Terved juuksed

Juuksed on organismi peegel

Juuksed on ilu üks sümboleid olnud aastatuhandeid. Ka on juustel kaitse ja soojendamise eesmärk ning naistele on juuksed olnud kindlasti üheks ilmekamaks naiselikkuse näitajaks. Vaatamata sellele, et tänapäeva mood soosib ka lühikesi juukselõikusi, on terved ja ilusad juuksed kõige tähtsamad. Ka üha enam mehi pöörab tänapäeval oma juustele rohkem tähelepanu.

Terved ja ilusad juuksed on märk heast tervisest ja juuste õigest hooldusest. Kui juuste kvaliteedis või hulgas hakkavad toimuma muutused, kui juuksed ei ole enam endised, viitab see muutustele või tasakaalutusele organismis: kas pole juuksed saanud piisavalt toitaineid, keha laastab haigus, puudub sisemine rahulolu või on tegemist liigse stressiga. Juuksed räägivad meile, kas kehas on kõik korras. Nad peegeldavad inimese sisemaailma, ning kui juustega on midagi lahti, ei saa sellele sageli leida ühte kindlat põhjust, vaid arvestama peab terve põhjuste ahelaga. 

Juuksed on peanahka katvad karvad

Inimesel on 80 000 – 150 000 juuksekarva ja iga päev langeb neist välja keskmiselt 50 – 100. See on täiesti normaalne, ning nende asemele kasvavad uued juuksed. Juuste värvus, paksus, pikkus ja ka juuksekarvade arv sõltuvad mitmetest teguritest, nagu näiteks geograafiline asukoht (põhjamaade inimestel on reeglina heledamad ja õhemad juuksed kui näiteks jaapanlastel, afrojuuksed ei sisalda peaaegu üldse vett ja on lokkis, asiaatide juuksed sisaldavad rohkem rasu ja on sirged) ja geneetika (kõikidel inimestel ei kasva juuksed pikaks ja kõigil ei ole need paksud), aga ka toitumisel on juuste arengus tähtis roll. Kahte esimest inimene praktiliselt muuta ei saa. Küll aga saab juuste kvaliteeti ja ka hulka mõjutada tervisliku toidu, rõõmsa ja positiivse ellusuhtumise ning õige juuksehooldusega.

Juuksekarvade eluiga on 2 – 6 aastat sõltudes pärilikkusest, ja seda ei saa muuta ega mõjutada. Juuksesibul elab oma bioloogilise kella järgi, oma „peremehe“ east sõltumatut elu. Küll aga saab inimene kuigipalju mõjutada oma juuste kasvutsükli kvaliteeti. Üks osa juuksest on see, mida näeme väljast, teine ja tegelikult palju olulisem pool jääb peanaha sisse. Seal asub n-ö juukse elav osa, juuksejuur, kus toodetakse juukserakke, ning selle seisundist sõltub kogu juuksekarva seisukord. Seega on oluline hoolitseda juuste eest ka „seespidiselt“ – ei piisa ainult šampoonidest, palsamitest ja juuksemaskidest. 

Juuksed 

Põhilised juuksestruktuurid on folliikul ehk juuksenääps, mille sees asub juuksejuur, juuksesibul ehk juuksejuure alumine osa, juuksenäsa, karvatõstjalihased ehk silelihased, mis võimaldavad karval liikuda, ning rasunääre (joonis). 

Juuksetüvi ehk -karv on see osa, mis jääb peanahast väljapoole. Sellel on kolm kihti:

Kutiikul (cuticle) ehk soomuskiht on välimine kiht, mis koosneb üksteise peal asuvatest soomustest, ning mille ülesanne on kaitsta juust väliste kahjustuste eest.  

Kiudmine osa ehk koor (cortex) moodustab 90% kogu juukse massist. Selles osas asuvatest valkudest sõltub juukse elastsus ja naturaalne värvus, seda osa mõjutatakse värvimise, keemiliste lokkide ja soengu tegemisega (kuumuse kasutamine).                                              

Säsi ehk tuum (medulla) on juukse keskel kulgev poorne torujate rakkudega täidetud kanal. See kanal tegutseb muust süsteemist eraldi, tema ülesandeks on kehast mittevajalikke aineid väljutada. 

Juuste jaoks olulised toitained

Juuksed koosnevad 70 – 80% ulatuses valkainest, 10 – 15% veest, 0,06 – 0,6% mineraalainetest, 0,1 – 0,5% süsivesikutest, 3 – 6% hüaliinist ehk rasvainest ja kuni 1% pigmendist ehk juuksevärvist.

Valk annab juustele lopsakuse ja tugevuse, keha ei suuda produtseerida terveid juukseid ilma vajaliku valguta. Headeks toiduvalgu allikateks on linnuliha, kala, aga ka juust, seemned, pähklid, täisteravili ja kaunvili. 

Teine oluline toitaine juustele on vesi. Kui organism ei saa piisavalt puhast vett, siis ei saa seda ka juuksed. Veevaegusega kaasnevad kuivad, haprad ja rabedad juuksed. Juuste kvaliteeti võib hakata mõjutama ka mittekvaliteetne vesi (saastunud, liigse rauasisaldusega) muutes juuksed tuhmiks ja kuivaks ning mõjutades koguni nende värvust. Samuti mõjutavad juukseid vees sisalduvad keemilised ühendid (nt kloorivesi ujulates, soolane või saastunud merevesi) ning oma jälje võib jätta ka ilmastik (pakane või liigne kuumus). 

Juuste mineraalainete sisaldus on väike (0,06-0,6%), kuid nende tähtsus juukse tervisele on märkimisväärne. Olulisemad mineraalained juustele on kaltsium ja magneesium. Juus, nagu ka luustik, vajab kaltsiumit, kaltsiumi omastamiseks aga vajame magneesiumit. Magneesiumipuudusel kuhjub kaltsium juuksejuurtesse, mis vähendab toitainete kättesaadavust ja põhjustab juuste kasvu aeglustumist, juuste õhenemist ja rabedaks muutumist, halvimal juhul nende väljalangemist. Seega on kaltsiumi liigtarbimine sama ohtlik kui selle puudus. Osteoporoosihirmus neelavad paljud inimesed kaltsiumit toidulisandina, teadmata, et ka teised mineraalained ja vitamiinid on olulised. Väga head magneesiumiallikad on kõrvitsa- ja  päevalilleseemned, parapähklid ja kakaopulber. Keskmise magneesiumisisaldusega on muud pähklid ja ka näiteks spinat. Loomsetes toitudes on magneesiumit tagasihoidlikult, kuid selle biosaadavus on võrreldes taimsete toiduainetega parem. Head magneesiumiallikad on soolase vee kalad: lõhe, makrell, tuunikala.

Kui tarbitakse liigselt piimatooteid, on oht saada liigselt fosfaate. Fosfaadid on fosforiühendid, mis muudavad juuksed hapraks ja rabedaks veel enne, kui hakkab arenema osteoporoos. Fosfaate ei saa täielikult vältida, kuid neid sisaldavate toiduainete tarbimist saab piirata. Fosfaate sisaldavad paljud piimatooted (eriti juustud, jäätised, ka taimsed jäätised), leivad, hommikusöögihelbed, konservid, puljongikuubikud, karastusjoogid. Tööstuslikult kasutatakse fosfaate happesuse regulaatorite ja emulgaatoritena, jahuparandajatena, stabilisaatoritena, tahkestajatena ning kergitusainena. Seega tuleb eelistada võimalikult naturaalset ja maalähedast toitu. 

Süsivesikutel on juuste ehituse seisukohalt tähtis ülesanne, nende  roll on moodustada sidekude, nad seonduvad valguga ja seovad endaga vett. Tegemist on valgu ja süsivesikute komplekside proteoglükaanidega, mis tagavad juuste elastsuse ja vetruvuse. Tervislikud süsivesikuallikad on täisteraviljatooted, kinoa, värske kartul, puuviljad, marjad. 

Juus koosneb väga peentest silmale nähtamatutest köietaoliste kiudude kimpudest. Nende kimpude vahel on sülditaoline rasvaine hüaliin, mis annab juustele pehmuse ja elastsuse ning kaitseb neid katkemise ja murdumise eest. Hüaliini kvaliteet sõltub suuresti sellest, missugust rasva inimene tarbib. Vaid kvaliteetsed ja õiged toidurasvad suudavad tagada hüaliini õige funktsiooni juustes. Seepärast on kasulik süüa väikestes kogustes loomseid toidurasvu ja kvaliteetseid taimseid õlisid ning tarbida oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid õiges vahekorras. Need on vajalikud selleks, et juuste rakumembraanid, sh juuksejuurte rakumembraanid oleksid terved. Terved juukserakud suudavad kasvatada tervet juust. Rasvata toitu süües ei moodustu rasunäärmes rasu, ilma rasuta aga on juukses häiritud toitainete transport. „Näljased“ juuksed on elutud. Juustele hästi mõjuvate õlide näited on külmpressitud oliiviõli ja mahe rapsi- või kanepiseemneõli, kõige paremaks oomega-3 rasvhapete allikaks on aga kalaõli.

Pigment ehk juuste värvaine

Juuksejuure rakkude vahel on looduslikku melaniinipigmenti eritavaid rakke. Pigmenti on kahte tüüpi: eumelaniin ja feomelaniin. Esimene annab juustele musta, teine heleda ja punaka värvuse. Vanemas eas juuksed hallinevad, sest pigmendi moodustumine väheneb. Kui pigmenti enam üldse ei moodustu, jääb juuste värv hõbehalliks. 

Juuste värvaine ehk pigmendi moodustumises osaleb mineraalaine mangaan. Mõnede muudegi mineraalainete ja vitamiinide puudus võib soodustada juuste enneaegset hallinemist. Näiteks on hallide juuste ennetamisel olulised B₅-vitamiin ehk pantoteenhape, foolhape, vask ja kaltsium. 

Toitainete saamine

Juuksed saavad toitaineid „juukse ema“ ehk juuksenäsa kaudu. See on väike, koonusekujuline kõrgendik, mis asub juuksenääpsu alumises osas juuksesibula sees. Siin toodetakse rakke, mida toidetakse pisikeste mikroveresoonte ehk kapillaaride kaudu (läbimõõt umbes 0,003 mm). Toitainete transportimiseks kasutab juuksejuur rasu, mida eritab rasunääre. Ühtlasi on rasu juustele naturaalne palsam. Juustes endis ei ole veresooni, vastasel juhul oleks juukselõikus verine protseduur! Juus kasvab karvanääpsust, millel on vähemalt üks rasunääre. Vereringest tulevad toitained segunevad rasunäärmest tuleva rasuga, mis omakorda viib toitained juuksenäsasse, mis juhib ja suunab juuksekarva kasvu ja arengut kogu tema elu vältel. Mida suurem on juuksenäsa, seda rohkem on seal rakke ja seda tugevam on seal moodustuv juuksekiud. Rakkude jagunemine toimub juuksenäsas iga 23 – 72 tunni tagant, see on kiiremini kui mistahes rakkude jagunemine mujal kehas. Juus kasvab 1 – 1,25 cm kuus ehk umbes 0,3 – 0,45 mm päevas. Kõige kiirem on juuste kasv 15 – 30 aasta vanustel, ning naistel kiirem kui meestel. 

Rasu kvaliteedil ja happesusel on oma tähendus

Asendamatud oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped aitavad tagada kvaliteetse rasu tootmise rasunäärmes, misläbi toodetakse tervemaid rakke juuksenäsas. Nii saavad kasvada terved ja tugevad juuksed. Ka D₃-vitamiini vaegus organismis võib viia rasunäärme funktsiooni languseni, mille tõttu hakkab kannatama toitainete transport. Varem peeti rasu kahjulikuks ja paljud juuksehooldusvahendid on välja töötatud rasu tekke takistamiseks. Tegelikult ei tohi rasunäärme tööd keemiliste vahenditega takistada. Kui juuksed muutuvad liiga kiiresti rasuseks, on oluline välja selgitada selle põhjus, mis võib olla näiteks liiga rasvane toit, haigused, hormonaalsed põhjused, juuksesibula ummistus, suurenenud higistamine, harjumus sügada pead vms. 

Mitmekülgne ja tervislik toit on ilusate ja tervete juuste alus

Töödeldud valmistoidu asemel tuleks eelistada kodus valmistatud roogasid. Unustada tuleks toidu praadimine – selle asemel kasutada hautamist, aurutamist. Iga päev peaks sööma vähemalt 500 grammi erinevat värvi köögivilju, puuvilju ja marju: tumerohelisi aedvilju (salatid, brokoli, lehtkapsas, petersell, oad, herned), siniseid ja purpurseid marju (ploomid, kreegid, mustikad, kuremarjad), punaseid aed- ja puuvilju (tomat, arbuus, verigreip), kollaseid ja oranže köögivilju (porgand, paprika), aga ka valget värvi aedvilju (sibul, küüslauk). Nii saab organism kätte olulised toitained, mille puudus võib põhjustada juuste väljalangemist. On leitud seoseid raua, tsingi, D₃-vitamiini ja B-grupi vitamiinide puuduse ja juuste väljalangemise vahel. Alopecia areata (koldelise juuksetuse) uuringud viitavad samuti seosele D₃-vitamiini puudusega.

Paranda juuste varevarustust

Juuste seisukohast on oluline ka hea vereringe, probleemid algavad veresoonte ahenemisest ja ummistumisest. Kasvab põletikurisk juuksejuures, halveneb toitainete transport ja kättesaadavus ning algab juuste väljalangemine. Vanemas eas peanaha mikrovereringe nõrgeneb, mistõttu toitained ei saa hästi imenduda. Inimese veresoontest on 74% mikroveresooned, 26% arterid ja veenid. Seega on mikrovereringel äärmiselt tähtis osa keha iga organi toimimises. Mikrovereringe parandamiseks on abi teatud protseduuridest, nagu näiteks turbaravi, laserravi ja Bemer-teraapia, mida tehakse väljaõppinud spetsialistide käe all. Bemer-tehnoloogial põhinev ravimeetod stimuleerib nõrgenenud või häiritud mikrovereringet.

Juuste väljalangemine

Juuste väljalangemist esineb nii naistel, meestel kui lastel. Sel juhul on alati tegemist häireolukorraga organismis, mis üldjuhul on alanud oluliselt varem kui probleem silmaga nähtavaks muutus. Igapäevaselt vabaneb peast 50 – 100 juuksekarva ja see on normaalne. Olgu juuste ulatuslikuma väljalangemise põhjus milline tahes, tähendab see, et nende eluiga katkeb enne bioloogilise eluea lõppu. Uus juus sünnib küll uuesti samast juuksesibulast, aga alles pärast kasvutsükli lõppu. Näiteks võib olla juukse kasvutsükkel ehk iga 4 aastat. Kui juus sureb kolmeaastasena, siis kasvab uus juuksekarv samasse pesasse alles aasta pärast. Juuste hõrenemine toimub siis, kui näiteks neljandik peas olevatest juustest hukkuvad varem, juuksepesad jäävad tühjaks, ning peas on järel vaid ¾ normaalsest juuste hulgast. Kui juuste väljalangemine jätkub, juuste eluiga jätkuvalt lüheneb ja tühjade juuksepesade hulk kasvab, ongi näha hõrenev pealagi või mistahes muu pea piirkond. Juuste kasvutsükkel ei muutu. Sageli saab probleeme ennetada ja isegi täielikult ravida juhul, kui juuksenäsa ehk „ema“ ei ole täielikult kahjustunud või hukkunud. 

Juuste kasvus on kolm faasi: 

I anageeni- ehk kasvufaas, mis kestab 2 – 6 aastat. 84% juustest on normaalolukorras selles faasis, kus juuste väljalangemist ei toimu;

II katageeni- ehk vahetusfaas, mis kestab mõned nädalad ja 1% juustest on tavaliselt selles faasis – need juuksed langevad välja.  

III telogeeni- ehk puhkefaas, mis kestab 1 – 3 kuud. Selles faasis juuksenääps puhkab ning faasi lõpus hakkab nääpsust kasvama taas uus juuksekarv. 

Juuste väljalangemine on reeglina mitme teguri koosmõjul tekkinud probleem, mõni põhjustest võib konkreetsel juhul väljenduda rohkem, mõni vähem. 

Juuste väljalangemise peamisteks põhjusteks on

1. Pärilikkus.
2. Meditsiinilised põhjused, sh erinevad haigused ja nende puhul tarbitavad ravimid.
3. Hormonaalsed põhjused, nagu meestüüpi ehk dihüdrotestosteroonist (DHT) tingitud kiilanemine, naissuguhormoonide või stressihormoonide talitluse häired, kilpnäärme ala- või ületalitlus.
4. D₃-vitamiini vaegus. 
5. Psüühilised põhjused (stress, depressioon, ärevus jm psüühilised probleemid);
6. Toitumine (ühekülgne või vale toit, „rämpstoit“, töödeldud toidu liigne tarbimine, lisaained, säilitusained, vedelikupuudus, asendamatute oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete vaegus/puudus).
7. Geograafilised tegurid (magneesiumivaene pinnas, D₃-vitamiini vaegus, talveaja vitamiinide- ja mineraalainetevaene toit, mahetoidu piiratud kättesaadavus jt). 
8. Eluviis (suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, narkootikumid, vähene füüsiline aktiivsus, ühekülgne menüü, unehäired). 
9. Peanaha probleemid (põletikud, kõõm, peanaha haigused, vagellest (parasiit), juuksepesade ummistumine).

Tänu juuksejuure uuringutele, mida viiakse läbi nii Eestis kui ka näiteks Soomes, on võimalik välja selgitada juuste väljalangemise põhjused ja tegelda nii selle ravimise kui ka ennetamisega. 

Kokkuvõte  

Apteekidest, loodustoodete poodidest, supermarketitest ja ka internetikaubamajadest on tänapäeval võimalik osta erinevaid preparaate ja toidulisandeid juuste väljalangemise vastu ja uute juuste kasvu soodustamiseks. Nende toodete reklaamid lubavad lahendada peaaegu kõiki peanaha probleeme. Lisaks välispidistele kreemidele, salvidele ja seespidistele tablettidele-mikstuuridele tehakse ka salongides erihooldusi ning pakutakse väidetavalt imet tegevaid hooldusvahendeid. 

Teatud toidulisandid on kindlasti omal kohal, kui on leitud seos konkreetsete toitainete puuduse ja juusteprobleemi vahel. Esmalt aga tuleks teha menüü analüüs ning lasta spetsialistil hinnata vitamiinide ja mineraalainete taset. Perearst saab lasta teha vereanalüüsid ja Juuste Akadeemias saab teostada juuksejuurte uuringu. See kõik aitab välja selgitada juuste väljalangemise või peanaha probleemide põhjuse ning näitab, kas ja milliseid toidulisandeid võiks tarvitada. Sageli tuleb muuta senist elustiili, jätta hüvasti halbade harjumustega ja vähendada  stressitaset. Siis toimivad ka lisaks võetavad vitamiinid ja mineraalained kõige paremini.

Kasutatud allikad:

1. Hagros-Koski, A. Hiusten ja hiuspohjan hyvinvointi. Hiusakatemia, 2011. 
2. Mahamid, M., Abu-Elhija, O., Samamra, M., Mahamid, A., Nseir, W. (2014). Association between vitamin D levels and alopecia areata. The Israel Medical Association Journal, 16(6), 367-70. 
3. Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. Meditsiiniline biokeemia I. Biomolekulid: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu, Tartu Ülikool, 1996, 112, 247