Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Suhkur ja ajutegevus
Meie keha ihaleb süsivesikuid ja seda põhjusega - kõige kiiremini saab keha rakkude jaoks vajalikku energiat kätte just süsivesikutest glükoosi näol. Kuna glükoosivarusid ei jätku väga pikaks ajaks, oleme loodud iga natukese aja tagant midagi sööma. Ja kui meie toit sisaldab süsivesikuid, saab keha toimetamise jaoks ka kiirelt vajaliku energia kätte.
Loe edasi
Terved juuksed
Terved ja ilusad juuksed on märk heast tervisest ja juuste õigest hooldusest. Kui juuste kvaliteedis või hulgas hakkavad toimuma muutused, kui juuksed ei ole enam endised, viitab see muutustele või tasakaalutusele organismis: kas pole juuksed saanud piisavalt toitaineid, keha laastab haigus, puudub sisemine rahulolu või on tegemist liigse stressiga. Juuksed räägivad meile, kas kehas on kõik korras. Nad peegeldavad inimese sisemaailma, ning kui juustega on midagi lahti, ei saa sellele sageli leida ühte kindlat põhjust, vaid arvestama peab terve põhjuste ahelaga.
Loe edasi
Sojatoitude kasulikkus ja nendega seotud ohud
Sojauba on suurepärane valgu- ja molübdeeniallikas, väga hea raua-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi- ja mangaani-, samuti B-grupi vitamiinide ja folaadiallikas. Võrreldes teiste kaunviljadega sisaldavad sojaoad rohkem rasvhappeid ja vähem süsivesikuid, ning erinevalt muudest kaunviljadest leidub sojaubades ka oomega-3 rasvhappeid ja letsitiini (oluline rakumembraanide koostisosa ja emulgaator). Sojaube hinnatakse ka fütoöstrogeenide (taimsete östrogeenotaoliste ühendite) füstosteroolide ja isoflavonoidide sisalduse tõttu.
Loe edasi
Itaallaste toitumisest tänapäeval
Toidukultuur Lõuna- ja Põhja-Itaalias on erinev ja erineb tublisti ka erinevatel põlvkondadel. Kõikidest erinevustest hoolimata ühendab Itaaliat ja itaallasi üle maa ja olenemata vanusest kirg toidu vastu. Iga itaallane on kindel, et tema ema või vanaema tehtud lasagne on just see kõige parem ja õigem.
Loe edasi
Kroom ja veresuhkur
Kroom on mineraalaine, mida tuntakse ka glükoosi tolerantsusfaktorina (GTF), sest ta osaleb veresuhkru regulatsiooniprotsessis. Keha laastab nii veresuhkru puudus kui liig, mistõttu organism püüab veresuhkru taset säilitada kitsas vahemikus pankreasehormoonide insuliini ja glükagooni abil. Kui veresuhkru tase on kõrge, siis toodetakse insuliini, kui madal, siis glükagooni. Üks langetab, teine tõstab veresuhkru taset.
Loe edasi
Mida kujutavad endast rasvapõletajad
Viimastel aastatel on ülekaaluliste arv Eestis kiirelt kasvanud. Võib isegi öelda, et rohkem kui pooltel Eesti inimestest on kehakaal soovituslikust suurem. Aina rohkem ülekaalulisi soovib leida lihtsat ja kiiret viisi kaalu langetamiseks. Kuna eluviisi ja toitumise muutmine võib paljudele raske olla, otsitakse abi nn rasvapõletajatest. See on loonud terve tööstuse kaalulangetamisega seotud toidulisandite ehk rasvapõletajate tootmiseks ja turustamiseks.
Loe edasi
Kas, miks ja kuidas kasutada toiduks kaera
Mitmed põlvkonnad on üles kasvatatud teadmises, et kaerahelbepuder on ülitervislik toit. Samas räägitakse kaera ja muudegi teraviljade tarbimise võimalikest kõrvalmõjudest, välja on töötatud mitmeid teraviljavabasid “tervisedieete”. Tekibki küsimus: kas üldse, miks ja kuidas kasutada kaera oma tervise hüvanguks ning kas kaer on ühtviisi tervislik kõikidele inimestele?
Loe edasi
Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?
Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.
Loe edasi
Kõrvitsaseemneõli – Austria kuld meie toidulaual
Käesoleva artikli aluseks on teadustööd, kus on uuritud Austria kaguosas Steiermarki provintsis toodetava kõrvitsaseemneõli koostist, sealhulgas selles sisalduvaid rasvhappeid ja vitamiine. Steiermarki kõrvitsaseemneõli on valmistatud spetsiaalsest kõrvitsasordist Cucurbita pepo subsp.pepo var. Styriaca. Tänapäeval kasvatatakse seda sorti ka mujal maailmas nii söögiks kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Loe edasi
Mineraalainete põnev maailm – magneesium
Magneesium on asendamatu mineraalaine, mida inimesel on vaja nii kasvamiseks kui ellujäämiseks. Kuna magneesiumit ei suuda keha ise sünteesida, peame seda saama toidust või toidulisanditest.
Loe edasi
Rasvumine ja soolemikroobide tasakaal
Juba Hippokrates on 400 aastat e.m.a. viidanud soolestiku olulisusele meie tervises, temale kuuluvad väljendid “surm istub soolestikus” ja “kehv seedimine on kogu kurja juur ”. Samas on alles paari viimase aastakümne jooksul hakatud tõsiselt uurima soolebakterite mõju nii soolestiku tervisele kui ka nende seost muude haigustega. Soolebakterite hulk ja kooslus ei ole seotud ainult sooleprobleemidega, vaid ka keha üldise tervisega.
Loe edasi
Astma ja toitumine
Astma ravis on lisaks kasutatavatele ravimitele oluline ka elustiil. Soovitatakse tervislike eluviiside harrastamist – sobiv füüsiline koormus, normaalkaalu saavutamine ja hoidmine, suitsetamisest loobumine. Samuti peaks hoiduma muudestki hingamisteede ärritajatest ja teadaolevatest allergeenidest.
Loe edasi