Akne ja toitumine

Autor: Enid Udras

01.06.2022

Sissejuhatus

Akne, mida on teadlaste poolt alates aastast 1950 nimetatud ka “naha diabeediks”, on dermatoloogias üks enamlevinud arsti poole pöördumise põhjuseid, esinedes Eestis enam kui 85% teismelistel ja üle 10% täiskasvanutel.1 Samuti näitavad uuringud, et akne on globaalselt kasvav terviseprobleem nii teismeliste kui täiskasvanute, eriti naiste seas, tuues patsientide jaoks endaga kaasa rahalisi kulutusi ravile ning tihti ka psühholoogilisi ja emotsionaalsed probleeme.2,3,4 Aknet põhjustavad ja soodustavad mitmed erinevad tegurid, millest üheks peetakse nn läänelikku elustiili, sh ka toitumist.5 

Akne tekkepõhjused

Akne tekkimise protsessis on olulisteks märksõnadeks hormoonid ja geneetika.6,7 

Muutus hormonaalses tasakaalus võib põhjustada rasunäärmete tavapärasest suuremat aktiivsust, mis mõjutab naharakkude funktsioneerimist ning suurendab aknet tekitava bakteri Propionibacterium acne koloniseerumist karvafolliikulites. Selle tulemuseks võib olla pooride ummistumine ning tihti ka põletiku teke.8 Hormoonide tasakaalu võivad aga mõjutada väga mitmed faktorid nagu puberteet, rasedus, toitumine, toidutalumatus või -tundlikkus, ravimid, stress, liigne päevitamine, menstruaaltsükkel, kuum ja niiske kliima ning teatud kosmeetikatooted.9,11 

Toiduained, mille tarbimisel esineb rohkem aknet

1. Rafineeritud teraviljad, maiustused, suhkur (kõrge glükeemilise koormusega toiduained)

Uuringud on näidanud seoseid akne ning kõrge glükeemilise koormusega toiduainete vahel. Näiteks ühes 86 inimesega läbi viidud uuringus selgus, et akne all kannatavad patsiendid tarbisid kõrge glükeemilise koormusega toiduaineid märkimisväärselt rohkem kui vähese aknega või ilma akneta patsiendid.10 Kõrge glükeemilise koormusega on näiteks saiatooted, küpsised, koogid, hommikuhelbed, šokolaaditooted, valged pastatooted, valge riis, limonaadid ja magustajad, nagu näiteks suhkur, vahtrasiirup, mesi jt. Ühes 2300 noore inimesega tehtud uuringus aga leiti, et neil, kes tarbisid tihti lisatud suhkruid, esines aknet kuni 30% rohkem.11 

Suhkrute mõju aknele võib seletada läbi toime, mida rafineeritud süsivesikud avaldavad veresuhkrule ja insuliinitasemele. Täpsemalt – rafineeritud süsivesikud imenduvad verre kiiresti, mis omakorda tõstab ka veresuhkrutaset kiiresti. Kui tõuseb veresuhkur, tõuseb ka insuliinitase, et aidata suhkrut verest rakkudesse transportida. Kõrge insuliinitase aga ei mõju hästi akne all kannatavatele inimestele, kuna suurendab androgeenide (meessuguhormoonide) sekretsiooni, mis põhjustab veres insuliinisarnase kasvufaktori IGF-1 taseme tõusu.  See aga võib soodustada akne tekkimist.11,12,13

2. Piim ja piimatooted

Osades uuringutes on leitud ka seoseid piima ja akne vahel.14 On teada, et piimasuhkur põhjustab insuliinitaseme tõusu, piimavalk aga tõstab IGF-1 taset. Mõlemad tegurid võivad soodustada akne teket, kuigi puuduvad uuringud, mis tõestaksid, et piima tarbimine otseselt põhjustab aknet.11 

Piimatoodete puhul on avastatud kõige enam seoseid lehmapiima ja akne vahel. Fermenteeritud piimatoodete nagu jogurti ja juustu puhul pole aga selliseid tõendeid leitud.15

Akne tekkimisega seotud oluliseks riskigrupiks peetakse ka fitnessi ja kulturismiga tegelevaid inimesi, kes tarbivad suurtes kogustes vadakuvalgu ja kaseiinipulbri baasil kontsentraate, mida on samuti seostatud aknega.16,17

Eeltoodut arvestades soovitatakse aknega patsientidel piima tarbimist vähendada ja teatud piimatooteid vältida.

3. Kiirtoit, läänelik toiduvalik

Akne tekkimist seostatakse tugevalt nn lääneliku toiduvalikuga, mis annab palju kaloreid ja sisaldab rohkesti küllastunud rasvhappeid (vahel ka transrasvhappeid), kiiresti imenduvaid süsivesikuid ja sageli ka liigselt piimatooteid. Läänelikku dieeti iseloomustavad sellised kiirtoidud nagu hamburgerid, hot dog´id, paneeritud tooted, kõrgel temperatuuril fritüüritud tooted (nt friikartulid) ja magusad piimakokteilid.18,19

Üks 5696 Hiina noorega tehtud uuring näitas, et kõrge rasvasisaldusega toit võib tõsta akne kujunemise riski kuni 43%. Samuti tõdeti 2300 Türgi mehega tehtud uuringus, et burgerite ja vorstide sage tarbimine võib suurendada akne kujunemise tõenäosust 24%.11

Mitmetes uuringutes on leitud, et piirkondades, kus tarbitakse naturaalset toitu, puuduvad ka akneprobleemid. Näiteks on üheks selliseks piirkonnaks Uus-Guinea, kus uuriti 2 aasta jooksul 1200 inimest (sh 300 puberteedieas noort), kuid ei tuvastatud ühelgi inimesel ühtki vistrikku.20

Seetõttu soovitatakse akneprobleemiga inimestel kiirtoitu ja tööstuslikult töödeldud toiduaineid pigem vältida.

4. Liha ja lihatooted

Uuringud on näidanud, et lihast saadavad aminohapped, eelkõige leutsiin, tõstavad vereseerumi IGF-1 taset, mis võib omakorda soodustada aknet.21

Toiduained, mida akneriskiga inimesed võiksid eelistada

On palju toiduained, millel pole aknet soodustavat mõju leitud ning mis seega võiksid aidata naha tervena hoida. Nende hulka kuuluvad näiteks köögi- ja puuviljad, täisteratooted, kaunviljad, oomega-3 rasvhapete poolest rikkad kalad (näiteks lõhe ja heeringas), pähklid, oliiviõli, maitseürdid, vürtsid ja roheline tee.10

Kokkuvõte

Akneprobleemide puhul soovitatakse süüa madalama glükeemilise koormusega toite (vältida kiiresti imenduvaid süsivesikuid), samuti vältida tugevalt töödeldud toite, piima ning magustatud piimatooteid. Abiks võib olla toidupäeviku pidamine, mis aitab tuvastada naha seisundit halvendavaid toiduaineid.

Akne korral aitab tervisliku toitumise juurutamisel toitumisnõustaja, kuid tõsisemate juhtumitega võiks pöörduda funktsionaalse toitumise terapeudi poole. Mõnikord ainuüksi menüümuutusest ei piisa, vaid tuleb parandada ka seedimist, sest naha seisundi ja sooletrakti tervise vahel esinevad tugevad seosed. 

Kasutatud allikad:

  1. Mäestu, E. (2016). Akne vaevab nii lapsi kui ka täisealisi. Terviseuudised, nr. 2. Kasutatud 01.11.2020, https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=terviseuudised20160203.2.6.8
  2. Lynn, D., Umari, T., Dunnick, C. A., Dellavalle, R. P. (2016). The epidemiology of acne vulgaris in late adolescence. Adolescens Health, Medicine and Therapeutics, 7, 13-25. 
  3. Skroza, N., Tolino, E., Mambrin, A., Zuber, S., Balduzzi, V., Marchesiello, A., Bernardini, N., Proietti, I., Potenza, C. (2018). Adult Acne Versus Adolescent Acne. The Journal of Clinincal and Aesthetics Dermatolgy, 11, 21–25. 
  4. Hazarika, N., Archana, M. (2016). The Psychosocial Impact of Acne Vulgaris. Indian Journal of Dermatology, 61, 515–520. 
  5. Liu, K., Nassim, J. (2019). Adult acne: Understanding underlying causes and banishing breakouts. Harvard Health Blog. Kasutatud 01.11.2020, https://www.health.harvard.edu/blog/adult-acne-understanding-underlying-causes-and-banishing-breakouts-2019092117816
  6. Bagatin, E., Proença de Freitas, T. H., Rivitti Machado, M. C., Ribeirot, B. M., Nunes, S., Dias da Rocha, M. A. (2019). Adult female acne: a guide to clinical practice. Anais brasileiros de dermatologia, 94, 62–75. 
  7. Arora, M. K., Yadav, A., Saini, V. (2011). Role of hormones in acne vulgaris. Clinical Biochemistry, 44, 13. 
  8. MacGill, M. (Medically reviewed by Cobb, C.). (2018). Hormonal acne: What you need to know. Kasutatud 01.11.2020, https://www.medicalnewstoday.com/articles/313084
  9. Kubala, J. (2019). The Best Diet and Supplements for Acne Vulgaris (Hormonal Acne). Kasutatud 01.11.2020, https://www.healthline.com/nutrition/hormonal-acne-diet
  10. Çerman, A. A., Aktaş, E., Altunay, I. K., Arıcı, J. E., Tulunay, A., Ozturk, F. Y. (2016). Dietary glycemic factors, insulin resistance, and adiponectin levels in acne vulgaris. Journal of the American Academy of Dermatology, 75, 155-62. 
  11. Julson, E. (2018). Top 7 Foods That Can Cause Acne. Kasutatud 01.11.2020, https://www.healthline.com/nutrition/foods-that-cause-acne
  12. Smith, R., Mann, N., Mäkeläinen, H., Roper, J., Braue, A., Varigos, G. (2008). A pilot study to determine the short-term effects of a low glycemic load diet on hormonal markers of acne: a nonrandomized, parallel, controlled feeding trial. Molecular Nutrition and Food Research, 5286), 718-26.
  13. Sugiyama-Nakagiri, Y., Naoe, A., Ohuchi, A., Kitahara, T. (2011). Serum levels of IGF-1 are related to human skin characteristics including the conspicuousness of facial pores. International Journal of cosmetic science, 33,144-9. 
  14. Adebamowo, C. A., Spiegelman, D., Danby, F. W., Frazier, A. L., Willett, W. C., Holmes, M. D. (2005). High school dietary dairy intake and teenage acne. Journal of the American Academy of Dermatology, 52, 207-14. 
  15. Watson, K. (Medically reviewed by Cobb, C.). (2018). Is There a Link Between Dairy and Acne? Kasutatud 02.11.2020, https://www.healthline.com/health/dairy-and-acne
  16. Melnik, B. C., Jansen, T., Grabbe, S. (2007). Abuse of anabolic-androgenic steroids and bodybuilding acne: an underestimated health problem. Deutsche Dermatologische Gesellschaft, 5(2):110-7.
  17. Melnik, B. C. (2009). Androgen abuse in the community. Current Opinion in Endocrinology Diabetes and Obesity, 16, 218-23. 
  18. Melnik, B. C. (2012). Dietary intervention in acne: Attenuation of increased mTORC1 signaling promoted by Western diet. Dermatoendocrinology, 1;4(1):20-32.
  19. Melnikt, B. C. (2015). Linking diet to acne metabolomics, inflammation, and comedogenesis: an update. Clinical, cosmetic and investigational dermatology, 15;8:371-88.
  20. Cordain, L., Lindeberg, S., Hurtado, M., Hill, K., Eaton, S. B., Brand-Miller, J. (2002). Acne vulgaris: a disease of Western civilization. Archives of Dermatology, 138(12):1584-90.
  21. Melnik, B. C. (2012). Dietary intervention in acne. Attenuation of increased mTORC1 signaling promoted by Western diet.  Dermatoendocrinology, v.4(1).