Kombucha ehk teeseenejoogi tarbimissoovitused

Sissejuhatus
Tänapäeval on muutunud väga oluliseks ja asjakohaseks teada, kuidas meie toit valmib ja kust see pärineb. Lisaks räägitakse üha enam kääritatud toidu kasulikkusest ning aina rohkem on hakanud levima kombucha ehk teeseenejook. Kui varasemalt sai teeseenejooki pigem tervisepoodidest, siis praegu on sellest saanud laiatarbekaup, mida müüakse peaaegu igas supermarketis. Teeseenejook on koha sisse võtnud ka paljude söögikohtade, baaride ja kohvikute joogikaartidel, lisaks kodusele pruulimisele on Eestiski juba mitmeid selle joogi tootjaid.
Mis on kombucha ehk teeseenejook
Teeseenejook on kergelt happeline värskendav jook, mida saadakse suhkruga magustatud musta või rohelise tee fermenteerimisel teeseenega, mille moodustavad äädikhappebakterite ja pärmseente sümbiootilised kultuurid. Maitselt meenutab see kihisevat õunasiidrit.1

Kuidas kombuchat valmistada ja mida silmas pidada, kui toodet poest osta
Teeseenejooki võib valmistada nii mustast, oolongi-, rohelisest kui ka valgest teest. Vältida tuleks selliseid teesorte, millele on lisatud õlisid või maitseaineid.
- Must tee annab tulemuseks teeseenejoogi, millel on tugev ja tummine maitse ning pärm annab õunasiidrit meenutava meki. Vee ideaalne tõmbamistemperatuur on 100℃.
- Roheline tee annab teeseenejoogi, mis hapneb kiiremini kui musta teega valmistatud jook. Vee ideaalne tõmbamistemperatuur on 75℃.
- Valge tee on kõigist teesortidest kõige vähem töödeldud, mis annab teistega võrreldes heledama, šampanjat meenutava teeseenejoogi. Vee ideaalne tõmbamistemperatuur on 75℃.2
Kodus teeseenejoogi valmistamiseks on mitmeid viise ja retsepte, tuleb vaid panna internetiotsingusse “teeseenejoogi valmistamine”. Selleks, et kodustes tingimustes teeseenejooki pruulida, tuleb esmalt valmistada magus tee, lasta sel jahtuda (temperatuurini 22℃ või madalamale) ning lisada teeseen. Pruulimisanuma ava tuleb katta puuvillase riidega ja fikseerida kummipaelaga, et anuma serva ümber ei jääks lahtisi kohti. Käärivat teeseenejooki tuleb hoida toatemperatuuril ja otsese päikesevalguse eest kaitstuna. Maitsmisega oodata vähemalt 7 päeva. Sel peaks olema äädikane mekk, sest teeseen sööb suhkru ära

.
Edasi tuleb maitsta jooki iga päev ning kui tundub, et magusa ja hapu tasakaal on ideaalselt paigas, siis on aeg teeseenejook teiseks käärimiseks pudelisse villida. Kui soovid kindlustunnet, et jook on villimiseks valmis, kasuta pH-testribasid. Teiseks käärimiseks valmis teeseenejoogi ideaalne pH on 2,8 – 3,2.
Kurna jook pudelitesse, jättes need ülevalt umbes 1 cm võrra tühjaks ja sulge õhukindla korgiga.
Teeseenejoogi pudelisse villimisel on võimalik selles veel sisalduva suhkru abil jook gaseerituks muuta. Villimise ajal pudelisse jäänud suhkrukogus määrab ära, kui palju süsihappegaasi tekib. Kui arvad, et pruul ei saa olema piisavalt gaseeritud, võid lisada ⅛ tl suhkrut 500 ml joogi kohta ja lasta sellel 3 päeva mõjuda. Kui pudelitesse on tekkinud soovitud määral gaasi (olenevalt pärmi ja suhkru hulgast juhtub see enamasti 2 – 7 päeva pärast), siis tuleb tõsta jook külmikusse või hästi jahedasse pimedasse kohta. Külmikus hoidmise eesmärk on aeglustada käärimist, kuna allesjäänud suhkur muutub alkoholiks (seda tekib kuni 2 mahuprotsenti) ning liigseks süsihappegaasiks, mistõttu võib õhukindlalt suletud pudel puruneda.2
Eestis on kombuchat pruulivaid väikeettevõtteid, mille toodangut saab poest osta. Valmis kombuchat ostes veendu, et see poleks pastöriseeritud. Kuumutamine hävitab suure osa selle joogi kasulikkusest ning tulemuseks on samasugune limonaad, nagu iga teine ehk joogil puuduvad probiootilised omadused. Mõni poes müügil olev kombucha võib olla ka ülihapu, peaaegu nagu äädikas.3
Teeseenejook tervisliku toitumise osana
Tervisliku toitumise osana on kombuchal oma roll, sest fermenteeritud ehk kääritatud toidud ja joogid sisaldavad elusaid baktereid ehk probiootikume.
Hapendatud toitude kasulikkust kinnitab fakt, et neid on juba ammustest aegadest erinevates kultuuriruumides kasutatud – hapupiim, hapukurk, kääritatud leib, hapukapsas, kombucha, miso, tempeh, kimchi jne. Paraku ei kehti siin mõtteviis, et mida rohkem korraga, seda uhkem. Sellest pole suurt kasu, kui üks kord aastas, näiteks jõulude ajal, terve kilo hapukapsast ära sööme. Tervisele tuleb kasuks see, kui sööme hapendatud toite regulaarselt, kuid mõõdukalt. Ideaalne oleks, kui sööme iga päev 3-4 supilusikat hapendatud köögivilju. Kui kombucha pole kääritatud jookide seast esimene valik, siis leidub mitmeid asendusi, mis samuti aitavad kõhu mikrofloora korras hoida ja toetavad seedimist.4
Mis teeb teeseenejoogi tervislikuks
Piimhappebakterid, mida leidub pinnases ja taimedel, on mikroorganismid, mis hakkavad sobivat toitu saades paljunema ning toodavad tärklise- ja suhkrumolekulidest happeid, eeskätt piimhapet, mis aitavad köögivilju säilitada. Happelises keskkonnas ja hapnikupuuduses on riknemist põhjustavate mikroorganismide paljunemine raskendatud, köögivili säilib hästi ja rikastub erinevate aroomidega. Sama protsess toimub teeseenejoogis. Piimhappebakterite toimel piiratakse ka patogeenide ehk haigusi tekitavate mikroorganismide vohamist seedetraktis. Tänu sellele saab kujuneda tervist toetav mikrobioom.4
Kokkuvõte
Kombucha ehk teeseenejook on inimese organismile kasulik kergelt happeline värskendav probiootiline jook. Teeseenejooki on lihtne ka ise valmistada, retsepte selleks on mitmeid.
Lisaks tervisekasule on teeseenejook hõrgu maistega looduslik energiaallikas, mida võib juua igal ajal.
Kasutatud allikad:
- Vikipeedia; Teeseenejook. Kasutatud 20.10.22, https://et.wikipedia.org/wiki/Teeseenejook
- Teeseenejoogi valmistamine. Kasutatud 20.10.22, Kombucha valmistamine. – Baltic Brew
- Maranik, E. Probiootlised smuutid. Pilgrim, 2019, lk 17.
- Saarsalu, S. (2016). Hapendamise kunst- tervise raudvara. Nutrilligent OÜ blogi. Kasutatud 20.10.22. https://nutrilligent.ee/hapendamise-kunst-tervise-raudvara/?fbclid=IwAR3x-BV_l