Kuidas kõhukinnisust leevendada

Sissejuhatus

Tervise Arengu Instituudi toitumisuuringu järgi tarbib keskmine Eesti elanik soovituslikust oluliselt vähem köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Samas aga liialdatakse lihatoodete ning magusate ja soolaste näksidega.¹

Mis on kõhukinnisus

Kõhukinnisus on sümptom, mille puhul roojamissagedus on harvem kui kolm korda nädalas. Sagedasti peetakse kõhukinnisuseks ka pingutust nõudvat valulikku roojamist, mittetäieliku roojamise tunnet ja muutust rooja konsistentsis.²

Kõhukinnisuse põhjused

Väga sagedaseks kõhukinnisuse põhjuseks on toitumine – eeskätt kiudainetevaene ja rafineeritud toit ja/või ebaadekvaatne vedeliku tarbimine.
Teiseks enamlevinud põhjuseks on vähene liikumine.
Kõhukinnisust võib põhjustada ka sobimatu toiduaine pidev tarbimine – sageli on niisugusteks toiduaineteks piima- või nisutooted, kiirtoidud või teatud viisil töödeldud toidud, aga ka alkohol.
Samuti võivad kõhukinnisust soodustada ainevahetushäired, rasedus, toitainetepuudus ja mitmed
haigused (eeskätt need, millega kaasnevad närvisüsteemi kahjustused).
Kõhukinnisus võib olla ka ravimite kõrvaltoimeks – näiteks antidepressandid, opioidid, mõned kõrgvererõhktõve ravimid (nt kaltsiumikanali blokaatorid), antipsühootilise toimega ravimid, raualisandid, antatsiidid, diureetikumid, hüperlipideemia ravimid, Parkinsoni tõve ja epilepsiaravimid jt. Kõhukinnisust võivad põhjustada ka kõhulahtisuse vastased ravimid üleannustamisel või pikaajalisel kasutamisel.
Kõhukinnisust soodustab ka roojamise regulaarne edasilükkamine. See on sagedaseks kõhukinnisuse põhjuseks lastel, kes näiteks ei taha või ei julge lasteaias või koolis WC-sse minna. Lastel võib kõhukinnisust põhjustada ka emotsionaalne trauma.
Kõhukinnisuse üpris sagedaseks põhjuseks on liiga väikesed toidukogused. Kui süüakse vähe, tekib ka seedimise jääke vähem. See võib olla probleemiks lastel, aga ka dieeditajatel ja eakatel.³ 

Kõhukinnisus väike- ja koolilastel

Kõhukinnisus lastel on väga sage probleem, mis põhjustab nende vanematele suur muret ning on lapsele tõsist vaeva põhjustav terviseprobleem.

Normaalne roojamise sagedus on igal lapsel erinev ja see sõltub lapse vanusest, toitumisharjumustest ning elurežiimist. Kõhukinnisuse puhul on roe kõva, roojamine tavapärasest harvem (2-3 korda nädalas) ja see põhjustab vaevusi. Kõhukinnisuse puhul koguneb jämesoole lõpuossa kõva roe, mille väljutamine on  vaevaline ja vahel valulik. Laps võib kaevata kõhuvalu, ebamugavustunnet kõhu piirkonnas ja muutuda virilaks, rahutuks ning isutuks. Kõhukinnisusele võib viidata ka lapse päevane voodi- või pükste märgamine, äkiline tugev vajadus urineerida, urineerimine pingutades või korduvad kuseteede infektsioonid. Kõhukinnisusega võib kaasneda ka pükste määrimine roojaga ehk roojapidamatus, mis on enamasti püsiva kõhukinnisuse tagajärg väike- ja koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub vedelam roe sooles eesolevate kõvade roojamasside kõrvalt mööda ja määrib aluspesu.
Laps võib valusa ja ebamugava roojamise pärast hakata potilkäimist vältima. Mida kauem ta soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad roojamassid ja seda raskem ning valusam on tal neid väljutada. Kõva ja suure rooja väljutamine võib vigastada päraku sisepinda, mille tagajärjeks on erepunane veri rooja pinnal.
NB! Kõhukinnisus võib esineda ka lapsel, kes roojab küll iga päev potti, kuid ta ei tühjenda soolt täielikult. Seega on oluline teada, kui tihti ja kui suures koguses laps roojab.⁴

Kuidas kõhukinnisust leevendada?

Kõhukinnisuse raviks kasutatakse lahtisteid ja klistiire, kuid nende pidev tarvitamine soodustab tegelikult probleemi püsimist. Kõige lihtsamalt öeldes harjub soolestik nendega ära ega „vaevugi“ enam ise korralikult töötama. Enamasti on kõhukinnisuse korral abi kiudainete ja vedeliku hulga suurendamisest menüüs ning kehalise aktiivsuse suurendamisest.

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni soovitused kõhukinnisuse puhul toitumiseks:³

• Söö suure kiudainetesisaldusega toiduaineid – puu- ja köögivilju, täisteratooteid, seemneid,pähkleid, ube ja herneid. Kiudained soodustavad soolestiku motoorikat kõige looduslikumal viisil. Lisa pudrule ja küpsetistele kliisid, kuid väldi nendega liialdamist. Samas tuleb kliide tarbimise korral ka rohkem vedelikku tarbida. Väldi alguses nisukliisid, sest nisutalumatuse korral võivad just need olla kõhukinnisuse põhjustajaks.
• Välista menüüst rafineeritud toiduained nagu valge suhkur ja valge jahu. Vähenda ka suhkru ning tööstuslikult töödeldud toiduainete tarbimist.
• Vähenda menüüs loomsete toidurasvade tarbimist, suurenda taimsete õlide tarbimist ning lisa menüüsse oomega-3 rasvhapete rikkad toiduained.
• Uuri toidutalumatuse võimalust laiemalt – paljud toiduained võivad talumatuse või liigse tarbimise tõttu kõhukinnisust soodustada (näiteks nisu- või piimatooted, banaanid, hurmaa, punane liha, alkohol jt).
• Joo piisavalt puhast vett.
• Kõhukinnisuse loodusliku leevendajana võib tarbida kuivatatud musti ploome ja nende leotusvedelikku ning keedetud punapeeti.

Oluliseks toitumuslikuks vahendiks kõhukinnisuse leevendamisel on kiudainete hulga suurendamine toidus. Soovitatav on suurendada igapäevast kiudainete kogust 25-35 grammini, mis on ka Eesti riiklik toitumissoovitus.

Lahtistid ja klistiir on soovitatavad vaid hädavajadusel. Nende osas tuleb kindlasti konsulteerida apteekri või arstiga. Parem variant on looduslike lahtistite tarvitamine, kuid sedagi lühiajaliselt.

Kõhukinnisust soodustab vähene liikumine

Liikumine on tervise hoidmisel mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise kõrval tähtsal kohal. Liikumise olulisus tuleneb järjest vähenevast kehalisest koormusest nii kodus kui ka tööl. See  ülemaailmselt süvenev tendents kajastub ka Eestis. 

Eesti riiklikud liikumissoovitused:⁴

• Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas.
• Täiskasvanud, sealhulgas eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega.
• Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt, näiteks viiel päeval nädalas keskmise intensiivsusega koormus vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega  vähemalt 25 minutit.
• Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena.
• Keskmise intensiivsusega  liikumise soovituslik (tervist toetav) optimaalne maht on 300 minutit nädalas.
• Kõigil inimestel on soovitatav vähendada istumisaega.

Kokkuvõte

Tõsise kõhukinnisuse puhul peaks esmalt pöörduma arsti poole, et välistada soolestikuga seotud haigusseisundid. Seejärel tuleks üle vaadata oma toitumine, vedeliku tarbimine ning liikumine, milles saavad abiks olla toitumisnõustaja ja -terapeut. 

Kasutatud allikad:

1. Rohkem taimset toitu süües saab tasakaalustada oma toitumist. (2022). Tervise Arengu Instituut. Kasutatud 17.08.2022,  https://www.tai.ee/et/uudised/rohkem-taimset-toitu-suues-saab-tasakaalustada-oma-toitumist

2. Salupere, R. Kõhukinnisus. Kasutatud 17.08.2022, https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/kohukinnisus/id-862

3. Soots, A., Karjagina, J. (2020). Toitumisjuhis kõhukinnisuse leevendamiseks. Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) toitumisnõustamise ja -teraapia juhis. Kasutatud 17.08.2022, https://toitumisterapeudid.ee/wp-content/uploads/2021/01/ETTA-juhis-Kohukinnisuse-korral-toitumisnoustamiseks-2020.pdf.

3. Hade, E. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. Patsiendi info. Tartu Ülikooli Kliinikum. Kasutatud 17.08.2022, https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kohukinnisus-vaike-ja-koolilastel/

4. Pitsi, T. jt. Eesti toitumis ja liikumissoovitused. Tervise Arengu Instituut 2015.