Mis aitab stressiga toimetulekul?

Stressitaluvuse määrab kontrollitunne

Mida enam tajume kontrolli puudumist oma elu või olukordade üle, seda kõrgem on meie stressitase. Kui seisame silmitsi mõne traumaatilise kriisiga (kaotame elu- või töökoha, lähedase inimese, jääme raskelt haigeks), võivad kokku kukkuda kogu meie senine maailmapilt ning väärtushinnangud. Näiteks püüame tervislikke eluviise järgides ja õigesti käitudes oma käekäiku mingilgi määral kontrollida, lootes rasked haigused ja tragöödiad eemal hoida. Kui meid aga sellest hoolimata õnnetused tabavad, võib piltlikult öeldes jalgealune kõikuma lüüa ja kontrollitunne kaduda. 

Oluliseks stressitaluvusega seotud märksõnaks on probleemide kuhjumine – mõnikord juhtub, et ühele katsumusele järgneb teine, ning pole võimatu, kui lisanduvad veel kolmas ja neljaski. Sellisel juhul ka tugevama närvikavaga inimene sageli murdub, millega paratamatult kaasnevad nii vaimsed kui kehalised terviseprobleemid. 

Vaatleme mõningaid praktikaid ja psühhoterapeutilisi lähenemisi, millest võiks sellistel juhtudel abi olla. 

Usk

Enamasti seostatakse usku religiooniga – usuga jumalasse, kellelt rasketes ja stressirikastes olukordades tuge loota. Religioosne maailmakäsitlus annab vastused paljudele küsimustele ja kahtlustele ning selgitab, miks meiega ja maailmas üldse teatud asjad juhtuvad – sedagi, mis meist saab pärast surma. Sügava puudega laste vanemate seas tehtud uuringud näitavad, et ka paljud mittereligioossed perekonnad on leidnud lohutust religioonist. Samas on religioosseid peresid, kes sellise mure tõttu religioonist ära pöörduvad. 

Stressiga seoses peaks rääkima usust kui laiemast nähtusest, mis ei ole vaid religioonikeskne. See peaks hõlmama näiteks usku inimestesse, nende teadmistesse ja oskustesse, või siis mingitesse põhimõtetesse ja seisukohtadesse. Kõige rohkem peaks uskuma iseendasse – ma ei kahtle, et leian võimaluse stresseeriva olukorraga hakkama saada ja stressist välja tulla. Ning kui ma näiteks usun, et selles aitab mind mõni talisman, siis miks mitte sellest jõudu ammutada. Leia iseenda jaoks kõige sobivam lähenemine ning ära karda seda kasutada. ‘

Vaimsusel ja teadlikkusel baseeruvad teraapiad    

Abi võib olla ka mõnedest traditsioonilistest vaimsetest praktikatest ja nende raames pakutavatest lähenemistest. Näiteks kasutatakse depressiooni, ärevuse ja stressiga toimetulekuks meditatsiooni, joogat, spetsiaalset hingamist ning muid meelt ja keha puudutavaid harjutusi. Nende teraapiate eesmärk on aidata oma tundeid ja mõtteid teadvustada ning nende üle kontrolli saavutada, mitte lasta neil enda üle võimust võtta.  Niisuguseid vaimsust arendavaid tehnikaid kombineerivad oma lähenemistes ka paljud kaasaegsed psühhoteraapiasuunad, et aidata inimesel stressi ja negatiivsete mõtetega paremini toime tulla. 

Psühholoogiline nõustamine

Muredele ja stressile on võimalik psühholoogi abil leevendust leida. Paraku ei söandata sageli psühholoogi poole pöörduda – isegi rasketes olukordades arvatakse, et probleem pole professionaali tülitamiseks piisavalt tõsine, samuti kardetakse, et teised võivad sellele viltu vaadata. Niisugused kahtlused ja hirmud on alusetud. Psühholoogiline nõustaja on erialaste teadmistega neutraalne isik ning saab seetõttu paremini aidata ka seal, kus lähedased ja sõbrad enam ei oska või ei suuda. Psühholoog võib olla asendamatu ka siis, kui abivajaja ei taha lähedasi ja sõpru oma muredega koormata. Professionaalne nõustaja aitab stresseerivat olukorda paremini analüüsida ja sellega toimetulekuks ressursse leida, samuti raskete valikute ees seistes otsuseid teha. Nõustajast võib abi olla näiteks suhte- või karjääriprobleemide, tervisehäiretest tingitud stressi, leina jms murede puhul. 

Psühhoteraapiad

Toimetulekuressursside leidmiseks võib abi saada ka psühhoterapeudilt. Psühhoteraapia on psühholoogilise nõustamisega võrreldes reeglina pikem protsess ning läheneb probleemidele sügavamal tasandil. Eestis on võimalik pöörduda mitmeid eri koolkondi esindavate psühhoterapeutide poole, mis võib teha valiku tegemise keeruliseks. Samas annab see võimaluse proovida erinevaid lähenemisi, sest kõikidele inimestele ei pruugi sobida ühesugused tehnikad või samad terapeudid. Kuid sõltumata koolkonnast ja kasutatavatest tehnikatest on psühhoteraapia eesmärgiks aidata stressoritega paremini toime tulla ning kaotatud elurõõm uuesti leida. Psühhoteraapia võib osutuda vajalikuks eeskätt siis, kui probleemid on korduva iseloomuga ja pikaajalised. 

Tuntumate psühhoteraapiasuundade hulka kuulub näiteks kognitiiv-käitumisteraapia, mis keskendub stressi tekitavate mõttemustrite kindlakstegemisele ja nende muutmisele. Sel viisil muudetakse ümbritseva maailma tajumist. Tegemist on teraapiasuunaga, mis tegeleb inimesega siin ja praegu. Rõhuasetus pole minevikusündmuste lahkamisel, vaid keskendutakse sellele, kuidas need tänast käitumist ja mõtlemist mõjutavad. Kognitiiv-käitumisteraapia on näidanud oma tõhusust depressiooni, ärevuse, paanikahoogude ja foobiate korral. 

Psühhoanalüüs on teraapiasuund, mis põhineb ideel, et inimese käitumist ja mõtteid mõjutab alateadvus koos seal peituvate arhailiste ihade, fantaasiate ja konfliktidega. Ning et nende avamine, uurimine ja analüüs võib aidata stressi, depressiooni, psühhosomaatiliste vaevuste, seksuaalprobleemide jmt murede korral. 

Levinud on ka geštaltteraapia. Gestalt tähendab saksa keeles terviklikkust. Seda teraapiasuunda iseloomustab lähenemine inimesele kui tervikule. Eesmärgiks on arendada oma võimete tundmist ja tunnustamist, iseenda aktsepteerimist just sellisena, missugune sa oled. Geštaltteraapias on olulisel kohal tunnetega tegelemine ja praeguses hetkes elamine. Ka sellest psühhoteraapiasuunast võib olla abi paljude probleemide, sh ka stressi puhul, ühtlasi pakub see head võimalust iseenda sügavamaks tundmaõppimiseks. 

Psühhoteraapia suundi on teisigi, millest mitmed uuemad on inimese käsitlusse kaasanud ka vaimsuse ja spirituaalsuse – näiteks transpersonaalne psühholoogia ja hüpnoteraapia, mis pakuvad samuti abi stressi ja pingetega toimetulekul. Kui aga stressi põhjuseks on peresuhted, võiks pöörduda pereterapeudi poole. Pereteraapia kõrvale on tulnud ka näiteks imago suhteteraapia, millest võib abi olla siis, kui esineb raskusi lähedase inimesega suhtlemisel ning tekib tunne, et omavahel rääkides ei suudeta teineteist mõista. Kui aga tegemist on lapsel esinevate psühholoogiliste probleemidega, sh näiteks tema elumuutustest tingitud stressiga, võib tulemuslikuks osutuda mänguteraapia, kus laps mõtestab maailma ja iseennast lahti mängu kaudu. Lastel puudub veel piisav sõnavara endas toimuva analüüsimiseks ja selle väljendamiseks, mistõttu mänguteraapia pakub talle selle jaoks parimat keskkonda. 

Psühhiaatria ja ravimid

Kui psühholoogilisest nõustamisest ja psühhoteraapiast ei piisa, tuleks abi otsida psühhiaatrilt, kes saab aidata ka ravimitega. Samas tuleb endale aru anda, et kui stressi põhjuseks on talumatud elu- või tööolud, võivad ravimid küll aidata pingega mõne aja jooksul paremini toime tulla, kuid probleemi ennast need ei lahenda. Ravimite tarvitamine on õigustatud eeskätt sel eesmärgil, et inimene suudaks paremini õigeid otsuseid teha ja stressi põhjuste likvideerimiseks vajalikke muutusi ellu viia. Psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud on öelnud, et õnn tuleb siis, kui inimene armastab ja teeb ka oma tööd naudinguga. Hollandi sisehaiguste arst Jonannes Groen Dutch, üks esimesi toidukolesterooli ja südamehaiguste seose esiletoojaid, andis küsimusele “Mida peab inimene tegema – kuhu minema, kui ta on õnnetu nii tööl kui kodus?“ lühikese vastuse: “Oma varajasse hauda.” Kui näiteks töö- või paarisuhe on muutunud talumatuks, siis ei saa õnne tagasi tuua ega tervist hoida ainuüksi tablettide tarvitamine. Aitab vaid algpõhjuse likvideerimine – probleemsete suhete parandamine või nende katkestamine. Ning isegi niisuguses olukorras, mida tõepoolest pole võimalik muuta, saame ennast aidata, muutes oma mõtlemist ja suhtumist kujunenud asjaoludesse. Mis ka ei juhtuks, kõige tähtsam on mitte alla anda, sest igaühe elus saab olla ilusat ja nauditavat, ning peale mõõna on alati oodata tõusu!

Toome ka mõningad internetiaadressid, kust on võimalik stressiga seotud probleemide korral abi otsida:

Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon: www.ekka.ee

Eesti Geštaltpsühhoterapeutide Ühing: www.gestaltteraapia.ee

Eesti Psühhoanalüütiline Selts: www.psyhhoteraapia.ee

Eesti Pereteraapia Ühing: www.pereterapeudid.ee

Mänguterapeutide väljaõpe, kooli lõpetanud terapeudid: https://tervisekool.ee/kool/manguterapeudi-ope/kooli-lopetanud-terapeudid/

Transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia erakool: www.teadlikmina.ee

Imago suhteteraapia maaletooja ja väljaõppekoolituste korraldaja: www.sillejogeva.com