Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Toiduained ja toitained, mis südame-veresoonkonda toetavad
Tervisliku dieedi heaks näiteks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumisviis, mis on ka üks enamuuritud dieete seoses südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisega. Toiduvalikut kavandades on kõige olulisem vältida toitainetepuudust. Menüüs peab olema piisavalt ja õiges vahekorras kõiki organismile vajalikke toitaineid. Missuguseid toiduaineid aga tuleks just südame-veresoonkonna tervise toetamiseks ja optimaalse kolesteroolitaseme hoidmiseks eelistada?
Loe edasi
Soolestiku mikrofloora seos naha tervisega
Järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise mõjust naha tervisele. Esialgu võib tunduda uskumatuna ja isegi naljakas, et naha ja seedeelundkonna tervise vahel võiks olla seoseid, kuid juba enam kui 70 aastat tagasi rääkisid dermatoloogid John H. Stokes ja Donald M. Pillsbury seedeelundkonna tervise seostest teatud nahaprobleemidega, nt aknega. Kui mõelda keha kui terviku peale, siis on see täiesti loogiline. Vaatleme lähemalt, kuidas naha tervis ja soolestiku seisund, täpsemalt soolestiku mikrofloora, omavahel seotud on.
Loe edasi
Tsingi funktsioonid organismis, tsingipuuduse sümptomid ja tsingirikkad toiduained
Artikli eesmärk on anda ülevaade tsingi funktsioonidest organismis, tsingipuudusele viitavatest sümptomitest ja selle tekkimise põhjustest ning ka tsingi liigtarbimisega seonduvatest probleemidest. Samuti toome ära rikkalikult tsinki sisaldavate toiduainete nimekirja tuginedes Nutridata Toidu koostise andmebaasile.
Loe edasi
Ensüümid – elu võti
Ensüümid on elusa taime, looma ja inimese igas rakus leiduvad valgulised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Tänu ensüümidele kasvab rohi, idanevad seemned, käärib vein ja õlu, küpsevad puuviljad, kolletuvad lehed. Igas sekundis töötavad meie kehas miljonid ensüümid selle nimel, et keha toimiks – et saaksime hingata, liikuda, süüa, muusikat kuulata. Kui pole ensüüme, ei ole ka elu.
Loe edasi
Veresuhkrutaseme mõjutamine toiduga
Kui sööme suure süsivesikutesisaldusega ja suhkrurikkaid toite, tõuseb veres glükoosi e veresuhkru tase. Veresuhkru tase peab olema kehas hästi kontrollitud, sest selle kõrgenemisel võib olla keha jaoks negatiivne mõju. Veresuhkru tasakaalustamine on esmatähtis kaalu langetamisel ja kaalulanguse säilitamisel, diabeediriski vähendamisel, aga ka väljendunud diabeedi ning enamuse terviseprobleemide korral: näiteks vaimse tervise ja hormonaalsüsteemi toetamiseks.
Loe edasi
Vähiriski vähendamine toitumise abil
Kas vähk on ennetatav? Kas vähi vältimisel on võimalik ennast ise aidata? Peab tõdema, et nii olulist teemat on veel vähe uuritud. Ka vähiliidud jagavad toitumissoovitusi peamiselt nendele, kes juba saavad vähiravi, aga mitte laiemale elanikkonnale eesmärgiga vähki ennetada. Vaatame lähemalt, missuguseid seoseid on leitud vähi ja toitumise vahel ning mida konkreetselt menüüsse planeerida, et vähirisk väheneks.
Loe edasi
Ülimalt töödeldud toidud kui terviserisk
Enamus meist on kuulnud, et värsked või minimaalselt töödeldud toidud on tervislikumad kui tugevalt töödeldud toidud. Teaduslikult tõendatuna on sellel väitel aga rohkem kaalu. Mitmed uuringud kinnitavadki, et ülimalt töödeldud toidud (ingliskeelne termin ultra-processed foods) pole mitte ainult vähem tervislikud, vaid võivad seonduda tõsiste terviseriskide ja lühema elueaga. Enamasti käsitletakse tervise ja toitumise seoseid pidades silmas toitude kasulikkust – mida süüa, et tervis parem oleks. Praegu tutvume aga põgusalt kahe uuringuga, mis keskenduvad kasulikkuse otsimise asemel ülimalt töödeldud toiduainete kahjulikkusele.
Loe edasi
Kohv ja südame tervis
Kohv on igapäevane jook ning seda juuakse sageli suurtes kogustes. Osad kiidavad, teised laidavad. Ka teadusuuringud on leidnud nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid tervisele. Kuidas mõjutab kohvijoomine südame tervist? Püüame sellele jälile saada.
Loe edasi
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) toitumisteraapia
ATH on väga levinud käitumuslik häire lapseeas, mis sageli jätkub ka täiskasvanuna. Praegu ei ole ametlikes ATH raviskeemides veel toitumisteraapiat, mida aga lapsevanemad ise laialdaselt kasutavad. Samas teostatakse sel teemal hulganisti teadusuuringuid, sealhulgas kliinilisi juhuvalikuga uuringuid, mis näitavad, et toitumisravil võivad olla väga head tulemused.
Loe edasi
Probiootikumid ja nende valimine
Termin „probiootikum“ tuleb kreekakeelsest sõnast, mille otsene tähendus on „elu jaoks“
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO definitsiooni kohaselt on probiootikumid „elusorganismid, mis adekvaatsetes kogustes manustatuna toovad kasu peremeesorganismi tervisele“. Probiootilisi toiduaineid on inimesed tarvitanud juba tuhandeid aastaid, fermenteeritud toodetest on toiduvalikus olnud hapukapsas, seened, oliivid, vein, õlu, hapupiim jne. Soolestiku mikrofloora tasakaalu toetamiseks tuleb toituda tervislikult, sealhulgas mitte liialdada magusaga, hoolitseda selle eest, et menüüs oleks piisavalt puu- ja köögivilju ning fermenteeritud tooteid.
Liha ja loomne rasv – sõber või vaenlane?
Tänapäeva maailmas on meil võimalik kätte saada toitu, millest aastaid tagasi vaid unistada võisime. Me ei pea enam piirduma vaid sellega, mida kohalik loodus või oma peenramaa pakuvad. Räägitakse taimse toidu kasulikkusest ja selle toimest eluea pikendajana. Sellest võib jääda mulje, et igasugune loomne toit on tervisele kahjulik. Loomset rasva on peetud südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mistõttu on soovitatud menüüs loomse rasva osakaalu vähendada. Kuidas sellega siis tegelikult lood on? Kutsun teid kaasa mõtlema.
Loe edasi
Ärritunud soole sündroom
Ärritunud soole sündroom (IBS – ingl. k irritated bowel syndrom) on funktsionaalne soolehaigus. IBS-i iseloomustavad kõhuvalu, kõhukrambid või ebamugavustunne kõhus, roojamise ebaregulaarsus, kõhulahtisus või -kinnisus, puhitused, limane väljaheide. Sümptome võidakse tajuda erinevalt, tõsiduselt võivad need olla kerged, mõõdukad või kurnavad. Ärritunud soole sündroomi ravi tänapäeval veel puudub, selle sümptomite leevendamiseks on aga mitmeid võimalusi.
Loe edasi