Artiklid

Autism ja soolebakterid ning -viirused

Soolestik sisaldab vapustaval hulgal bakteriaalseid, seenelaadseid ja viiruselisi mikroorganisme. Neid on kümme korda arvukamalt kui rakke, millest meie keha koosneb. Võib väita, et need moodustavad osa meie tõelisest kehast, kuna nad etendavad seal paljusid kasulikke ja tähtsaid rolle. Paljud toodavad ensüüme, mis on vajalikud toidu seedimiseks, paljud on kaasatud vitamiinide sünteesimisse või immuunsüsteemi toetamisse, et meid haiguste eest kaitsta, ning on veel teisi, kes seedivad toksilisi aineid, mida me võime sisse süüa.

Kiudaineterikas toit – abimees tervise hoidmisel

Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Süsivesikud on organismile oluliseks energeetiliseks materjaliks, kuid neil on inimorganismis veel teisigi ülesandeid. Süsivesikutega haakub üks inimorganismi jaoks oluline “kuum” ühenditerühm – kiudained ehk mitteseeditavad süsivesikud.

Hormonaalsed probleemid

Menopaus, premenstruaalne sündroom, polütsüstilised ovaariumid, endometrioos, andropaus, prostata suurenemine ja kilpnäärme alatalitlus - lühiülevaade ning soovitatavad toidulisandid ja toitumuslik abi hormonaalsete probleemide korral.

Šokolaad – kuninglik maius

On mõneti üllatav, et šokolaadi roll meie igapäevaelus on niivõrd suur. Seda peetakse üheks tähtsamaks meeleolu loovaks, võiks isegi öelda rituaalseks maiuspalaks. Šokolaaditoodete loetelu on lõputu. Külla minnes, tänutäheks või olulisele inimesele meeleheaks kingitakse sageli šokolaadikarp, šokolaad on asendamatu komponent paljudes kondiitritoodetes, jõulukuuskedel ripuvad värvilise fooliumiga kaetud šokolaadist kujukesed, šokolaadiga kombineeritakse isegi mänguasju (lastele mõeldud üllatusmunad „kinder surprise“ jmt), firmad pakuvad ettevõtte juubeli puhul klientidele šokolaadikompvekke jne. Vaatleme lühidalt, kust see kuninglik maius pärit on, kuidas seda toodetakse ja missugune on tema väärtus toiduainena.   

Lektiinid – looduslikult taimedes esinevad mürgised valgud 

1888. a. eraldas meditsiinitudeng Peter Hermann Stillmark doktoritööd tehes riitsinuseseemnetest esimese lektiinide hulka kuuluva valgulise aine, mis sai Stillmarkilt nime ritsiin. Kõik rohkem kui 100 aasta jooksul avastatud lektiinid on mürgised, kuid ritsiin on mürgiseimate hulgas. Üks ritsiinimolekul võib tappa ühe raku. Vaatame lähemalt, mida lektiinid endast kujutavad ning kuidas nende mürgilisust vähendada.

Polütsüstililiste munasarjade sündroom

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi seostatakse hormonaalse tasakaalutusega, täpsemalt meessuguhormoonide liiga kõrge tasemega. Seda esineb erinevatel andmetel kuni viiendikul fertiilses eas naistest – neil tekivad munasarjadesse väikesed tsüstid. Normaalselt toodavad munasarjad naissuguhormoone, aga ka väikeses koguses meessuguhormoone. Polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral hakkavad nad meesuguhormoone normaalsest rohkem tootma.

Mis aitab stressiga toimetulekul?

Mida enam tajume kontrolli puudumist oma elu või olukordade üle, seda kõrgem on meie stressitase. Kui seisame silmitsi mõne traumaatilise kriisiga (kaotame elu- või töökoha, lähedase inimese, jääme raskelt haigeks), võivad kokku kukkuda kogu meie senine maailmapilt ning väärtushinnangud.

Stressi füsioloogia

Kui meid ähvardab oht, on füsioloogiliselt oluline sellega võidelda või kiiresti põgeneda. Tegemist on kaasasündinud ellujäämismehhanismiga, mis on iseloomulik kogu loomariigile ja ka inimesele. Vaatleme lähemalt, mida stressivastus endast kujutab ja kuidas see meie tervist mõjutab. Ning uurime, kuivõrd saab stressiga toimetulekut toitumise ja elustiili muutmisega toetada.

Aflatoksiinid – terviserisk meie toidus

Toidul hallitust märgates (kui just tegu pole eesmärgipäraselt toidule lisatud hallitusega nagu hallitusjuustude puhul) jagunevad inimesed üldjoontes kaheks. Ühed viskavad saastunud toidu ilma igasuguse kõhkluseta prügikasti, teised lõikavad hallitunud osa ära või eemaldavad muul viisil ja lasevad toidul hea maitsta. Niimoodi võib aga teadmatusest endale karuteene teha, sest toidus arenema hakanud hallitus võib olla ohtlik üsna mitmel moel. 

Glükeemilist koormust arvestav toitumine – minu elustiil

Varem harva esinenud migreenihood olid muutunud järjest sagedasemaks, kuni lõpuks kannatas Laura tugevat peavalu juba igapäevaselt. Laura otsis abi toitumisest ning praeguseks on glükeemilist koormust arvestavast ehk GK toitumisest saanud tema jaoks elustiil. Vahel muidugi juhtub, et mingitel põhjustel ei õnnestu niisugust söömisviisi ideaalselt järgida, aga Laura on tänu GK toitumisele vabanenud peavaludest ja tema energiatase on stabiliseerunud.

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on taimede poolt toodetavad mürgised ühendid, mida leidub arvestatavas koguses näiteks mitmete puuviljade kivides (aprikoos, virsik, nektariin, ploom, kirss), linaseemnetes, mandlites, liimaubades, maniokis, sorgos, õunaseemnetes, bambusevõrsetes, sojaubade kestades jne. Tänaseks on kindlaks tehtud rohkem kui poolsada erinevat taimespetsiifilist tsüanogeenset glükosiidi.

Piimatoodete tarbimise varjupool

Tegemist on järjega artiklile „Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?“

Oleme harjunud, et piimast räägitakse kui äärmiselt tervislikust toiduainest. Samas on üha rohkem kuulda, et paljud inimesed ei talu piima, ning on isegi väidetud, et piim polegi loodud täiskasvanute toiduks, loodus on selle määranud vaid vasikatele. Vaatleme probleeme, mis võivad tekkida seoses piima tarbimisega, ning näeme, et piim võib olla nii tervislik kui ebatervislik.