C-vitamiini biosaadavus ja kasutamine kehas sõltub suhkru tarbimisest ja veresuhkru tasemest

Inimene ei sünteesi ise C-vitamiini, peame seda saama toiduga

Enamus loomi ja ka taimi sünteesivad oma organismis teatavate ensümaatiliste protsesside abil monosahhariididest C-vitamiini. Meie aga mitte – inimene peab saama C-vitamiini väljastpoolt, see tähendab toiduga. C-vitamiini puudusel tekivad tõsised terviseprobleemid, eelkõige sidekoe nõrkus ja immuunsuse puudulikkus. Glükoosil on C-vitamiiniga sarnane struktuur ja see ongi selle vitamiini sünteesimise aluseks loomadel, kes seda suudavad. Inimesel (ja ka näiteks mõnedel primaatidel) selline süntees puudub ja arvatakse, et mutatsioonid, mille tagajärjel see võime on kadunud, tekkisid juba väga ammu, umbes 25 miljonit aastat tagasi. 

1970-ndatel avastas Dr. John Ely glükoosi ja askorbaadi ehk C-vitamiini antagonismi. Kuna glükoosil ja C-vitamiinil on väga sarnane keemiline ehitus ja nende jaoks on rakumembraanides ühised transporterid, siis väidetavasti piirab vere tõusnud glükoositase C-vitamiini pääsemist rakkudesse.¹  Uuemad avastused kinnitavad seda teooriat. 

C-vitamiin inimkehas 

C-vitamiin on inimese jaoks oluline mikrotoitaine. Et see saaks organismis oma funktsioone täita, peavad ainevahetuslikud protsessid hästi toimima – ühtemoodi olulised on vitamiini imendumine soolestikust, verega kudedesse laialikandmine, metabolism ehk rakusisene ainevahetus ja kehast eritamine. Kõikide nende protsesside jaoks on olulise tähtsusega C-vitamiini transport läbi rakumembraanide.

Kudedes ja plasmas esineb C-vitamiin taandatud askorbaadi vormis, mis täidab organismis antioksüdantset funktsiooni. Selle protsessi käigus oksüdeerub C-vitamiin dehüdroaskorbiinhappeks (DHA-ks), mis ei ole enam aktiivne ja organismile vajalik ühend. Järelikult tuleb temast lahti saada – kas lagundada või tagasi askorbaadiks muundada. Kuna me ise ei suuda C-vitamiini sünteesida, siis see viimane variant on võimaluseks askorbiinhapet rakusiseselt juurde hankida – oksüdeeritud C-vitamiini retsükleerida ehk korduvkasutusse suunata. 

Oksüdeeritud C-vitamiini taandamine aktiivsesse vormi leiab aset glutatiooni toimel, mida võib meister-antioksüdandiks nimetada. See on võimas kehasisene antioksüdant, mida organism pidevalt vajab ja ka toodab, tegemist on kõige võimsama vananemis- ja vähivastase ühendiga meie kehas. Kui glutatiooni on piisavalt, siis see tsükkel kordub üha uuesti. Kui glutatiooni on vähe, siis napib ka C-vitamiini.² 

Mida kujutab endast glutatioon

Glutatioon moodustub aminohapetest metioniinist ja tsüsteiinist ja selle tekitamiseks on tarvis B-grupi vitamiine. 

Glutatioonitase väheneb terviseprobleemide ning toksiliste ainetega ülekoormatuse korral – neil puhkudel on glutatioonivajadus suurem. See kehtib ka muude antioksüdantide kohta. Samas aitavad nad üksteist töökorras hoida ehk retsükleerida, mistõttu ongi nende koostoime tugevam kui üksikutel antioksüdantidel eraldi. 

C-vitamiin ja vere glükoositase mõjutavad vastastikku teineteist

C-vitamiin ja glükoos transporditakse insuliini abil rakkudesse samade transporteritega ning vere kõrge glükoositaseme korral satub rakkudesse vähem C-vitamiini.³ Seega takistab kõrge veresuhkru tase askorbiinhappe rakku transportimist, sama juhtub insuliinipuuduse korral. Samas on teada, et hüperglükeemia ehk liiga kõrge veresuhkru tase soodustab ka askorbiinhappe eritamist ehk kaotamist neerude kaudu. 

Samasugune võistlus imendumise pärast toimub ka peensoole rakkudes. Happeline pH takistab askorbaadi imendumist, suurenenud glükoositase vähendab samuti märkimisväärselt askorbaadi imendumist – glükoos mõjutab soolemembraani sisepinnal askorbaadi transporterit.⁴

Nägime, et glükoos pärsib C-vitamiini rakkudesse pääsemist, kuid on täheldatud ka vastassuunalist toimet – C-vitamiin takistab glükoosi imendumist verest rakkudesse. Sellest annab märku tõsiasi, et suured C-vitamiini doosid tõstavad mõningal määral veresuhkru taset. Arvatakse, et see on tõenäoliselt tingitud rakumembraani retseptorite blokeerimisest askorbiinhappe poolt.³

Kasutatud allikad: 

1. Jockers, D. (2011). The relationship between glucose and vitamin C plays a huge role in health. Kasutatud 29.04.22, http://www.naturalnews.com/034185_glucose_vitamin_C.html
2. May, J. M., Qu, Z. C., Whitesell, R. R., Cobb, C. E. (1996). Ascorbate recycling in human erythrocytes: role of GSH in reducing dehydroascorbate. Free Radic Biol Med, 20(4), 543-51.
3. Pavlovic, V., Pavlovic, Z. (2004). The effects of ascorbic acid on membrane transport of glucose, Acta Medica Medianae , 43(3), 29-31. https://core.ac.uk/download/pdf/26826183.pdf
4. Malo, C.,Wilson, J. X. (2000). Glucose Modulates Vitamin C Transport in Adult Human Small Intestinal Brush Border Membrane Vesicles, Journal of Nutrition, 130(1), 63-69.
5. Goldenberg, H., Schweinzer, E. (1994). Transport of vitamin C in animal and human cells. J Bioenerg Biomembr, 26(4), 359-67.