Astma ja toitumine

Hingamise all mõistetakse organismi gaasivahetust. Hingamisprotsessi kuulub hapniku siirdumine kopsudest verre, edasi kudedesse ja rakkudesse, ning süsinikdioksiidi elimineerimine rakkudest verre ja kopsude kaudu väljahingatavasse õhku. 

Hingamisteed jagunevad kaheks: ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemiste hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, ninaneel, suuõõs, neel, nina kõrvalurked, kurk, kõri, häälepaelad. Alumised hingamisteed koosnevad hingetorust ehk trahheast, bronhidest, bronhioolidest ja alveoolidest. Bronhid ja alveoolid asuvad kopsudes.

Bronhiaalastma on üks levinumaid hingamisteede haigusi, mille esinemissagedus arenenud riikides suureneb aastast aastasse.

Bronhiaalastma

Bronhiaalastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis avaldub vilistava hingamisena, pinge- ehk raskustundega rindkeres, õhupuuduse või hingeldusena ning korduvate köhaepisoodidena, mis esinevad sagedamini öösiti või varahommikul. Need sümptomid on tingitud vahelduvast õhuvoolu takistusest, mis on vähemalt osaliselt pöörduv kas spontaanselt või raviga. Sümptomid võivad olla erineva raskusastmega ja kestavad mõnest tunnist kuni mitme päevani juhul, kui haigust ei ravita või kui see on diagnoosimata.

Haigus võib tekkida juba lapseeas. Selle põhjuseks on enamasti välised allergeenid, sh toiduallergeenid. Täiskasvanute haigestumist astmasse võivad soodustada nii geneetilised kui ka keskkondlikud riskitegurid:

• pärilik eelsoodumus (näiteks kui lähisugulastel on esinenud astmat, allergilist nohu või atoopilist dermatiiti);
• varases lapseeas põetud hingamisteede infektsioonid, mis võivad hilisemas eas soodustada astmasse haigestumist; 
• kokkupuude allergeenidega, nt koduses majapidamises ja töökohas kasutatavate kemikaalidega; 
• suitsetamine ja ülekaal.

Täiskasvanueas eelnevad astmale sageli hingamisteede ägedad või kroonilised põletikud (bronhiit või kopsupõletik), nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Täiskasvanueas tekkinud astmat esineb sagedamini naistel, see võib süveneda klimakteeriumis või menstruatsioonieelsetel päevadel. Raseduse ajal võib astma nii tekkida kui ka taanduda. Astma ägenemise suhtes on kriitilisemad nn üleminekuaastaajad kevad ja sügis.

Võib juhtuda, et lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda, kuid oluline on meeles pidada, et organismis jääb allergiline foon püsima. Seetõttu peaks nooruk vältima bronhiaalastma riskifaktoreid – mitte suitsetama, elukutsevalikul arvestama, et ei oleks kokkupuudet tolmuga, ärritavate aurude ja gaaside ning kemikaalidega. Samuti peaks olema väga ettevaatlik koduloomade (kass, koer jt) suhtes.

Elustiil

Astma ravis on lisaks kasutatavatele ravimitele oluline ka elustiil. Soovitatakse tervislike eluviiside harrastamist – sobiv füüsiline koormus, normaalkaalu saavutamine ja hoidmine, suitsetamisest loobumine. Samuti peaks hoiduma muudestki hingamisteede ärritajatest ja teadaolevatest allergeenidest.

Astma ja allergia

Astmal võib olla palju põhjuseid ja üheks neist on allergia. Samas võib allergiat esineda ilma astmata ja ka vastupidi – astmat ilma allergiata. Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Reaktsioon tekib ainult tundlikel inimestel, teistele on allergeenid kahjutud. Levinumateks allergeenideks on kodutolm ja tolmulestad, loomade karvad, õietolm, teatavad toiduained, hallitusseened, kodukeemia, tubakasuits, ravimid ja muud kemikaalid. Oluline on allergeenide vältimine, see aitab astmat kontrollida. Allergeenid mängivad suuremat rolli lapseea astma korral, täiskasvanutel allergeenide mõju väheneb. 

Levinumad toiduallergeenid (http://www.kopsuliit.ee):

• muna
• õun, kiivi ja maasikas 
• juurvili (kartul, porgand)
• tsitruselised
• kaunviljad (herned, oad, soa, läätsed)
• teraviljad (rukis, nisu, oder,kaer, mais, riis)
• piim (lehmapiim, kitsepiim)-pähklid ja seemned (sarapuupähkel, Kreeka pähkel, mooniseemned)
• kala ja vähilaadsed (tursk, heeringas, skumbria, lõhe, koorikloomad)
• šokolaad
• safran
• mesi
• konservandid ja värvained, eriti tartrasiin
• bensoehape – konservant, mida looduslikult leidub murakates, jõhvikates, kuivatatud aprikoosides, hapupiimas ja jogurtis

Kui toiduallergeen on välja selgitatud, tuleb see toiduvalikust elimineerida. Mitmete toiduainete välistamise vajaduse puhul võiks küsida abi toitumisnõustajalt, kes aitab menüüd planeerida.

Astma ja soolestik

Inimese mikrobioota koosneb erinevate mikroorganismide kogumitest, kes elavad meie kehas (soolestikus, nahal, suus, hingamis- ja suguteedes). On teada, et soolestiku mikroobikooslus mõjutab nii inimkeha metaboolseid funktsioone kui ka immuunvastust. Toitumine omakorda mängib olulist rolli soolestiku mikrobioota kujunemises. Soolemikroobid aitavad seedida muidu seedimatuid toiduained. Nad toodavad metaboliite ehk ainevahetuse vaheprodukte, mis mõjutavad seedetrakti immuunsust, aga on võimelised ka mõjutama kaugemaid organeid, nagu näiteks kopsud või aju. Ebanormaalne mikroobikooslus ehk düsbioos on seotud mitmete kopsuhaigustega, mille hulka kuuluvad allergilised haigused, astma ja tsüstiline fibroos. Ka põletikulised soolehaigused on seotud muutustega kopsudes (funktsioonihäired, hüperreaktiivsus, põletikud), samuti vastupidi – astmadiagnoos on seotud põletikuliste soolehaiguste sagedasema esinemisega. 

Puuviljades ja köögiviljades leiduvaid kiudaineid fermenteerides toodavad soolebakterid ainevahetuse vaheproduktidena lühikese ahelaga rasvhappeid – äädikhapet ehk atsetaati, propioonhapet ehk propionaati ja võihapet ehk butüraati. Neil ühenditel on oluline roll süsteemses immuunsuses, ja seda mitte ainult seedetraktis, vaid ka teistes organites. Muuhulgas on kõrge kiudainetesisaldusega dieetidel kaitsev toime hingamisteede allergilise reaktsiooni eest.

Astma ja täiskasvanute toitumine

Läänelik toitumine (rafineeritud süsivesikud, liialdamine punase lihaga, küllastatud rasvade eelistamine, vähe kiudained, rohkesti magusat) võib mõjutada ka astmat negatiivselt. Sage pitsasöömine, soolased pirukad, magustoidud ja vinnutatud liha on seotud astma-atakkide riski tõusuga. On leitud ka seoseid hingelduse ja rämpstoidu (fast food) tarbimise vahel. 

Teisest küljest võib nn Vahemeredieet (rikkalikult monoküllastumata ja polüküllastumata rasvu, rohkesti kiudaineterohkeid madala glükeemilise koormusega täisteratooteid ning köögi- ja puuvilju) astmariski vähendada ja astma kontrolli soodustada. Eeskätt just suuremad köögi- ja puuviljakogused (5 ja rohkemgi portsjonit köögivilju ja 2 portsjonit puuvilju päevas) on seotud astma harvema ägenemise ja parema kontrolliga. 

Toitumine raseduse ajal ja seos lapse astmariskiga 

Arvatakse, et tubakasuitsu sissehingamine raseduse ajal, tulevase ema ülekaal, prenataalsed ehk raseduseelsed infektsioonid ja kokkupuude saastunud toiduainetega võivad mõjutada respiratoorsete haiguste esinemist lapseeas. Kas raseda toitumine mõjutab astma arengut, on tänapäeval sageli esitatav küsimus. Praeguseks on leitud seos raseduse ajal oomega-3 rasvhapete (kalaõli) tarbimise ja hingeldusseisundite ning astmariski vähenemise vahel. 

Oluline on ka lapse imetamine. Sellel on tugev astma eest kaitsev toime eriti kahe esimese eluaasta jooksul, edasi kaitsev efekt väheneb, kuid säilib mingil määral siiski isegi pärast lapse seitsmendat eluaastat.

Toitumine lapseeas ja astma

Puuviljade ja köögiviljade piisav tarbimine lapseeas vähendab hingelduse esinemist ja astmariski. Sarnaselt soodustab astma kontrolli Vahemeredieet, siin on täheldatud astmahoogude harvenemist ja ravimite vajaduse vähenemist pärast dieedi igapäevast rakendamist 1 aasta jooksul. Positiivset efekti on täheldatud nii väikelastel (vanus 1-5 aastat), koolilastel kui ka noorukitel.

Ja vastupidi – laste „läänelik toitumine“ mõjutab astmariski negatiivselt. Kiirtoidu söömine võib vähendada kaitsvat efekti, mis on saavutatud imetamise ajal, ning isegi tõsta astma või hingelduse riski lapseeas. Soolaste snäkkide (rohkesti soola ja rasva sisaldavad ning vähese vitamiinide- ja antioksüdantidesisaldusega toidud) ja kiirtoidu söömine üle 3 korra nädalas on seotud astmasümptomite ägenemisega.

On ka leitud, et vitamiinid C ja D võivad astma kontrolli soodustada.

Kasutatud allikad:

1. Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil patsiendijuhend. PJ-J/9.1- 2016. Ravijuhendite Nõukoda. 2016. 
2. Hingamiselundite anatoomia ja füsioloogia. Alan Altraja, TÜ Kopsukliinik (www.kliinikum.ee)
3. Bronhiaalastma. A. Altraja, TÜ Kopsukliinik. 2017 (www.kliinikum.ee)
4. http://www.kopsuliit.ee
5. Vasar, M., Kivivare, M. (2002). Bronhiaalastma kui väikeste hingamisteede haigus. Eesti Arst, 81(12), 804–811.
6. Astma lapseeas Eesti ravijuhend 2009. Eesti Arst 2010, 89(3), 207−226.
7. Anand, S., Mande, S. S. (2018). Diet, microbiota and gut-lung connection. Frontiers in Microbiology, 19(9)2147.  
8. Wang, H., et al. (2013). Gut-lung crosstalk in pulmonary involvement with inflammatory bowel diseases. World Journal of Gastroenterology, 19(40), 6794-804.
9. Kuenzig, M. E., et al. (2017). Asthma is associated with subsequent development of inflammatory bowel disease: A Population-based Case-Control Study. Clinical Gastroenterology and Hepatology, 15(9), 1405-1412.
10. Guilleminault, L., et al. (2017). Diet and asthma: is it time to adapt our message. Nutrients. 2017;9(11):1227. 
11. Scott, K. P. (2008). Dietary fibre and the gut microbiota. British Nutrition Foundation Nutrition Bulletin, 33, 201–211.
12. Tricia, M., et al. Diet and asthma. American Journal of Respiratory Crititical Care Medicine, 170, 725–729.
13. Calatayud-Sáez, F. M., et al. (2016). Mediterranean diet and childhood asthma. Allergology and Immunopathology (Madr), 44(2), 99-105.