Toitumisteraapia

Hiljutised lisatud artiklid

Ingver

Juba ammustest aegadest on ingver tunnustust leidnud nii ravitsemises kui kulinaarias. Ta lisab vürtsikust vokiroogadele, annab vunki taimeteedele ja on soojendava toimega. Ingver leevendab paljusid hädasid iiveldustundest artriidini, vaigistab valu ning vähendab seedevaevusi.

Loe edasi

Piima poolt ja vastu

Piim on toiduaine, mille kohta on avaldatud palju vastuolulist infot. On seisukohti, et piim ei sobi inimesele tarvitamiseks, või vastupidi, et see on meie toidulaual lausa hädavajalik. Kuidas siis piimaga tegelikult lood on? Veel viimase jääaja paiku pidi piim olema täiskasvanud inimesele lausa toksiline, sest meie eellased ei suutnud siis veel piimas leiduvat peamist suhkrut laktoosi seedida. Kui aga umbes 11 000 aastat tagasi asendas küttimist-korilust põllumajandus, õpiti piimasuhkru talumatusega toime tulema piima erinevate meetoditega hapendades. Ning mõne tuhande aastaga tekkis ka piimataluvus.

Loe edasi

Köögiviljade kasutamine smuutides

Hea moodus köögivilja tarbimise suurendamiseks, eriti värskena, on selle kasutamine smuutide koostises. Smuutit võib pidada üheks maitsvamaks ja tervislikumaks toiduks üldse, eriti hästi sobib see hommikusöögiks. Kuna smuuti koosneb värsketest komponentidest, siis seda tarvitama hakates tunnete varsti, et ei suuda oma päeva smuutita alustada – millestki olulisest jääb puudu.

Loe edasi

Hoia oma tunded ja toit lahus!

Olen juba kõike proovinud, kui mitte miski ei aita. See on tuttav mõte paljude ülekaaluga kimpus olevate inimeste suust. Mis on need mehhanismid meie sees, mis kaalu langetamist takistavad? Sageli on liigse kehakaalu püsimise põhjuseks valed toitumisharjumused. Miks me aga isegi siis, kui teame, et toitume ebatervislikult, ei suuda oma söömiskäitumist muuta?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Paastumise kasud ja kahjud

Räägitakse, et paastumine mõjub kehale hästi. Kui mõtleme paastu all toidukoguste mõõdukat piiramist ja toidukaloraaži vähendamist, siis võib seda käsitleda kui liigsöömise vältimist, mis annab tõepoolest häid tulemusi.

Loe edasi

Ketogeenne dieet – imeravi ülekaalu vastu või mitte?

Inimesed on üha enam hädas ülekaaluga, ning sellega seoses ilmub turule järjest rohkem dieete, mis imelist kaalulangust ja muid tervisehüvesid lubavad. Ühena nendest on populaarsust kogumas ketogeenne dieet. Meie keha jaoks on kõige lihtsam saada energiat süsivesikutest ehk maakeeli suhkrutest. See on ka üks põhjus, miks kõige sagedamini tunneme ihalust just süsivesikuterikaste toitude järele. Ketogeense dieedi puhul aga viiakse süsivesikute osakaal väga madalaks, ning kehale antakse energiat alternatiivsest allikast – rasvadest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Problemaatiline suhkur

Asjatundjad kinnitavad, et inimkond alustas rafineeritud suhkru tarbimist alles ligikaudu 2000 aastat tagasi, mil õpiti seda valmistama suhkruroost. Kuid suhkrut tarbiti minimaalselt, hüppeline kasv on toimunud alles viimase paarisaja aasta jooksul. Hinnanguliselt tarbiti nn arenenud maailmas aastal 1700 suhkrut keskmiselt umbes 2 kg inimese kohta, see kogus andis vähem kui 1% toidukaloritest. Aastal 1800 söödi suhkrut inimese kohta umbes 9 kg, aastal 1900 aga erinevatel andmetel juba 30-45 kg.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Läätsed

Lääts on liblikõieliste perekonda kuuluv tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärinev üheaastane taim. Läätse tuntumad sugulased on hernes, uba, akaatsia, kuldvihm, kikerhernes ja ristik, botaaniliselt kõige lähedasem aga hiirehernes. Lääts näebki välja nagu kidur hernes – tema lehed, varred, õied ja kaunad on palju väiksemad kui hernel.

Loe edasi

Toidurasvade ja -õlide kuumakindlus ja säilitamine

Toiduõlid on erineva kuumataluvusega. Kuumust paremini taluvad õlid ja rasvad ei kahjustu praadimisel ja küpsetamisel nii kergesti. Kõrgemal temperatuuril praadimiseks sobivad naturaalsetest õlidest ja rasvadest avokaadoõli, tudraõli, palmirasv ja ghee (selitatud või), kergeks kuumutamiseks kookosrasv ja extra virgin oliiviõli.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Hapukapsas ja kapsa hapendamine

Hapukapsas on üks tavalisemaid ja vanemaid kapsa säilitamise viise, hependatud kapsa söömisest on kirjalikke teateid juba 4. sajandist enne Kristust. Hapukapsas sisaldab rohkesti piimhapet, türamiini ja histamiini (aminohapetest pärit bioloogilised amiinid), aga ka tublisti vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid.

Loe edasi

Glükoalkaloidid tomatis, paprikas ja baklažaanis

Uuringud on näidanud, et glükoalkaloidid lõhuvad punaste vererakkude ja raku jõujaamade – mitokondrite membraane. Toiduga manustamisel võivad glükoalkaloidid kahjustada sooleepiteeli, põhjustades nn „lekkiva soole“. Glükoalkaloididel on ka positiivseid omadusi – katsed laboriloomadega on näidatud nende põletikuvastast toimet. Toome lühiülevaate tomatis, paprikas ja baklažaanis sisalduvatest glükoalkaloidest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mida kujutab endast Vahemeredieet

Teaduslikud uuringud on veenvalt tõestanud, et üheks tervislikumaks toitumisviisiks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumine. Toiduvalik koosnes peamiselt puu- ja köögiviljadest, ubadest ja pähklitest, täisteraviljatoodetest, kalast ja oliiviõlist, vähesel määral ka piimatoodetest ning mõõdukates kogustes punasest veinist. Sealse eluviisi olulisteks komponentideks on olnud ka füüsiline aktiivsus, üheskoos söömine ning tervislikust ja maitsvast toidust saadava naudingu hindamine.

Loe edasi