Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Akne ja toitumine
Akne, mida on teadlaste poolt alates aastast 1950 nimetatud ka “naha diabeediks”, on dermatoloogias üks enamlevinud arsti poole pöördumise põhjuseid, esinedes Eestis enam kui 85% teismelistel ja üle 10% täiskasvanutel. Samuti näitavad uuringud, et akne on globaalselt kasvav terviseprobleem nii teismeliste kui täiskasvanute, eriti naiste seas, tuues patsientide jaoks endaga kaasa rahalisi kulutusi ravile ning tihti ka psühholoogilisi ja emotsionaalsed probleeme. Aknet põhjustavad ja soodustavad mitmed erinevad tegurid, millest üheks peetakse nn läänelikku elustiili, sh ka toitumist.
Loe edasi
Fütoöstrogeenid
Fütoöstrogeenide nimetus tuleneb asjaolust, et nende ühendite keemiline struktuur sarnaneb naissuguhormoon östrogeeni struktuuriga. Eesliide „füto-“ viitab taimedele (kreeka keeles tähendab phyto taime). Fütoöstrogeenid mõjutavad sarnaselt naissuguhormoon östrogeeniga rakkudes leiduvaid östrogeeniretseptoreid, mis vahendavad östrogeeni toimimist kehas.
Loe edasi
Eesti hapendatud rukkileib
Eestlaste toidulauale lahutamatult kuulunud leib näib viimastel aastatel oma populaarsust kaotavat – toodete müüginumbrid on aasta-aastalt langenud, ja kuigi koduküpsetajate hulk püsib, kostab ka soovitusi teraviljatoodetest üldse loobuda (näiteks paleodieedi propageerijatelt). Samas on inimeste kõnepruugis alles ja elujõulised kõnekujundid, mis väljendavad austust leiva vastu.
Loe edasi
Mis on depressioon?
Depressioon näib olevat seisund, mida enamus meist on kergemal kujul kogenud – pidades silmas vahetevahel esinevaid tujulanguse perioode, rahvakeeles hellitlevalt kutsutud “deprekaid”. Kas nende puhul on tegemist tõelise depressiooniga? Jah ja ei. Kui masendus kestab pikemalt kui 2 nädalat, võib tõesti olla tegemist depressiooniepisoodiga, aga tavaliselt on see kas kurbus või kriisireaktsioon millelegi, mis on põhjustanud lühiajalise tuju halvenemise.
Loe edasi
Õlu
Kardetavasti võib mõnele lugejale tunduda imelik, et toitumisteraapia ajakirjas kirjutatakse õllest. Kuigi näiteks ühe Inglise teleseriaali peategelane inspektor Morse, keda kolleeg õllelembuse pärast hurjutas, pareeris etteheidet väitega, et õlu on lihtsalt toit. Samas – meeldib see meile või mitte, on õlu vee ja tee järel maailma kõige enam tarbitav jook. Ja kuna joogid on toitumise osaks, võib ka õlleteemat pidada asjakohaseks.
Loe edasi
Milline on toitumine Vahemeremaade regioonis praegu?
Turisti toitumine Vahemeremaades ei erine eriti toitumisest kusagil mujal, kuid kas ja kuivõrd toitub sealne kohalik elanik veel nüüdki traditsiooniliselt? Läänelik toitumisviis on tunginud ka Vahemeremaadesse. Varasematel aegadel kujunes sealne tervislik toitumine justkui iseenesest, lähtudes (liht)rahva eluviisist, ellusuhtumisest ja soodsas kliimas kättesaadavatest toiduainetest. Tänapäeval aga soovitatakse kohalikel inimestel tervise parandamiseks traditsiooniliste toitumisharjumuste juurde tagasi pöörduda.
Loe edasi
Goitrogeenid – kilpnäärme funktsiooni mõjutajad
Goitrogeenid on üldnimetus ühenditele, millel on võime takistada kilpnäärmel hormoonide sünteesimist, mis viib kilpnäärme suurenemise ehk struumani (goiter on inglise keeles kilpnäärme suurenemine). Goitrogeenid leiavad kasutamist kilpnäärme ületalitlust vähendavates ravimites.
Loe edasi
Autism ja soolebakterid ning -viirused
Soolestik sisaldab vapustaval hulgal bakteriaalseid, seenelaadseid ja viiruselisi mikroorganisme. Neid on kümme korda arvukamalt kui rakke, millest meie keha koosneb. Võib väita, et need moodustavad osa meie tõelisest kehast, kuna nad etendavad seal paljusid kasulikke ja tähtsaid rolle. Paljud toodavad ensüüme, mis on vajalikud toidu seedimiseks, paljud on kaasatud vitamiinide sünteesimisse või immuunsüsteemi toetamisse, et meid haiguste eest kaitsta, ning on veel teisi, kes seedivad toksilisi aineid, mida me võime sisse süüa.
Loe edasi
Kiudaineterikas toit – abimees tervise hoidmisel
Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Süsivesikud on organismile oluliseks energeetiliseks materjaliks, kuid neil on inimorganismis veel teisigi ülesandeid. Süsivesikutega haakub üks inimorganismi jaoks oluline “kuum” ühenditerühm – kiudained ehk mitteseeditavad süsivesikud.
Loe edasi
Hormonaalsed probleemid
Menopaus, premenstruaalne sündroom, polütsüstilised ovaariumid, endometrioos, andropaus, prostata suurenemine ja kilpnäärme alatalitlus - lühiülevaade ning soovitatavad toidulisandid ja toitumuslik abi hormonaalsete probleemide korral.
Loe edasi
Šokolaad – kuninglik maius
On mõneti üllatav, et šokolaadi roll meie igapäevaelus on niivõrd suur. Seda peetakse üheks tähtsamaks meeleolu loovaks, võiks isegi öelda rituaalseks maiuspalaks. Šokolaaditoodete loetelu on lõputu. Külla minnes, tänutäheks või olulisele inimesele meeleheaks kingitakse sageli šokolaadikarp, šokolaad on asendamatu komponent paljudes kondiitritoodetes, jõulukuuskedel ripuvad värvilise fooliumiga kaetud šokolaadist kujukesed, šokolaadiga kombineeritakse isegi mänguasju (lastele mõeldud üllatusmunad „kinder surprise“ jmt), firmad pakuvad ettevõtte juubeli puhul klientidele šokolaadikompvekke jne. Vaatleme lühidalt, kust see kuninglik maius pärit on, kuidas seda toodetakse ja missugune on tema väärtus toiduainena.
Loe edasi
Lektiinid – looduslikult taimedes esinevad mürgised valgud
1888. a. eraldas meditsiinitudeng Peter Hermann Stillmark doktoritööd tehes riitsinuseseemnetest esimese lektiinide hulka kuuluva valgulise aine, mis sai Stillmarkilt nime ritsiin. Kõik rohkem kui 100 aasta jooksul avastatud lektiinid on mürgised, kuid ritsiin on mürgiseimate hulgas. Üks ritsiinimolekul võib tappa ühe raku. Vaatame lähemalt, mida lektiinid endast kujutavad ning kuidas nende mürgilisust vähendada.
Loe edasi