Artiklid

Hiljutised lisatud artiklid

Ülimalt töödeldud toidud kui terviserisk

Enamus meist on kuulnud, et värsked või minimaalselt töödeldud toidud on tervislikumad kui tugevalt töödeldud toidud. Teaduslikult tõendatuna on sellel väitel aga rohkem kaalu. Mitmed uuringud kinnitavadki, et ülimalt töödeldud toidud (ingliskeelne termin ultra-processed foods) pole mitte ainult vähem tervislikud, vaid võivad seonduda tõsiste terviseriskide ja lühema elueaga. Enamasti käsitletakse tervise ja toitumise seoseid pidades silmas toitude kasulikkust – mida süüa, et tervis parem oleks. Praegu tutvume aga põgusalt kahe uuringuga, mis keskenduvad kasulikkuse otsimise asemel ülimalt töödeldud toiduainete kahjulikkusele.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kohv ja südame tervis

Kohv on igapäevane jook ning seda juuakse sageli suurtes kogustes. Osad kiidavad, teised laidavad. Ka teadusuuringud on leidnud nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid tervisele. Kuidas mõjutab kohvijoomine südame tervist? Püüame sellele jälile saada.

Loe edasi

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) toitumisteraapia

ATH on väga levinud käitumuslik häire lapseeas, mis sageli jätkub ka täiskasvanuna. Praegu ei ole ametlikes ATH raviskeemides veel toitumisteraapiat, mida aga lapsevanemad ise laialdaselt kasutavad. Samas teostatakse sel teemal hulganisti teadusuuringuid, sealhulgas kliinilisi juhuvalikuga uuringuid, mis näitavad, et toitumisravil võivad olla väga head tulemused.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Probiootikumid ja nende valimine

Termin „probiootikum“ tuleb kreekakeelsest sõnast, mille otsene tähendus on „elu jaoks“
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO definitsiooni kohaselt on probiootikumid  „elusorganismid, mis adekvaatsetes kogustes manustatuna toovad kasu peremeesorganismi tervisele“. Probiootilisi toiduaineid on inimesed tarvitanud juba tuhandeid aastaid, fermenteeritud toodetest on toiduvalikus olnud hapukapsas, seened, oliivid, vein, õlu, hapupiim jne.  Soolestiku mikrofloora tasakaalu toetamiseks tuleb toituda tervislikult, sealhulgas mitte liialdada magusaga, hoolitseda selle eest, et menüüs oleks piisavalt puu- ja köögivilju ning fermenteeritud tooteid.

Loe edasi

Liha ja loomne rasv – sõber või vaenlane?

Tänapäeva maailmas on meil võimalik kätte saada toitu, millest aastaid tagasi vaid unistada võisime.  Me ei pea enam piirduma vaid sellega, mida kohalik loodus või oma peenramaa pakuvad. Räägitakse taimse toidu kasulikkusest ja selle toimest eluea pikendajana. Sellest võib jääda mulje, et igasugune loomne toit on tervisele kahjulik. Loomset rasva on peetud südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mistõttu on soovitatud menüüs loomse rasva osakaalu vähendada. Kuidas sellega siis tegelikult lood on? Kutsun teid kaasa mõtlema.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Ärritunud soole sündroom

Ärritunud soole sündroom (IBS – ingl. k irritated bowel syndrom) on funktsionaalne soolehaigus. IBS-i iseloomustavad kõhuvalu, kõhukrambid või ebamugavustunne kõhus, roojamise ebaregulaarsus, kõhulahtisus või -kinnisus, puhitused, limane väljaheide. Sümptome võidakse tajuda erinevalt, tõsiduselt võivad need olla kerged, mõõdukad või kurnavad. Ärritunud soole sündroomi ravi tänapäeval veel puudub, selle sümptomite leevendamiseks on aga mitmeid võimalusi.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Vererõhuprobleemide psühholoogilistest aspektidest

Paljud, võib-olla isegi enamus meist teavad, mida peab tervise säilitamiseks või saavutamiseks tegema. Millegipärast aga suudavad vähesed selle nimel pingutada. Haigestudes on lihtsam küsida arstilt ravimit ja loota, et see teeb terveks. Kõrge vererõhk aga on haigus, mille puhul mõnikord aitavad tabletist rohkem kaalu langetamine, õigesti toitumine, suitsetamisest loobumine ja kehaline aktiivsus.

Loe edasi

Juhiseid depressioonipuhuseks toitumiseks + RETSEPTID

Anname selged ja kergesti järgitavad juhised depressioonipuhuseks toitumiseks koos seitsme retseptiga, millega oma igapäevast toidulauda rikastada.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Ketogeenne dieet – kas vähiravi tulevik?

Käesolevas ülevaates vaatleb autor vähktõvega patsientidel kasutatavaid erinevaid dieete molekulaarsel tasemel: kalorsuse piiramine, erinevad paastumised ja süsivesikute piiramine ning ketogeenne toitumisviis. Selgitatakse ka viimase molekulaarseid mehhanisme ning selle toitumisviisi toimet vähirakkudele. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

L-Karnitiin – abimees energiametabolismis

L-karnitiin on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend, mis on äärmiselt oluline selleks, et rasvhapetest saaks rakus asuvates mitokondrites energiat toota. Inimene saab kolmveerand vajaminevast L-karnitiinist loomse toiduga ja ülejäänud veerandi sünteesivad neerud ja maks.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Toiduainete valikuline kombineerimine seedimise toetamiseks

Toitumisala spetsialistid Eestis jagunevad sellesse teemasse suhtumisel kolmeks: ühed pooldavad toiduainete valikulist kombineerimist (koos või eraldi söömist) ning soovitavad seda igaühele, teised ei omista sellele mingit tähtsust, kolmandad aga soovitavad seda vaid seedevaevustega inimestele. Meie, st allakirjutanu koos oma mõttekaaslastega Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist, kuulume kolmandasse gruppi.

Loe edasi

Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad kiired süsivesikud

Südame-veresoonkonna tervist silmas pidades räägitakse peamiselt rasvadest – küllastunud loomsetest rasvadest ja ka kookosrasvast, ning kardetaksegi just toidurasvu. Vähem seostatakse südame tervisega süsivesikuid. Samas aga tuleb teadlastelt hulganisti tõendeid selle kohta, et probleemiks pole niivõrd toidust saadavad looduslikud toidurasvad kui hoopis rafineeritud süsivesikutega liialdamine. 

Loe edasi