Energiajookide mõju tervisele

Autor: Sirli Vaher (meditsiiniõde)

11.09.2026

Sissejuhatus

Energiajookide tarbimine on viimase kahekümne aasta jooksul järsult kasvanud, eriti noorte täiskasvanute ja noorukite seas. Energiajooke turustatakse agressiivselt väitega, et need tooted annavad energiat parandades füüsilist ja kognitiivset jõudlust. Niisuguseid väiteid toetavaid uuringuid aga pole piisavalt. Tegelikult on energiajoogiga seotud mitmeid kahjulikke tervisemõjusid, mis on tõstatanud küsimuse, kas need joogid on ikka ohutud? On jõutud järeldusele, et kuigi energiajookidel võib olla toetav mõju füüsilisele jõudlusele, võivad nad olla tervisele kahjulikud.1 Käesolev artikkel annab ülevaate energiajookide koostisosadest, nende jookide mõjust tervisele ja tarbimissoovitustest.

Energiajookide koostisosad

Energiajoogid sisaldavad mitmeid erinevaid koostisosi, millest kõige olulisemad on järgmised:

  • Kofeiin. Energiajoogid on loodud selleks, et anda joojale “energiatõuge” stimulantide ja energiavõimendajate kombinatsiooni abil. Enamiku energiajookide peamiseks koostisosaks on kofeiin. Energiajoogid sisaldavad tavaliselt 80-150 mg kofeiini 240 ml kohta.1 Põhjamaade 2023 toitumissoovitused pakuvad päevaseks turvaliseks kofeiinidoosiks täiskasvanule 400 mg, lastele aga 3 mg kehakaalu kg kohta.
  • Suhkur. Paljud energiajoogid sisaldavad suurtes kogustes suhkrut, mida organism saab kiirelt energiaks kasutada. On näidatud, et glükoosi või muude süsivesikute manustamine treeningu eelselt, selle ajal või järgselt lükkab edasi väsimust, säilitab lihastes glükogeeni ja parandab jõudlust. Ühes purgis (500 ml) energiajoogis sisalduva suhkru kogus on tavaliselt umbes 54 g. Üks teelusikatäis suhkrut kaalub umbes 4 g, nii et tavaline energiajook sisaldab umbes 13 teelusikatäit ehk veidi rohkem kui ¼ tassitäit suhkrut.2
  • B-vitamiinid. B-vitamiinid on vees lahustuvad vitamiinid, mida vajame koensüümidena rakkude õigeks funktsioneerimiseks ja mitokondrites energia tootmiseks. Energiajoogid sisaldavad rohkesti suhkrut, ja selles kontekstis peetakse B-vitamiine koostisosadeks, mis aitavad organismil seda suhkrut energiaks muuta. Seega on B-vitamiinid energiajoogi vajalikuks komponendiks.2
  • Tauriin. Väävlit sisaldav aminohape, inimese kõige levinum rakusisene aminohape ja toiduvalkude normaalne koostisosa. Tauriin mõjutab lihastegevust ja võib vähendada treeningust põhjustatud kahjustusi. Tauriinil on ka palju muid kasulikke bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, kuid populaarsetes energiajookides leiduvad tauriinihulgad on palju väiksemad neist kogustest, mille puhul võiks oodata terapeutilist kasu.2
  • Muud stimulandid ja taimeekstraktid. Ženšenn, guaraana ja muud taimsed komponendid on energiajookide levinud koostisosadeks, et pakkuda lisastimulatsiooni, täiendavat energialaengut ja jõudluse suurenemist.3 Guaraana on kofeiini sisaldav taimeekstrakt, mida turustatakse ka eraldi energia suurendamiseks, füüsilise jõudluse parandamiseks ja kehakaalu langetamiseks. Üks gramm guaraanat võrdub ligikaudu 40 mg kofeiiniga. Seega võib energiajookide guaraanasisaldus olla murettekitav, kuna suurendab veelgi nende üldist kofeiinisaldust.4
  • Suhkruasendajad ja lisaained. Energiajookide suhkrusisalduse vähendamiseks on kasutatud sageli fruktoosi või kunstsuhkruid atsesulfaam K ja aspartaam. Aga ka nende tervislikkus on küsitav, eriti suurtes kogustes tarbituna. Lisaainetest sisaldavad energiajoogid säilitusaineid (nt kaaliumsorbaati, bensoaate) ja sageli ka värvaineid.

Energiajookide positiivsed mõjud

  • Vaimse ja füüsilise jõudluse parandamine. Energiajookide tootjad väidavad, et need joogid sisaldavad looduslikke koostisosi, mis suurendavad energiat, parandavad tähelepanu ja sportlikku sooritusvõimet ning keskendumist.5
  • Kiire energia. Tänu suurele kofeiini- ja suhkrusisaldusele pakuvad energiajoogid kiiret energiatõusu.6
  • Väsimuse vähendamine või edasilükkamine. Uuringutes on hinnatud energiajookide mõju jooksulindil treenimise ajal kurnatuse tekkimiseni. Mõõduka intensiivsusega vastupidavusjooksu puhul täheldati kurnatuseni kuluva aja märkimisväärset pikenemist, samuti tajutava keskendumisvõime ja energiataseme tõusu ning väsimustunde vähenemist.1
  • Emotsionaalne kasutegur. Energiajookides sisalduv suur kofeiinikogus parandab tarbija mälu, suurendab erksust ja toob kaasa kõrgendatud meeleolu.1

Energiajookide negatiivsed mõjud

  • Südame-veresoonkonna probleemid. Uuringud on näidanud südame löögisageduse ja arteriaalse vererõhu tõusu pärast energiajoogi tarbimist. See on tingitud energiajoogi kofeiinisisaldusest. Lisaks on energiajoogi liigse tarbimise järel dokumenteeritud olulisi südametöö häirete ilminguid, nagu rütmihäired ja muutused elektrokardiogrammis (EKGs). Viimasel ajal on energiajoogi tarbimist seostatud isegi südamelihase infarktiga muidu tervetel 17- ja 19-aastastel poistel. Hiljutised uuringud on näidanud ka seost energiajoogi liigtarbimise ja arterite kahjustuste vahel.1
  • Vaimne tervis ja unehäired. Kuigi energiajookide mõju meeleolule näib positiivsena, on regulaarne energiajookide tarbimine seotud suurenenud stressi, ärevuse ja depressiooniga.7 Kofeiin võib põhjustada unehäireid ja ärevust, eriti suurtes kogustes tarbituna, ning võib soodustada vaimse tervise probleemide tekkimist.8
  • Hammaste tervis. Hiljutised leiud on näidanud olulist seost energiajookide ja hammaste kahjustuste vahel.5
  • Sõltuvus ja ületarbimine. Regulaarselt energiajooke tarbivatel inimestel võib tekkida nendest sõltuvus, kahjulik võib olla isegi mõõdukas tarbimine. Ületarbimisele viib eeskätt sõltuvuse tekkimine kofeiinist.9
  • Rasvumine ja insuliiniresistentsus. Keha pikaajaline kokkupuude liigsetes kogustes suhkruga on seotud rasvumise ja insuliiniresistentsuse tekkega. Insuliinitundlikkuse vähenemise tõttu suurendavad pankrease beeta-rakud insuliini sekretsiooni. Aja jooksul aga ei suuda beeta-rakud normaalse veresuhkru taseme hoidmiseks enam piisavalt insuliini eritada, mis võib viia teist tüüpi diabeedini.2
  • Peavalud. Suurt kofeiinitarbimist seostatakse krooniliste igapäevaste peavaludega, eriti noortel naistel (vanuses kuni 40 aastat), aga ka krooniliste episoodiliste peavaludega.6
  • Neuroloogiline mõju. Kofeiini liigne tarbimine võib negatiivselt mõjutada üldist vaimset võimekust, pikaajalist mälu ja õppimist. Lisaks võivad mõõdukad kofeiiniannused motoorset võimekust kahjustada.5
  • Mõju neerudele. Energiajoogid võivad oma diureetilise toime tõttu põhjustada hüpokaleemiat ehk kaaliumisisalduse vähenemist ning tõsta neerukahjustusele viitavate verenäitajate taset. Inimestel, kes ei ole harjunud energiajookides sisalduva rohke kofeiiniga, võib suureneda vedeliku väljutamine kehast, mis viib vedelikupuudusele.5

Energiajookide mõju noortele

Eriti murettekitav on energiajookide mõju noortele. Laste ja noorte puhul näitavad uuringud, et need, kes energiajooke regulaarselt tarbivad, võivad muutuda neist sõltuvaks, ja isegi mõõdukas tarbimine võib kahjulik olla. Kofeiini teadaolevate mõjude põhjal võib energiajookide tarbimine põhjustada kofeiinimürgistust, unehäireid, unetust ning häirivat, hüperaktiivset ja riskantset käitumist. Liigse suhkrutarbimisega kaasnevad tõenäoliselt ka pikemaajalised tervisemõjud nagu hammaste erosioon, rasvumine ja 2. tüüpi diabeet.9 Regulaarne energiajookide tarbimine suurendab ka südameprobleemide riski.8 Erialase kirjanduse põhjal võib teha järelduse, et kofeiini ja muid ergutavaid ühendeid sisaldavate energiajookide tarbimisel ei tohiks laste ja noorukite jaoks kohta olla.4

Energiajookide tarbimise soovitused

Terviseeksperdid soovitavad energiajookide tarbimist piirata, eriti kehtib see noortele ja neile, kellel on südame-veresoonkonnahaiguste eelsoodumus. Täiskasvanutele soovitatakse mitte tarbida rohkem kui üks purgitäis energiajooki päevas ning vältida nende jookide tarbimist enne magamaminekut.2 Alternatiivina soovitatakse energiataseme tõstmiseks kasutada looduslikke meetodeid nagu tervislik toitumine, piisav uni ja regulaarne kehaline aktiivsus.4

Täiskasvanute puhul, kelle kofeiinitarbimine piirdub 300-400 milligrammiga päevas, on vähe andmeid kofeiini kahjuliku toime kohta, mõningad tõendid näitavad isegi positiivset mõju. Teatud elanikkonna rühmad aga, nagu kõrge vererõhuga inimesed, lapsed, noorukid ja eakad, võivad kofeiini kahjulike mõjude suhtes tundlikumad olla.10

Rohkesti süsivesikuid sisaldavate jookide liigne tarbimine suurendab toidukaloraaži ilma märkimisväärse toiteväärtuseta. Seetõttu mõjutab nende jookide sagedane tarbimine ebasoodsalt kehakaalu, keha koostist ning süsivesikute, toidurasvade ja valkude tarbimise õiget tasakaalu.4

Kokkuvõte

Energiajoogid võivad pakkuda lühiajalist energialaengut ja suurendada vaimset erksust, kuid nende regulaarne tarbimine võib kaasa tuua mitmeid terviseriske, sealhulgas südame-veresoonkonna probleeme, unetust ja sõltuvust.

Eriti oluline on piirata energiajookide tarbimist noorte seas ning leida tervislikumad alternatiivid energiataseme tõstmiseks. Oluline on suurendada teadlikkust energiajookide mõju kohta, et vältida nende kahjulikke tagajärgi tervisele.

Kuigi aeg-ajalt ühe energiajoogi tarbimine tõenäoliselt tervist ei kahjusta, on mõistlik vältida energiajookide tarbimist igapäevase rutiini osana.

Lapsed ja noorukid peaksid energiajookide tarbimist täielikult vältima.

Kasutatud kirjandus
  1. Alsunni, A. A. (2015). Energy Drink Consumption: Beneficial and Adverse Health Effects. International Journal of Health Sciences, 9(4), 468-474. 
  2. Higgins, J. P., Tuttle, T. D., & Higgins, C. L. (2010). Energy Beverages: Content and Safety. Mayo Clinic Proceedings, 85(11), 1033-1041.
  3. Breda, J. J., Whiting, S. H., Encarnação, R., Norberg, S., Jones, R., Reinap, M. & Jewell, J. (2014). Energy Drink Consumption in Europe: A Review of the Risks, Adverse Health Effects, and Policy Options to Respond. Front Public Health, 2, 134.
  4. Schneider, M. B., Benjamin, H. J. & Committee on Nutrition and the Council on Sports Medicine and Fitness. (2011). Sports Drinks and Energy Drinks for Children and Adolescents: Are They Appropriate? Pediatrics, 127(6), 1182-1189.
  5. Ibrahim, N. K. & Iftikhar, R. (2014). Energy drinks: Getting wings but at what health cost? Pakistan Journal of Medical Sciences, 30(6), 1415–1419.
  6. Malinauskas, B. M., Aeby, V. G., Overton, R. F., Carpenter-Aeby, T. & Barber-Heidal, K. (2007). A survey of energy drink consumption patterns among college students. Nutrition Journal, 6, 35.
  7. Constantino, A., Maiese, A., Lazzari, J., Casula, C., Turillazzi, E., Frati, P. & Fineschi, V. (2023). The Dark Side of Energy Drinks: A Comprehensive Review of Their Impact on the Human Body. Nutrients, 15(18), 3922.
  8. Seifert, S. M., Schaechter, J. L., Hershorin, E. R. & Lipshultz, S. E. (2011). Health Effects of Energy Drinks on Children, Adolescents, and Young Adults. Pediatrics, 127(3), 511-528.
  9. Visram, S., Cheetham, M., Riby, D. M., Crossley, S. J. & Lake, A. A. (2016). Consumption of energy drinks by children and young people: a rapid review examining evidence of physical effects and consumer attitudes. BMJ Open, 6(10), e010380. 
  10. Higdon, J. V & Frei, B. (2007). Coffee and Health: A Review of Recent Human Research. Critical Reviews in Food Science Nutrion, 46(2), 101-123.