest siis saab keha tagasi nii higistades kaotatud vedeliku kui ka mineraalained. Samuti aitab kindla keemilise koostisega vee tarbimine reguleerida organismi ainevahetust. Organismist liigse naatriumi eemaldamiseks tasub juua kõrgema kaaliumi- ja madalama naatriumisisaldusega mineraalvett.²

Siiski ei tohi juua kestvalt ja suurtes kogustes ainult mineraalvett, sest see võib kasu asemel kahju tuua.^2,4 Mineraalvete puhul võib probleemiks olla kõrge naatriumisisaldus.^4,5 Eesti riiklike toitumise, liikumise ja uneaja soovituste tabelraamatu järgi on üle 15-aastaste inimeste päevane maksimaalne soovituslik naatriumikogus kõigist allikatest kokku 2,3 g, nooremates vanuserühmades veel vähem.¹ Inimesel on naatriumi vaja närviimpulsside edasikandumiseks, lihaste kokkutõmmeteks, happe-aluse tasakaalu tagamiseks veres ning normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel.⁶ Pikaajaline naatriumi liigtarbimine võib aga tekitada järgnevaid terviseprobleeme: naha ja limaskestade kuivus, neerude liigne koormamine, tursed (mille tagajärjel võib tekkida südamepuudulikkus), kõrgenenud vererõhk, vee ja kaaliumi ülemäärane eritumine uriiniga.⁷

Naatriumivaeseks peetakse mineraalvett, mille naatriumisisaldus on alla 20 mg/l, ning kõrge naatriumisisaldusega veeks sellist, mille naatriumisisaldus on kõrgem kui 200 mg/l.²

Kahe Eestis müüdava mineraalvee koostise ülevaade ja analüüs

Euroopa Liidus võib müüa ainult sellist mineraalvett, mis on EL-i liikmesriigi vastava asutuse poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud. Eestis on selleks asutuseks Terviseamet ning siin müüakse nii kohalikku kui ka teiste liikmesriikide tunnustatud mineraalvett.⁴

Koostise ülevaateks ja analüüsiks on valitud üks Eesti ja üks imporditud looduslik mineraalvesi. Tabelis 1 on mineraalainete sisalduse info Eestist ammutatud loodusliku mineraalvee Värska Mineraal ning Gruusiast ammutatud loodusliku mineraalvee Borjomi kohta.⁴ Samuti on tabelis välja toodud vaadeldavate mineraalainete soovituslikud keskmised tarbimiskogused 18-70 aastastele täiskasvanutele ühe ööpäeva kohta (naatriumi puhul on antud maksimaalne soovitatud kogus).¹ Mõlema vee puhul on info ühe liitri kohta ning tabelis on kajastatud vaid need mineraalained, mille kohta on soovitus olemas.

Tabel 1. Ülevaade Värska Mineraali ja Borjomi mineraalainelisest koostisest ning nende mineraalainete tarbimissoovitused

Värska Mineraali ja Borjomi kaltsiumi-, magneesiumi- ja kaaliumisisaldused on üsna sarnased, kuid Borjomi sisaldab Värska Mineraalist üle kahe korra rohkem naatriumit. Kui juua päevas üks liiter Värska Mineraal mineraalvett, saab kätte kuni veerandi naatriumi soovituslikust maksimaalsest kogusest. Aga Borjomi mineraalvesi annab juba üle poole maksimaalsest naatriumikogusest. Kui süüa lisaks ka naatriumirikkaid toiduaineid, on maksimaalset kogust lihtne ületada. Siiski pole Borjomi mineraalvesi kõrgeima naatriumisisaldusega mineraalvesi, mida Eestis müüakse: Häädemeeste Goodmens naatriumisisaldus võib olla kuni 1640 mg/l. Madalaima naatriumisisaldusega on Eesti vetest Haage looduslik mineraalvesi (4,1 mg/l) ja välismaistest Leedu Akvile (2,7 mg/l).⁴

Ühest liitrist Värska Mineraal mineraalveest saab kuni ~10% päevasest kaltsiumivajadusest ning Borjomist ~6%. Magneesiumi päevast soovituslikku tarbimiskogust täidavad need mineraalveed vastavalt ~10% ja ~12%. Näitena toodud veed on üsna madala kaaliumisisaldusega: päevasest vajadusest katab üks liiter Värska Mineraal mineraalvett vaid ~0,5% ja Borjomi ~0,7%.

Värska Mineraal ja Borjomi mineraalveed võivad veidi toetada kaltsiumi- ja magneesiumitarbimist, kuid kõrge naatriumisisalduse tõttu neid selleks otstarbeks soovitada ei saa. Eestis turustatavatest mineraalvetest üsna kõrge kaltsiumi- ja madalama naatriumisisaldusega on Aserbaidžaani mineraalvesi Sirab, mille üks liiter katab ~27% täiskasvanu päevasest kaltsiumivajadusest ning ~6% soovituslikust maksimaalsest naatriumikogusest. Kõrgeima magneesiumisisaldusega on Austria looduslik mineraalvesi Römerquelle, mille ühes liitris on magneesiumit ~21% päevasest vajadusest ning naatriumit alla 1% päevasest maksimaalsest soovitusest. Kaaliumisisaldus on kõigis Eestis müüdavates mineraalvetes üsna madal, nii et menüü kaaliumisisalduse suurendamisel mineraalvesi abiks ei ole.⁴

Kokkuvõte

Tänu oma mineraalainete sisaldusele on mineraalveel mitmeid kasulikke omadusi, mistõttu võiks sellel olla oluline koht inimese toidulaual. Samas tuleb eelistada madalama naatriumisisadusega mineraalvett, nagu näiteks Eestis müüdavad looduslikud mineraalveed Haage ja Akvile. Suurtes kogustes mineraalvett juues võib kergesti ületada päevase soovitusliku naatriumikoguse, mis võib pikaajalisel tarbimisel põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Tasakaalustatult toitudes on aga madala naatriumisisaldusega mineraalvee mõõdukas tarbimine hea valik. Eriti palaval suvel või füüsilise koormuse tõttu higistades, et mineraalainete sisaldust kehas taastada.

Kasutatud kirjandus

1. Pitsi, T. et al. (2025). Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. (lk 20, 24-26)
2. Zilmer, M., Lill, A. (2015). Normaalne joomine. AS BIT (lk 14, 20, 22)
3. Teadmussiirde pikajaalise programmi „Toit ja toiduohutus“ koduleht. (2021). Kasutatud 25.03.2025, https://toiduteave.ee/wp-content/uploads/2022/01/veed_teabeleht_veebi_viimane.pdf
4. Terviseameti koduleht. (2024). Kasutatud 10.03.2025, https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/looduslik-mineraalvesi
5. McGrane, K. (2019). Does Mineral Water Have Health Benefits? Kasutatud 26.03.2025, https://www.healthline.com/nutrition/mineral-water-benefits
6. Tervise Arengu Instituudi lehekülg Toitumine.ee. (2025). Kasutatud 10.03.2025, https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased-naksid/sool/miks-ja-kui-palju-soola-vajame
7. Tervise Arengu Instituudi lehekülg Toitumine.ee. (2025). Kasutatud 10.03.2025, https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased-naksid/sool/miks-on-vaja-soola-saamist-piirata