Sojatoitude kasulikkus ja nendega seotud ohud
Sojaoad (Glycine max)
Sojauba on suurepärane valgu- ja molübdeeniallikas, väga hea raua-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi- ja mangaani-, samuti B-grupi vitamiinide ja folaadiallikas. Võrreldes teiste kaunviljadega sisaldavad sojaoad rohkem rasvhappeid ja vähem süsivesikuid, ning erinevalt muudest kaunviljadest leidub sojaubades ka oomega-3 rasvhappeid ja letsitiini (oluline rakumembraanide koostisosa ja emulgaator). Sojaube hinnatakse ka fütoöstrogeenide (taimsete östrogeenotaoliste ühendite) füstosteroolide ja isoflavonoidide sisalduse tõttu.
Soja sisaldab rikkalikult füto- ehk taimseid östrogeene
Kõige rohkem segadust tekitavad sojas sisalduvad hormoonilaadsed ühendid fütoöstrogeenid. Need on ühendeid, mis oma keemiliselt struktuurilt küll erinevad inimorganismi suguhormoonidest, kuid käituvad kehas nendega sarnaselt. Taimse päritoluga östrogeenidel on hormoone tasakaalustav toime, nad on efektiivsed nii suguhormoonide puuduse (näiteks menopaus) kui liia (näiteks puberteediiga) korral, tasakaalustades hormoone nii naistel kui meestel. Kuigi fütoöstrogeenid on tunduvalt nõrgema toimega kui kehas endas toodetud östrogeenid, leiavad näiteks terapeutilise toimega soja isoflavonoidid laialdast kasutamist. Fermenteerimata sojatoodetes, nagu näiteks lihaasendajad, sojapiim, tofu jt, on enamus isoflavonoide passiivses vormis, mis ei imendu soolestikus enne, kui on soolestiku mikrofloora poolt aktiivsesse vormi metaboliseeritud. See protsess aga ei toimi korralikult, kui soolestiku mikrofloora on kahjustunud.
Jaapanis ja teisteski idamaades tarbitaksegi enamus sojatooteid kääritatult ehk fermenteeritult, mis parandab isoflavonoidide imenduvust ja vähendab sojaubades leiduvate fütaatide hulka, kergendab sojatoodete seedimist ja neist mineraalainete omastamist (toiduainetes leiduvad fütaadid takistavad mineraalainete imendumist). Aasia maades, kus tarbitakse rohkesti sojatooteid, haigestutakse vähem sellistesse haigustesse nagu näiteks hormoonsõltuv rinna- ja emakavähk, ning harv on ka menopausiga seotud sümptomite esinemine. Kui aga Aasiast saabunud immigrandid toituvad mõnda aega nii-öelda läänelikult tarvitades vähem soja, kuid rohkem rasva- ja valgurikkaid ning vähese kiudainetesisaldusega toite, suureneb nende risk haigestuda eelnimetatud haigustesse märgatavalt.
Sojatooted sisaldavad ka fütosteroole ehk taimseid steroole (eriti beeta-sitosterooli), mis on struktuurilt sarnased kolesteroolile, mistõttu takistavad selle imendumist imendumiskohtade blokeerimise teel. Neid kasutatakse kolesterooli langetavates toidulisandites.
Sojatoodete tarbimisega seonduvad probleemid
Soja kui suguhormooni östrogeeni toimet matkivaid taimseid ühendeid sisaldava toiduainega peaks olema ettevaatlik väikelaste puhul, kuna nende närvisüsteemi areng on suguhormoonide taseme muutuste suhtes väga tundlik. Samuti peaksid naised, kellel on östrogeenitundlik rinnakasvaja, soja tarbimist piirama 4-le portsjonile (1 portsjon on umbes tassitäis) nädalas ning vältima sojaisoflavoone sisaldavaid toidulisandeid.
Seisukoht, et mehed ei tohiks sojatooteid tarbida, pole õigustatud. Sojast pärit fütoöstrogeenid aitavad ka meessuguhormoone tasakaalustada toimides hästi näiteks prostataprobleemide korral, samuti aitavad fütosteroolid kolesteroolitaset reguleerida.
Kui menüü on piisavalt vaheldusrikas, pole toidust võimalik nii palju fütoöstrogeene saada, et see tervele inimesele – olgu siis tegemist mehe või naisega – halvasti mõjuks. Loomulikult ei tohiks kogu toit vaid sojast koosneda, näiteks ei tohiks eriti just poisslapsest imikut toita vaid soja baasil valmistatud rinnapiimaasendajaga. Probleem võib tekkida ka siis, kui taimetoitlaseks hakates asendatakse liha, juust, piim, jogurt jm loomsed toidud ainuüksi sojatoodetega. Ühegi toiduainega liialdamine ei tule kasuks, ning see kehtib kindlasti soja kohta, mis sisaldab mitmeid organismi aktiivselt mõjutavaid ühendeid.
Soja on üks enamlevinud GMO taimekultuuridest, mistõttu tasub sojatoodete ostmisel jälgida tooraine päritolu. Eestis müüakse GMO tooteid väga vähe, sellisest sojast on toodetud peamiselt sojaõli.
Kilpnäärmeprobleemide puhul peaks sojaubade ja sojatoodete, eriti just värskete (töötlemata) ubade tarbimist piirama, sest soja sisaldab goitrogeene, mis võivad takistada joodi sidumist kilpnäärme poolt. Samuti sisaldab soja rohkesti puriine ja oksalaate, mistõttu need, kellel on kalduvus neerukivide tekkeks või kannatavad podagra all, peaksid soja rohket tarbimist vältima.
Kokkuvõttes võib öelda, et sojatoodete puhul tuleb lähtuda tasakaalustatud toitumise põhimõtetest: tarbida neid tervisliku toiduvaliku ühe osana ning eelistada fermenteeritud sojatooteid.