Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Vererõhuprobleemide psühholoogilistest aspektidest
Paljud, võib-olla isegi enamus meist teavad, mida peab tervise säilitamiseks või saavutamiseks tegema. Millegipärast aga suudavad vähesed selle nimel pingutada. Haigestudes on lihtsam küsida arstilt ravimit ja loota, et see teeb terveks. Kõrge vererõhk aga on haigus, mille puhul mõnikord aitavad tabletist rohkem kaalu langetamine, õigesti toitumine, suitsetamisest loobumine ja kehaline aktiivsus.
Loe edasi
Juhiseid depressioonipuhuseks toitumiseks + RETSEPTID
Anname selged ja kergesti järgitavad juhised depressioonipuhuseks toitumiseks koos seitsme retseptiga, millega oma igapäevast toidulauda rikastada.
Loe edasi
Ketogeenne dieet – kas vähiravi tulevik?
Käesolevas ülevaates vaatleb autor vähktõvega patsientidel kasutatavaid erinevaid dieete molekulaarsel tasemel: kalorsuse piiramine, erinevad paastumised ja süsivesikute piiramine ning ketogeenne toitumisviis. Selgitatakse ka viimase molekulaarseid mehhanisme ning selle toitumisviisi toimet vähirakkudele.
Loe edasi
L-Karnitiin – abimees energiametabolismis
L-karnitiin on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend, mis on äärmiselt oluline selleks, et rasvhapetest saaks rakus asuvates mitokondrites energiat toota. Inimene saab kolmveerand vajaminevast L-karnitiinist loomse toiduga ja ülejäänud veerandi sünteesivad neerud ja maks.
Loe edasi
Toiduainete valikuline kombineerimine seedimise toetamiseks
Toitumisala spetsialistid Eestis jagunevad sellesse teemasse suhtumisel kolmeks: ühed pooldavad toiduainete valikulist kombineerimist (koos või eraldi söömist) ning soovitavad seda igaühele, teised ei omista sellele mingit tähtsust, kolmandad aga soovitavad seda vaid seedevaevustega inimestele. Meie, st allakirjutanu koos oma mõttekaaslastega Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist, kuulume kolmandasse gruppi.
Loe edasi
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad kiired süsivesikud
Südame-veresoonkonna tervist silmas pidades räägitakse peamiselt rasvadest – küllastunud loomsetest rasvadest ja ka kookosrasvast, ning kardetaksegi just toidurasvu. Vähem seostatakse südame tervisega süsivesikuid. Samas aga tuleb teadlastelt hulganisti tõendeid selle kohta, et probleemiks pole niivõrd toidust saadavad looduslikud toidurasvad kui hoopis rafineeritud süsivesikutega liialdamine.
Loe edasi
Kas munade söömist peaks piirama?
Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida.
Loe edasi
Südame-veresoonkonna tervist toetavad fütotoitained
Ilmselt on enamik inimesi kuulnud soovitust, et igapäevases toiduvalikus peaksid olema esindatud piltlikult öeldes kõik vikerkaarevärvid – see aitab meie kehal saada erinevaid fütotoitaineid. Lisaks sellele kindlustavad need värvikirevad toiduained meid ka hädavajalike vitamiinide ning mineraalainetega ning südame tervisele nii oluliste kiudainetega. Vaatlemegi lähemalt, missugused fütotoitained just südame-veresoonkonna tervist toetavad, ning ka seda, missugustest toiduainetest me neid kõige ohtramalt saame.
Loe edasi
D-vitamiin
Põhjamaades, sealhulgas ka Eestis, võib sügis- ja talvekuudel vähese päikesevalguse tõttu organismi D-vitamiini tase langeda liiga madalale ja tekkida D-vitamiini puudus. Kuna D-vitamiin on kehas seotud mitmete oluliste protsessidega, siis võib D-vitamiini puudus terviseprobleeme põhjustada. Anname erialastele allikatele toetudes lühikese ülevaate D-vitamiini olemusest, selle vajalikkusest ja tarbimissoovitustest.
Loe edasi
Oliiviõli ja selle tootmine
Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.
Loe edasi
Saame tuttavaks: oksüdatiivne stress!
Oksüdatiivse stressi ja antioksüdantidega on meie organism pidevalt seotud – oksüdatiivne stress tekib ja normaalselt see likvideeritakse antioksüdantse kaitsesüsteemi poolt igal ajahetkel meie kehas. Me püüame tervislikult toituda ja liikuda, mitte suitsetada ja alkoholiga liialdada, et organismis tekkiv oksüdatiivne stress oleks võimalikult madal, me hoolitseme selle eest, et toidus oleks piisavalt antioksüdantseid ühendeid tekkiva stressi likvideerimiseks. Oleks hea, kui suudaksime oksüdatiivse stressi protsessidest paremini aru saada ja neid teadmisi ka kasutada.
Loe edasi
Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?
Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.
Loe edasi