Tervise toetamine toiduga
Hiljutised lisatud artiklid
Juhiseid depressioonipuhuseks toitumiseks, lisaks mõned retseptid
Kõige olulisem depressiooni puhul on hoida veresuhkur tasakaalus, sest aju vajab pidevalt glükoosi. Esmalt tuleks meeles pidada, et süüa tuleb regulaarselt, viis korda päevas, kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. See võib osutuda kõige raskemaks, kuid on kindlasti oluline. Kui on raskusi toidukordadest kinnipidamisega, võib selleks kasutada telefoni meelespead.
Loe edasi
Magneesium ja depressioon
Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud mineraali vastu tunnevad nüüdisajal üha suuremat huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Meie organismis vastutab magneesium paljude funktsioonide eest, ning vaatamata sellele, et looduses leidub seda rohkesti, kimbutab nüüdisaja inimest magneesiumipuudus.
Loe edasi
Hormonaalset tasakaalu mõjutab ka toitumine
Ükskõik millist hormonaalse süsteemi osa muutes mõjutame me paratamatult kogu süsteemi. Et mõista meie poolt antavaid toidusoovitusi, on tarvis aru saada hormoonide koostoimest ja sellest, kuidas erinevad hormonaalse süsteemi osad omavahel suhtlevad.
Loe edasi
Kolesterool ja toidulisandid
Parim viis optimaalse kolesteroolitaseme hoidmiseks on kahtlemata tervislik toitumine. Kui aga toitumise korrigeerimine liiga kõrget kolestroolitaset piisavalt efektiivselt ei langeta, võib vaadata ka looduse apteegi poole ja otsida abi toidulisanditest. Millest konkreetselt võiks kolesterooliprobleemide puhul abi olla?
Loe edasi
Peavalu ja toitumine
Laias laastus võib peavalusid jagada pingepeavaludeks ja migreeniks. Migreeni esinemissagedus on erinevate allikate järgi naiste hulgas 15-18%, meestel aga ainult 8%. Pingepeavalu ning haigustest tingitud peavalusid on vist küll tundnud kõik inimesed, kuid mõni on teistest õnnelikum seetõttu, et kogeb peavalusid kergemal kujul ning harva.
Loe edasi
Toitumissoovitusi ärevushäirete puhul
Ärevushäireid võivad põhjustada nii psühholoogilised tegurid kui ka organismis aset leidvad biokeemilised protsessid või hälbed nende kulgemises. Esimesel juhul saab ärevuse vastu võidelda stressiallikaid vähendades, pingetega toimetulekut õppides ning lõdvestumis- ja lõõgastumistehnikaid kasutades. Teisel juhul võib abi olla toitumisharjumuste ülevaatamisest.
Loe edasi
Serotoniini tootmise mõjutamine toitumisega ehk „kuidas ennast õnnelikuks süüa“
Vaimne heaolu sõltub suurel määral toitumisest. Üldteada on, et toit mõjutab meie tujusid. Rahvasuus on ju tuntud ütlus, et sööda mehel kõht täis, siis on tal tuju hea. Sellel seosel on tõepoolest tõepõhi all, nagu on välja selgitanud neurogastroenteroloogid. Sealjuures ei ole oluline mitte ainult see, mida me sööme, vaid ka kuidas me sööme. Mõlemal on oma roll selles, kas meie ajus toodetakse piisavalt serotoniini või mitte.
Loe edasi
Mis on stress?
Stressi all mõeldakse füüsilist, vaimset või emotsionaalset pinget. Aga mitte igasugust pinget, vaid seisundit, mida inimene kogeb siis, kui probleemi või olukorraga toimetulek kipub üle jõu käima. Samas on stress väga subjektiivne fenomen – igaüks tajub seda omamoodi ja reageerib stressitekitavatele situatsioonidele erinevalt.
Loe edasi
Elu ilma migreenita
Jane lugu, kes elas aastaid teadmisega, et paar korda kuus esinevad tugevad peavalud tuleb lihtsalt ära kannatada. Kirjeldamatult tugevatele peavaludele lisandusid iiveldus, oksendamine, valgus- ja müratundlikkus, nõrkustunne ja kõnehäired. Valud kestsid 2-3 päeva ning migreeniravimitest abi polnud. Loe edasi, et näha, millest Jane abi sai.
Loe edasi
HPV viirus, emakakaela muutused ja toitumine
HPV ehk inimese papilloomviirus on väga levinud viirus, ning enamus meist nakatub sellesse elu jooksul vähemalt korra. Papilloomviirustest tekivad meil muuhulgas ka soolatüükad ja konnasilmad. Kõige enam aga kuuleme sellest viirusest seoses tema emakakaelavähi teket soodustava toimega.
Loe edasi
Histamiinitalumatuse juhtum
Minu talumatus on arenenud küllaltki pika aja vältel. Kuni umbes 30. eluaastani olin ma enda arvates täiesti allergiatevaba inimene, kuigi tagantjärele mõeldes oli mind terve elu saatnud kinnine nina. Esimest korda seostasin oma seisundit võimaliku allergiaga siis, kui avastasin reaktsiooni punasele veinile.
Loe edasi
Polütsüstililiste munasarjade sündroom
Polütsüstiliste munasarjade sündroomi seostatakse hormonaalse tasakaalutusega, täpsemalt meessuguhormoonide liiga kõrge tasemega. Seda esineb erinevatel andmetel kuni viiendikul fertiilses eas naistest – neil tekivad munasarjadesse väikesed tsüstid. Normaalselt toodavad munasarjad naissuguhormoone, aga ka väikeses koguses meessuguhormoone. Polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral hakkavad nad meesuguhormoone normaalsest rohkem tootma.
Loe edasi