Kas toidulisandite tarbimine on kahjulik?
Aeg-ajalt ilmub ajakirjanduses mõni uudisenupp sellest, et toidulisandite tarvitamine võib olla tervisele kahjulik või lausa ohtlik. Kahjuks või õnneks pole tõde kunagi nii must-valge. Kui räägitakse toidulisandite kahjulikkusest või kasulikkusest, tuleb alati vaadata, mida täpselt uuriti, millist toidulisandit, mis annuses ja kui kaua kasutati, mis vormis oli lisandis sisalduv toitaine jne.
Vaatleme näitena oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid
Toidulisandite müüjad pakuvad neid palju ja väga erinevate koostistega. Osad sisaldavad vaid oomega-3 rasvhappeid (RH), teised aga lisaks veel teisigi rasvhappeid ning muidki toitaineid. On olemas kalast, linaseemnetest ja vetikatest saadud oomega-3 RH sisaldavaid toidulisandeid. Mõnedes on oomega-3 RH ühekordne annus näiteks 300 mg, aga leidub ka niisuguseid, kus 1800 mg. Samuti on toodetes kasutatud erinevaid lisaaineid. Osad kalaõlid on valmistatud puhastest vetest püütud kaladest, teiste päritolu on teadmata.
Näiteks uuriti oomega-3 toidulisandite mõju aktiivsus- ja tähelepanuhäirele (ATH). 25 uuringust tuvastasid nende lisandite positiivse mõju ATH-ga patsientidele vaid 13. Siit võiks järeldada, et oomega- 3 lisanditest selle häire puhul erilist kasu ei ole. Üksikasjadesse süvenedes aga ilmnevad seda pealiskaudset järeldust kummutavad asjaolud. Positiivseid tulemusi andsid eeskätt need uuringud, kus uuritav lisand sisaldas mõlemat kalaõlis leiduvat oomega-3 rea rasvhapet – nii EPA-d kui DHA-d, ning lisaks ka oomega-6 rea rasvhapet GLA. Samuti olid lisandite positiivset mõju kinnitavad uuringud pikemaajalised (kestsid vähemalt 15 nädalat) ja suurema osalejate arvuga (50 ja rohkem). Niisiis on märgatav positiivne mõju siiski olemas, kuid tarvitama peab teatud koostisega lisandeid ja pikema aja jooksul.
Et aga teha järeldusi oomega-3 RH mõju kohta kognitiivsele võimekusele, peaks uuring kestma vähemalt 4 kuud, veel parem terve aasta. Nimelt on oomega-3 RH-d olulised rakumembraanide komponendid, ning membraanide oomega-3 sisaldus stabiliseerub pikema aja jooksul (selleks võib minna kuni 6 kuud), mistõttu lisandi mõju ei pruugi varem ilmneda.
Toidulisand vaid vastavalt konkreetsele vajadusele
Toidulisandi eesmärgiks on kompenseerida väärast toitumisest ja elustiilist tekkinud toitainete puudujääki. Neid ei tohi tarvitada nii-öelda igaks juhuks, lihtsalt niisama ja suvaliselt. Samas on hea teada, et Eestis ametlikult müügil olevad toidulisandid sisaldavad toitaineid annustes, mis tarvitamisjuhistest kinni pidades tervist ei kahjusta. Toidulisandites sisalduvad toitained on kaasatud paljudesse kehas toimuvatesse protsessidesse. Neid valimatult ja liiga suurtes annustes sisse võttes võime teatud mehhanismid üle koormata või neid liialt aktiveerida ning seeläbi kasu asemel kahju tekitada.
Kas toidulisandeid on üldse tarvis?
Mõnikord väidetakse, et toidust saame kätte kõik vajaliku, mistõttu toidulisandeid pole tegelikult üldse tarvis. Nii on see ainult siis, kui toiduvalik on tervislik ja toitainete poolest tasakaalus. Oma klientide toitumist vaadates seda sageli väita ei saa. Nende menüüsid analüüsides selguvad mitmed pikaajalised toitumise puudujäägid ning sellest tingitud toitainetepuudus. Isegi juhul, kui toitumine päevapealt täisväärtuslikuks muuta, võtab organismi kosumine aega, ning üleminekuperioodil võivad toidulisandid aidata tõsisemaid toitainete puudujääke korvata.
Sageli on ka tervislikult toitujal sügis-talvisel perioodil puudu D-vitamiinist, ning neil, kes kala ei armasta, jääb vajaka oomega-3 rasvhapetest DHA ja EPA. Puhtalt taimsel toidul olevad veganid aga vajavad kindlasti toidulisandina B12-vitamiini, sest seda taimses toidus ei leidu.
Kui menüüs pole piisavalt aed- ja puuvilja, jääb puudu kiudainetest ja C-vitamiinist ning foolhappest. Täisteravilja vähesus ja seemnete-pähklite puudumine toiduvalikus toob samuti kaasa kiudainetepuuduse, aga soodustab ka mineraalainete defitsiiti.
Toidulisandid ei ole kahjulikud, kui neid tarvitada vaid vastavalt vajadusele ja nendega mitte liialdada. Lisandid ei asenda tervislikku toitumist, kuid teatud juhtudel võivad nad tervise toetamiseks vajalikud olla.
Viidatud uuring:
- Agostoni, C., Nobile, M., Ciappolino, V., Delvecchio, G., Tesei, A., Turolo, S., Crippa, A., Mazzocchi, A., Brambilla, P. (2017). The Role of Omega-3 Fatty Acids in Developmental Psychopathology: A Systematic Review on Early Psychosis, Autism, and ADHD. International Journal of Molecular Sciences, 18(12), 2608.