Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Kas munade söömist peaks piirama?
Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida.
Loe edasi
Südame-veresoonkonna tervist toetavad fütotoitained
Ilmselt on enamik inimesi kuulnud soovitust, et igapäevases toiduvalikus peaksid olema esindatud piltlikult öeldes kõik vikerkaarevärvid – see aitab meie kehal saada erinevaid fütotoitaineid. Lisaks sellele kindlustavad need värvikirevad toiduained meid ka hädavajalike vitamiinide ning mineraalainetega ning südame tervisele nii oluliste kiudainetega. Vaatlemegi lähemalt, missugused fütotoitained just südame-veresoonkonna tervist toetavad, ning ka seda, missugustest toiduainetest me neid kõige ohtramalt saame.
Loe edasi
D-vitamiin
Põhjamaades, sealhulgas ka Eestis, võib sügis- ja talvekuudel vähese päikesevalguse tõttu organismi D-vitamiini tase langeda liiga madalale ja tekkida D-vitamiini puudus. Kuna D-vitamiin on kehas seotud mitmete oluliste protsessidega, siis võib D-vitamiini puudus terviseprobleeme põhjustada. Anname erialastele allikatele toetudes lühikese ülevaate D-vitamiini olemusest, selle vajalikkusest ja tarbimissoovitustest.
Loe edasi
Oliiviõli ja selle tootmine
Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.
Loe edasi
Saame tuttavaks: oksüdatiivne stress!
Oksüdatiivse stressi ja antioksüdantidega on meie organism pidevalt seotud – oksüdatiivne stress tekib ja normaalselt see likvideeritakse antioksüdantse kaitsesüsteemi poolt igal ajahetkel meie kehas. Me püüame tervislikult toituda ja liikuda, mitte suitsetada ja alkoholiga liialdada, et organismis tekkiv oksüdatiivne stress oleks võimalikult madal, me hoolitseme selle eest, et toidus oleks piisavalt antioksüdantseid ühendeid tekkiva stressi likvideerimiseks. Oleks hea, kui suudaksime oksüdatiivse stressi protsessidest paremini aru saada ja neid teadmisi ka kasutada.
Loe edasi
Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?
Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.
Loe edasi
Liigesekõhre kulumine ja osteoartriit
Kõige sagedamini, eriti eakatel, põhjustab valu ja liikumistakistust liigesekõhre kulumine. Selle tekkepõhjused pole täpselt teada ning tänapäeval puudub ka põhjuslik ravi. Siiski on võimalik vaevusi leevendada ja elukvaliteeti parandada, ning seda ka toitumise abil.
Loe edasi
Fruktoos – sõber või vaenlane?
Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab, et lisatud suhkrute tarbimine peaks jääma alla 10% päevasest toiduenergiast (2020. aastal leiab juba soovitust alla 6,5%). Kõige enam saadakse lisatud suhkruid karastus- ja mahlajookidest, mis on magustatud põhiliselt glükoosi-fruktoosisiirupiga. Viimaste aastakümnete toitumisuuringutest tuleb selgelt esile fruktoosi kõrge tarbimine, osaliselt tänu just magustatud karastusjookidele.
Loe edasi
Soolestiku mikrobioota
Inimese seedetrakt on koduks tohutule hulgale erinevatele mikroobidele. Mao-sooletrakti asustab umbkaudu 10^14 bakterit, mis tähendab, et mikroobe, keda me endaga kaasas kanname, on meie kehas arvukamalt kui meie endi keharakke. Nii on pikka aega väitnud enamus allikaid. Kui aga inimese rakkude hulka arvata ka tuumata rakud (erütrotsüüdid), siis on arvutatud, et bakterite ja inimese rakkude suhe on ligikaudu võrdne. Igal juhul aga on neil mikroobidest „allüürnikel“ meie keharakkudega eluaegne ja kahesuunaline sümbioosne ehk vastastikku kasulik kooseluline suhe.
Loe edasi
Toit kui vähi ennetaja, toit kui vähist paranemise toetaja
Vähk. Ilmselt üks kardetumaid haigusi tänapäeva maailmas. Pole tõenäoliselt inimest, kes ei teaks kedagi, kelle organismi see haigus ühel või teisel viisil tabanud on. Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 8000 uut vähijuhtu. Tervise Arengu Instituut, Maailma Vähiuuringute teadusfond ja Ameerika Vähiuuringute Instituut on öelnud, et 30-40% vähijuhtumitest on seotud inimeste tervisekäitumisega ja neid saaks tõhusa ennetustööga (dieet, füüsiline aktiivsus ja normaalne kehakaal) vältida.
Loe edasi
Reumatoidartriit ja toitumine
Reumatoidartriit (RA) on põletikuline haigus, mille korral haigestuvad väikesed liigesed ning vahel lisaks ka siseorganid. Haigusest võivad olla mõjutatud ka liigeste lähedased koed, nt limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA on autoimmuunhaigus, mille korral immuunsüsteemi rakud, mis peaksid kaitsma keha kahjulike „sissetungijate“ eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid. Tegemist on kroonilise haigusega, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega, ning seda ei saa välja ravida.
Loe edasi
Kolesteroolitaseme langetamine toitumise abil
Erinevate toiduainete tervendava mõju üle võib vaielda ja tavaliselt jäädaksegi vaidlema, sest iga üksiku toiduaine toime sõltub ju alati üldisest taustmenüüst. Kui ebatervislikku menüüd rikastada üheainsa tervisliku toiduainega, võib ka see südame-veresoonkonnale hästi mõjuda, kuid kogu menüüd muutes saame tunduvalt paremad tulemused.
Loe edasi