Polütsüstililiste munasarjade sündroom

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi põhjused ja sümptomid

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi seostatakse hormonaalse tasakaalutusega, täpsemalt meessuguhormoonide liiga kõrge tasemega. Seda esineb erinevatel andmetel kuni viiendikul fertiilses eas naistest – neil tekivad munasarjadesse väikesed tsüstid. Normaalselt toodavad munasarjad naissuguhormoone, aga ka väikeses koguses meessuguhormoone. Polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral hakkavad nad meesuguhormoone normaalsest rohkem tootma.

Häire tekkepõhjus ei ole veel lõplikult selge. On leitud seoseid geneetikaga, samuti vähenenud insuliinitundlikkuse ja ülekaaluga. Umbes 50% naistest, kellel esineb polütsüstiliste munasarjade sündroom, on rasvunud. See sündroom on tõsine terviseprobleem, millega sageli kaasnevad ovulatsiooni puudumine ja viljatus, raseduse katkemised ja menstruaalfunktsiooni häired. Kui aga rääkida ülekaalust, siis on leitud, et juba 5%-lise kaalulangusega kaasneb meesuguhormoonide ja insuliini, mõnedel juhtudel ka luteiniseeriva hormooni tasemete märgatav langus vereseerumis. Menstruatsioonitsükkel võib spontaanselt taastuda, suureneb ka rasestumise tõenäosus.1 

80%-l tütarlastest, kellel hiljem kujuneb polütsüstiliste munasarjade sündroom, täheldatakse suurenenud karvakasvu. Sageli esineb ka aknet ning hüperpigmentatsiooni häiret kuklal ja/või kaenlaaukudes, mida  esineb rohkem ka tüsedatel naistel, ning seda seostatakse hüperinsulineemia ehk vere liiga kõrge insuliinitasemega.1 

Arstid määravad polütsüstiliste munasarjade sündroomi raviks rasestumisvastaseid tablette ja insuliinitaset langetavaid ravimeid, ülekaalulistel naistel aga soovitavad kaalu langetada. Nende puhul, kes soovivad rasestuda, on kasutusel muid ravivõtteid. 

Nii ülekaalu kui insuliinresistentsust saab toitumisega mõjutada

Toitumisspetsialistid saavad naisi aidata nii läbi kaalulangetamise kui veresuhkru taseme tasakaalustamise. Sellele, et veresuhkrut tasakaalustav dieet mõjutab muuhulgas ka hormonaalset seisundit, on rohkelt tõendusi. Näiteks parandab madala glükeemilise indeksiga dieet selle sündroomi all kannatavatel naistel efektiivselt insuliinitundlikkust, kui dieeti piisavalt kaua järgida. Seda dieeti järgivatel naistel on täheldatud ka edukamat menstruaaltsükli paranemist.2 Samuti on tõendusi sellele, et tervislik elustiil, mis langetab kehakaalu ja vähendab kõhurasva, langetab naiste kehas testosteroonitaset ning parandab nii juuste kasvu kui insuliinresistentsust.3 Rasvunud anovulatoorsetel naistel võib kaalulangus ja kõhurasva vähendamine ovulatsioonid taastada.4

Hormoone tasakaalustab ja insuliinresistentsust parandab ka füüsiline aktiivsus. On andmeid, et füüsilise koormuse suurendamine koos dieediga (aga ka ilma selleta) vähendab polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistel nii meessuguhormoonide taset kui insuliinresistentsust.5 Insuliinresistentsuse parandajana on esile tõstetud just aeroobset treeningut.6 Parima tulemuse annab üheaegselt nii treeningu kui toitumise muutmisega saavutatud kaalulangus.7

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral peavad toidurasvad olema tasakaalus

Oomega-3 rasvhapped koos E-vitamiiniga parandavad toidulisandina manustades polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistel mitmeid tervisenäitajaid.8 Oomega-3 toidulisandid on vähendanud seerumi testosteroonitaset ning aidanud reguleerida menstruaaltsüklit.9 Tänapäevane toiduvalik sisaldab reeglina liiga palju oomega-6 rasvhappeid ja ebapiisavalt oomega-3 rasvhappeid. Viimaste osakaalu tõstmiseks soovitatakse süüa rasvast kala vähemalt kolm korda nädalas ning terviseprobleemide korral tarbida kalaõlilisandeid. 

Rasvhapete metabolismiga on setud ka aminohape karnitiin, mille madalat taset seostatakse polsütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistel kõrge meessuguhormoonide taseme ja insuliinresistentsusega.10 L- karnitiini tarbimine on parandanud neil naistel ovulatsiooni ja suurendanud rasestumise tõenäosust, aga aidanud ka parandada verelipiidide profiili ning langetada kehakaalu.11

Veresuhkru taset on aidanud reguleerida ja insuliintundlikkust parandada ka toidulisandina manustatud astaksantiin.12 Soovitatav on suurendada toiduvaliku antioksüdantidesisaldust. Võib veel lisada, et polütsüstiliste munasarjade puhul on leitud ka D-vitamiini puudust ja arvatakse, et selle vitamiini täiendav manustamine on neil juhtudel näidustatud.13

Kasutatud allikad:

  • 1. Väli, M., Rull, K. (1999). Polütsüstiliste munasarjade sündroom ja selle ravi võimalused. Diabetes II, nr. 10.
  • 2. Marsh, K. A., et al. (2010). Effect of low glycemic index compared with a conventional healthy diet on polycystic ovary syndrome. American Journal of Clinical Nutrition, 92(1), 83-92.
  • 3. Moran, L. J., et al. (2003). Dietary Composition in Restoring Reproductive and Metabolic Physiology in Owerweigt Women whit Polycystic Ovary Syndrome. The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism, 88(2), 812-9.5. 
  • 4. Kuchenbecker, W. K., et al. (2011). In women with polycystic ovary syndrome and obesity, loss of intra-abdominal fat is associated with resumption of ovulation. Human Reproduction, 26(9), 2505-12.
  • 5. Moran, L. J., et al. (2011). Lifestyle changes in women with polysystic ovary syndrome. Cochrane Database Systematic Reviews, 16(2), CD007506.
  • 6. Motahari-Tabari, N.,et al. (2015). The Effect of 8 Weeks Aerobic Exercise on Insulin Resistance in Type 2 Diabetes: A Randomized Clinical Trial. Global Journal of Health Science, (1), 115–121.
  • 7. Tyler, E. K., Coker, R. H. (2015). Exercise Training and Insulin Resistance: A Current Review. Journal of Obesity and Weight Loss Therapy, 5(0 5), S5-003.
  • 8. Jamilian, M. et al. (2018). The effects of omega-3 and E-co-supplementation on parameters of mental health and gene expression reated to insuliin and inflammation in subjects with polycystic ovary syndrome. Journal of Affective Disorders,1(229), 41-47.
  • 9. Nadjarzadeh, A., et al. (2013). The effect of omega-3 supplementation on androgen profile and menstrual status in women whith polycystic ovary syndrome: A randomized clinical trial. Iran Journal of Reproductive Medicine, 11(8), 665-672.
  • 10. Fenkci, S. M., et al. (2008). Serum total L-carnitine levels in non-obese women whith polycystic ovary syndrome. Oxford Journals. Human Reproduction, 23(7), 1602-1606.
  • 11. Ismail, A. M., et al. (2014). Adding L-carnitine to clomiphene resistent PCOS women improves the quality of ovulation and the p0regnancy rate. A randomized clinical trial. European Journal of Obstetrics &Gynecology and Reproductive Biology, 180, 148-152. 
  • 12. Ishiki, M., et al. (2013). Impact of divergent effects of astaxanthin on insulin signaling in L6 cells. Endocrinology, 154(8), 2600-12. 
  • 13. Thomson, R. L., Spedding, S., Buckley, J. D. (2012). Vitamin D in the aetiology and management of polycystic ovary syndrome. Clinical Endocrinology (Oxf), 77(3), 343-50.