KOLESTEROOL – kas ohtlik või vajalik ühend?

Kolesterool on tsükliline alkohol, millega vahel täiskasvanuid hirmutatakse. Tegelikult on kolesterool meie kehale hädavajalik orgaaniline ühend, mille molekuli struktuuri kujutatakse näiteks järgnevalt: 

C:\Users\Urmas\Documents\AJAKIRI\AJAKIRI NR 29\pildid\Cholesterol_molecule_ball.png
Allikas: Wikipedia 

Kolesterool iseenesest probleeme ei tekita. Organism vajab seda paljudeks olulisteks funktsioonideks. 

Kolesterool on rakumembraanide oluline ehituskomponent

Kolesteroolil on tähtis roll rakumebraanide optimaalse jäikuse säilitamisel. Membraan peab olema piisavalt viskoosne ja läbilaskev, et võimaldada rakule toitainete läbipääsu, kuid samas piisavalt jäik, et rakku kaitsta. Kolesterool väldib rakumembraanide muutumist liiga viskoosseks ja läbilaskvaks, kindlustades sel viisil nende terviklikkuse. 

Kolesterool on eelühendiks mitmete organismile vajalike ühendite sünteesil

Kolesteroolist sünteesitakse meie kehas mitmeid hormoone: neerupealisehormoone, sh stressihormoone, aga ka suguhormoone (nn steroidhormoone).

Kolesterool on eelühendiks sapphapete sünteesil. Kolesteroolisisaldusest sapis oleneb ka sapikivide moodustumine – kolesterooliliig soodustab seda. Samas ei korreleeru kolesteroolisisaldus sapis selle sisaldusega veres.  

Umbes 5% organismis toodetavast kolesteroolist sünteesib nahk. Kolesterooli sünteesil nahas tekkiv vaheühend 7-dehüdrokolesterool on ühtlasi ka nahas sünteesitava vitamiini D3 eelühendiks. 

Kolesterool on eriti vajalik ajule

Ajus on kolesterooli rohkem kui üheski teises organis. Aju moodustab umbes 2% kehakaalust, kuid seal paikneb 25% kehas leiduvast kolesteroolist. Enamus kolesteroolist asub närve ümbritsevates müeliintuppedes, mis kaitsevad närve ja aitavad neil funktsioneerida. 

Aju toodab suure osa kolesteroolist enda tarbeks ise. Aju-vere barjäär hoiab ajust eemal paljud toksiinid, sh teatud määral ka kolesteroolitaset langetavad ravimid. Aju funktsioneerimise, kolesteroolitaseme ja seda langetavate ravimite seoseid veel uuritakse. Kuid praeguseks teadaoleva alusel arvatakse, et ravimite abil liiga madalaks viidud organismi kolesteroolitase ajule hästi ei mõju, kuna sunnib teda rakumembraanidele vajaliku kolesterooli sünteesimiseks rohkem energiat kulutama. 

Kolesterooli saame toidust ja sünteesime oma kehas

Kuna kolesterooli sünteesitakse loomsetes rakkudes, saame seda vaid loomsetest toiduainetest. Taimseid toiduaineid peetakse kolesteroolivabadeks. Kuigi tegelikult sisaldavad nad teistsuguseid, taimedele omaseid kolesteroolivorme (fütosteroole ehk taimseid steroole), mida meie organism ei omasta. Taimsete steroolide tarbimine aga aitab vere kolesteroolitaset langetada.  

Peamiseks kolesterooli sünteesijaks ja ka lahkeks teistele kudedele jagajaks on maks. Oma osa kolesterooli sünteesis annavad veel peensoole limaskest, neerupealised, munasarjad, testised, platsenta ja ajukude (katab 55-66% aju enda vajadusest). Kolesterooli suudaksid sünteesida organismi kõik koed, kuid tavatingimustes seda ei toimu, kuna tarbetu lisakoormuse vältimiseks toimub kolesterooli tootmine ainult vastavalt vajadusele. Kolesterooli süntees hõlmab üle 40 erineva reaktsiooni ja kulutab palju energiat.

Meie maks sünteesib iga päev 700-800 mg kolesterooli. Lisaks sellele vajab inimene kolesterooli ka toiduga, toidust peaksime seda saama umbes 150 mg (maksimaalselt 300 mg) päevas. Arvestada tuleb, et toidus olevast kolesteroolist imendub vaid 25-45%. 

Maksas on ka kolesteroolivaru, mis on talletatud kolesteriididena. Nii kolesterooli kui kolesteriide tranporditakse veres lipoproteiinsetesse osakestesse pakituna. 

Veres ringleva kolesterooli hulk sõltub toidust, inimese soost, vanusest ja füsioloogilisest seisundist (nt rasedus). 

Kestev kolesteroolipuudus

Kuna kolesterool on keha jaoks hädavajalik, tekitab selle kestev puudus probleeme steroidhormoonide ja sapphapetega, samuti rakumembraanide funktsioneerimisega. 

Liiga kõrge kolesteroolitase

Kestev liiga kõrge kolesteroolitase on üks ateroskleroosi riskifaktoritest, kolesterooliliig sapis soodustab sapikivide teket. Sapphapete soolad ja letsitiin hoiavad sapis leiduva kolesterooli lahustuvas vormis ja aitavad sel viisil kivide teket vältida. Sapikivide teket aitab ära hoida tervislik, st toitainete mõttes tasakaalus toitumine. Menüüsse võiks lülitada letsitiinirikkaid toiduaineid, nagu näiteks päevalilleseemned, muna ja keefir.

Kolesteroolirikaste toiduainete näiteid (Nutridata andmebaasi alusel) 

Toiduaine Kolesterooli mg/100 g
Munapulber1440
Munakollane1260
Broilerimaks, kuumtöödeldud654
Must ja punane kalamari 588
Neerud, keedetud 567
Tursamaksaõli 500
Broilerimaks, toores 492
Muna, praetud õliga 396
Muna, keedetud 360
Vasika ja seamaks, toores 280-300
Veisemaks, toores 253
Maksapasteet 210
Omlett (õli, piim rasvasusega 4,2%) 205
Või, soolata, rasva 80% 202
Pontšikud (õlis küpsetatud) 172
Angerjas, suitsutatud 140
Kana kintsuliha, küpsetatud 140
Lambaliha, sealiha 100-110
Veiseliha, küülikuliha 82-83
Põdraliha 78