Gastriit

Gastriit on seisund, mille korral mao sisepinda katvas limaskestas on kahjustus – põletik.

Magu kaitseb seal toodetava maohappe eest lima, mida eritavad limaskesta rakud. Mao sisekeskkond on õrnadele epiteelirakkudele karm – ilma piisava kaitseta võivad maohape, toiduosakesed ja toidus olevad mikroorganismid mao sisepinda kahjustada. Kui lima on vähe ja/või maohapet toodetakse rohkem kui vaja, siis hakkab magu seedima iseennast – tekib limaskesta põletik. Protsessi jätkudes võivad tekkida ka mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandid. 

Kui limaskest on põletikus, toodab see vähem hapet ja ensüüme, samuti vähem kaitsvat lima. Piisava kaitseta jäänud limaskesta kahjustumine ehk erosioon põhjustab tundlikkust ja valu ning võib kaasa tuua ka toitainete imendumise häireid. Põletik võib olla nii äge, lühikest aega kestev kui krooniline (pikaaegne). 

On olemas kahte erinevat tüüpi gastriiti: atroofiline gastriit ja mitte-atroofiline gastriit. Atroofilise gastriidi korral on tegemist autoimmuunse haigusega, mis hävitab maos hapet tootvaid rakke. Seda vormi me praegu ei käsitle. 

Tekkepõhjused

On selgunud, et enamuse kroonilise gastriidi juhtumitest põhjustab bakteri Helicobacter pylori (H. pylori) infektsioon. Samas on selle bakteri esinemine maos täiesti tavaline ja inimene võib elada sellega nii, et mingeid kaebusi ei esine. Probleeme võib põhjustada teatav H. pylori tüvi, veelgi olulisem on aga tingimuste muutus, mis võimaldab selle bakteri liigset vohamist ehk ülekasvu. 

Gastriidi sagedasemad põhjustajad H. pylori infektsioon ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (mida kasutatakse näiteks liigese- vm põletike raviks) toovad maos kaasa limatootmise vähenemise ja/või muudavad selle paksust ja viskoossust. See aga vähendab kaitset maohappe vastu. Mao limaskesta võivad kahjustada veel paljud tegurid, nagu näiteks alkohol, suitsetamine, kokaiin, kiiritus ja kaksteistsõrmiksoolest makku sattuvad sapphapped. Tuntakse ka nn stressi-gastriiti, kuna stress vallandab liigse maohappe tootmise. Gastriidi põhjusteks võivad olla ka toidutalumatus, viirused, parasiidid ja bakterid. 

Gastriit põhjustab ebamugavustunnet ning valusid maopiirkonnas. Võivad tekkida ka isutus, iiveldus, oksendamine, rõhumistunne ülakõhus, ebameeldiv maitse suus. Krooniline gastriit võib olla tõsine terviseprobleem, mis toob kaasa toitainetepuuduse. Gastriidi sümptomid sarnanevad ka haavandite ja maovähi korral esinevatele vaevustele, mistõttu tuleks nende kestmisel lasta arstil uurida, millega täpsemat tegu on. Arst laseb vajadusel teha gastroskoopia ehk mao limaskesta uuringu. 

Kui esineb liigsest happest tingitud valu, siis toob sellele leevendust happelangetajate (kasvõi söögisooda) kasutamine. Kuid happelangetajaid peaksid olema ajutiseks lahenduseks, neid ei saa jääda tarbima kogu eluks. Kui ei ole piisavalt hapet, ei seedita ka toitu korralikult. 

H. pylori tugev infektsioon võib vajada antibiootikumravi. Sageli aga möödub põletik toitumisharjumusi muutes.

Toitumine ja gastriit

Gastriidi teke on tihti seotud toitumisharjumustega. Näiteks võivad probleeme tekitada liiga suured toidukogused, liiga paljude erinevate toiduainete söömine ühel toidukorral, väga kuumade toitude söömine, aga ka mingil põhjusel konkreetse sööja jaoks talumatud toidud. Ka mõjutavad erinevad toiduained maomahla eritumist erineval määral. 

Gastriiti aitavad vältida regulaarne söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel, mitmekesine toit ja väiksemad toidukogused ühel toidukorral, mistõttu päevaste toidukordade arv võib tõusta isegi kuueni. 

Vältida tuleks liigselt töödeldud (eeskätt just praetud) ja rohkesti lisaaineid sisaldavaid toite. Lisaks liiga kuumadele võiks vältida ka liiga külmi toite ja jooke. Paljud täheldavad gastriidisümptomite ägenemise just pärast väljas söömist. Näiteks ei pruugi vaevusi põhjustada kalatoit kui niisugune, vaid teatud söögikohale iseloomulikul viisil valmistatud kalasupi või muu kalaroa söömine. Tõenäoliselt tekitavad neil puhkudel probleeme mingid lisaained. Ja muidugi tuleks piiri pidada niisuguste seedesüsteemi ärritajatega nagu liigselt happelised, vürtsised ja ekstreemsetel temperatuuridel toidud, kange kohv jms. Sageli tekitavad vaevusi tsitrusviljad ja nende mahlad, tomatid, piim ja piimatooted, samuti alkohol.

• Tsitruselistes on rohkesti looduslikku hapet, mis võib haavandite või gastriidi puhul valu põhjustada. Vaevusi võivad tekitada ka muude puuviljade mahlad.
• Tomatid on happesisalduse poolest sarnased tsitruselistega. Väike kogus enamusele probleeme ei tekita, kuid mõned tunnevad ennast paremini, kui tomatit üldse väldivad.
• Arstid soovitasid varem gastriidi korral piima juua, et liigse happe toimet neutraliseerida. Nüüd arvatakse, et piimas leiduvad kaltsium ja aminohapped võivad hoopis maohappe tootmist stimuleerida. Piimatoodete taluvust gastriidivaevuste korral võiks individuaalselt katsetada, küll aga on teada, et probiootiline jogurt võib aidata maoärritust vähendada.
• Alkoholiga liialdamine võib mao limaskesta kahjustada ja gastriiti soodustada. Samas näitavad uuringud, et mõõdukas tarbimine võib gastriidi eest isegi kaitsta.¹
• Kohv (ka kofeiinivaba) võib gastriidivaevusi soodustada ja kõrvetisi põhjustada, kuna on olemuselt happeline, roheline tee aga gastriidiriski vähendada. Samas võivad kõik teesordid (sh nii rohelised kui ka taimeteed) nendega liialdamisel magu ärritada.  
• Vürtsikad toidud gastriiti otseselt ei põhjusta, kuid võivad selle sümptome halvendada. 

Inimesed võivad samadele toiduainetele erinevalt reageerida. Kindlam on aga gastriidi puhul vähemalt esialgu kõiki eelnimetatud ärritajaid vältida. 

Mao limaskesta paranemise toetamine toidu ja toidulisanditega

Gastriidipuhune dieet peab olema toitaineterikas. Toiduvalik olgu köögi- ja puuviljaderohke (ettevaatust happelisemate viljade, näiteks tsitruselistega!) ning sisaldagu kvaliteetset valku. Kui osutub vajalikuks menüüst teatud toiduained välistada, tuleb leida sobivad alternatiivid, et toitainetepuudust vältida. 

Jookidest eelistada gaseerimata ja kofeiinivabu jooke. Kõige parem on puhas vesi, mis ei suurenda happe tootmist.

Lisaks tervislikule toiduvalikule tuleb tegelda ka stressi leevendamisega, loobuda suitsetamisest ja vähendada kokkupuudet keskkonnatoksiinidega.

Kuna gastriit on põletikuline haigus, on väga oluline vähendada põletikutaset ja hoida seda ka edaspidi kontrolli all. Kasuks tulevad oomega-3 rasvhappeid sisaldavad õlid ja rasvane kala. Näiteks võib lisada kanepiõli salatites kasutatavale extra virgin õliiviõlile, puistata salatisse vm toitudele kooritud kanepiseemneid ning süüa vähemalt kolm korda nädalas kalatoitu. Hea lisand on ka kvaliteetne kalaõli või kalamaksaõli. 

Probiootilised toidud või probiootikumid võivad aidata H. pylori vohamist kontrollida. Niisuguste toitude hulka kuuluvad näiteks fermenteeritud aedviljad, hapukapsas, kombuutša (teeseenejook), jogurt ja keefir, mille sagedasem tarbimine vähendab põletikku ja aitab soolestiku motoorikat reguleerida. H. pylori vastast toimet on näidatud ka kaneeliõlil ja küüslaugul.

Antioksüdantiderikkad toiduained (need, mis sisaldavad rohkesti nt C-vitamiini, A-vitamiini ja flavonoide) aitavad maos põletikku ja muudegi seedeprobleemide riski vähendada. Niisugusteks toiduaineteks on eeskätt intensiivsema värviga puu- ja köögiviljad, samuti maitsetaimed (sh sibul, küüslauk, ingver, kurkum). Küüslauk naturaalse toiduainena võib küll aidata, aga oma teravuse tõttu ka vaevusi tekitada. Sama võib öelda piparde kohta, kuigi pipras leiduv võimas antioksüdant kapsaitsiin võib olla limaskesta raviva toimega. Ananassimahl võib happelisuse tõttu ärritav olla, kuid ananassiensüümil bromelaiinil on põletikuvastane toime. Vitamiinidest on antioksüdantse toimega ka E-vitamiin. Toidulisanditest on soovitatav tarbida mittehappelist C-vitamiini ja bioflavonoide.

Kapsamahla peetakse väga heaks limaskesta parandajaks tema glutamiinisisalduse tõttu. Glutamiin on seedekulgla limaskestale kasulik ka toidulisandina. Kapsas (sh brokolis) sisalduv ühend sulforafaan aitab tappa isegi niisuguseid H. pylori tüvesid, mis on resistentsed antibiootikumidele. Brokoli idandid näiteks aga sisaldavad 20-50 korda rohkem sulforafaani kui brokolitaim ise. 

Lagritsajuur sisaldab glütsürritsiinhapet, mis on nii põletiku- kui mikroobidevastane ühend ja ühtlasi ka antioksüdant, kuid võib olla problemaatiline näiteks kõrgvererõhktõve ja tursete korral. Ohutum on väga hea toimega lagritsajuureekstrakt DGL (deglütsüritsineeritud lagrits), kuid ka selle lisandi kasutamisel peaks vererõhuhaige oma vererõhku jälgima. Lagritsat on kasutatud juba sajandeid seedesüsteemi toetamiseks, see aitab suurendada limakihi komponendi mutsiini tootmist ja tal on tuvastatud ka H. pylori vastane toime.

Toidulisandina on head toimet näidanud ka libejalakas (Slippery Elm). See sisaldab polüsahhariidseid ühendeid, mis veega kokkupuutes muutuvad geeljaks, „toidab“ seedetrakti seina ja limaskesta, stimuleerides ühtlasi ka lima tootmist. 

Põletikuvastased omadused on ka pika kasutustraditsiooniga aaloel. Lisaks on tal ka antioksüdantne ja antimikroobne toime. Kahjuks ei pruugi aaloe sobida kõikidele inimestele (nt rasedatele, diabeetikutele ja neile, kellel on probleemid kõhulahtisusega), ka gastriidi korral peab proovima individuaalset taluvust. 

Kasutatud allikad:

1. Sipponen, P., Maaroos, H-I. (2016). Krooniline gastriit. Eesti Arst, 95(10), 637–643016.
2. Gastritis and Gastropathy. Kasutatud 08.2020, https://www.niddk.nih.gov/health-information/digestive-diseases/gastritis
3. Gao, L., et al. (2009). Alcohol consumption and chronic atrophic gastritis: Population‐based study among 9444 older adults from Germany. International journal of Cancer, 125(12), 2918-2922.
4. Ke, F., et al. (2012). Herbal medicine in the treatment of ulcerative colitis. Saudi journal of gastroenterology: official journal of the Saudi Gastroenterology Association, 18(1), 3.
5. Iliades, C. (2020). Is There Such Thing as a Gastritis Diet? Kasutatud 08.2020. https://universityhealthnews.com/daily/digestive-health/gastritis-diet-healing-the-inside-from-the-outside/
6. Hunt, R. H., et al. (2015). The stomach in health and disease. Gut, 64(10), 1650-68.
7. Mózsik, G. (2014). Capsaicin as new orally applicable gastroprotective and therapeutic drug alone or in combination with nonsteroidal anti-inflammatory drugs in healthy human subjects and in patients. Progress in Drug Research, 68, 209-58.