Tervise toetamine toiduga
Hiljutised lisatud artiklid
Kolesteroolitaseme langetamine toitumise abil
Erinevate toiduainete tervendava mõju üle võib vaielda ja tavaliselt jäädaksegi vaidlema, sest iga üksiku toiduaine toime sõltub ju alati üldisest taustmenüüst. Kui ebatervislikku menüüd rikastada üheainsa tervisliku toiduainega, võib ka see südame-veresoonkonnale hästi mõjuda, kuid kogu menüüd muutes saame tunduvalt paremad tulemused.
Loe edasi
Meeleolu ja toitumine ning oomega-3 rasvhapped
Kas depressiooni ehk meeleolulanguse seos toiduga on ka teadusuuringute põhjal kinnitust leidnud? Uuringuid, mis hindavad üldise toiduvaliku mõju meeleolule, on kahjuks vähe. Näiteks avaldati 2014. aastal uuring, kus vaadeldi aasta jooksul inimeste menüüsid koos nende meeleolu hindamisega. Leiti, et ebatervisikuma toitumismustriga inimestel oli depressioonirisk märkimisväärselt suurem, sellest lähtudes rõhutab uuring tervisliku toitumise tähtsust depressiooni vältimisel.
Loe edasi
Mitme näoga kolesterool
Tänapäeva elutarkus seostab sõna kolesterool negatiivse mõjuga tervisele ja tihti portreteeritakse kolesterooli kui pahandusetegijat. Oleks nagu parem, kui teda toiduga ei saaks ja kui organism sünteesiks vähem. Tegelikult on kolesterool vahane, rasvataoline aine, millel on organismis täita mitmeid väga olulisi ülesandeid.
Loe edasi
KOLESTEROOL – kas ohtlik või vajalik ühend?
Kolesteroolil on tähtis roll rakumebraanide optimaalse jäikuse säilitamisel. Membraan peab olema piisavalt viskoosne ja läbilaskev, et võimaldada rakule toitainete läbipääsu, kuid samas piisavalt jäik, et rakku kaitsta. Kolesterool väldib rakumembraanide muutumist liiga viskoosseks ja läbilaskvaks, kindlustades sel viisil nende terviklikkuse.
Loe edasi
Terved juuksed
Terved ja ilusad juuksed on märk heast tervisest ja juuste õigest hooldusest. Kui juuste kvaliteedis või hulgas hakkavad toimuma muutused, kui juuksed ei ole enam endised, viitab see muutustele või tasakaalutusele organismis: kas pole juuksed saanud piisavalt toitaineid, keha laastab haigus, puudub sisemine rahulolu või on tegemist liigse stressiga. Juuksed räägivad meile, kas kehas on kõik korras. Nad peegeldavad inimese sisemaailma, ning kui juustega on midagi lahti, ei saa sellele sageli leida ühte kindlat põhjust, vaid arvestama peab terve põhjuste ahelaga.
Loe edasi
Astma ja toitumine
Astma ravis on lisaks kasutatavatele ravimitele oluline ka elustiil. Soovitatakse tervislike eluviiside harrastamist – sobiv füüsiline koormus, normaalkaalu saavutamine ja hoidmine, suitsetamisest loobumine. Samuti peaks hoiduma muudestki hingamisteede ärritajatest ja teadaolevatest allergeenidest.
Loe edasi
Akne ja toitumine
Akne, mida on teadlaste poolt alates aastast 1950 nimetatud ka “naha diabeediks”, on dermatoloogias üks enamlevinud arsti poole pöördumise põhjuseid, esinedes Eestis enam kui 85% teismelistel ja üle 10% täiskasvanutel. Samuti näitavad uuringud, et akne on globaalselt kasvav terviseprobleem nii teismeliste kui täiskasvanute, eriti naiste seas, tuues patsientide jaoks endaga kaasa rahalisi kulutusi ravile ning tihti ka psühholoogilisi ja emotsionaalsed probleeme. Aknet põhjustavad ja soodustavad mitmed erinevad tegurid, millest üheks peetakse nn läänelikku elustiili, sh ka toitumist.
Loe edasi
Mis on depressioon?
Depressioon näib olevat seisund, mida enamus meist on kergemal kujul kogenud – pidades silmas vahetevahel esinevaid tujulanguse perioode, rahvakeeles hellitlevalt kutsutud “deprekaid”. Kas nende puhul on tegemist tõelise depressiooniga? Jah ja ei. Kui masendus kestab pikemalt kui 2 nädalat, võib tõesti olla tegemist depressiooniepisoodiga, aga tavaliselt on see kas kurbus või kriisireaktsioon millelegi, mis on põhjustanud lühiajalise tuju halvenemise.
Loe edasi
Autism ja soolebakterid ning -viirused
Soolestik sisaldab vapustaval hulgal bakteriaalseid, seenelaadseid ja viiruselisi mikroorganisme. Neid on kümme korda arvukamalt kui rakke, millest meie keha koosneb. Võib väita, et need moodustavad osa meie tõelisest kehast, kuna nad etendavad seal paljusid kasulikke ja tähtsaid rolle. Paljud toodavad ensüüme, mis on vajalikud toidu seedimiseks, paljud on kaasatud vitamiinide sünteesimisse või immuunsüsteemi toetamisse, et meid haiguste eest kaitsta, ning on veel teisi, kes seedivad toksilisi aineid, mida me võime sisse süüa.
Loe edasi
Mis aitab stressiga toimetulekul?
Mida enam tajume kontrolli puudumist oma elu või olukordade üle, seda kõrgem on meie stressitase. Kui seisame silmitsi mõne traumaatilise kriisiga (kaotame elu- või töökoha, lähedase inimese, jääme raskelt haigeks), võivad kokku kukkuda kogu meie senine maailmapilt ning väärtushinnangud.
Loe edasi
Stressi füsioloogia
Kui meid ähvardab oht, on füsioloogiliselt oluline sellega võidelda või kiiresti põgeneda. Tegemist on kaasasündinud ellujäämismehhanismiga, mis on iseloomulik kogu loomariigile ja ka inimesele. Vaatleme lähemalt, mida stressivastus endast kujutab ja kuidas see meie tervist mõjutab. Ning uurime, kuivõrd saab stressiga toimetulekut toitumise ja elustiili muutmisega toetada.
Loe edasi
Glükeemilist koormust arvestav toitumine – minu elustiil
Varem harva esinenud migreenihood olid muutunud järjest sagedasemaks, kuni lõpuks kannatas Laura tugevat peavalu juba igapäevaselt. Laura otsis abi toitumisest ning praeguseks on glükeemilist koormust arvestavast ehk GK toitumisest saanud tema jaoks elustiil. Vahel muidugi juhtub, et mingitel põhjustel ei õnnestu niisugust söömisviisi ideaalselt järgida, aga Laura on tänu GK toitumisele vabanenud peavaludest ja tema energiatase on stabiliseerunud.
Loe edasi