Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) toitumisteraapia

Autorid: Annely Soots (arst, psühholoog ja funktsionaalse toitumise terapeut), Liisa Johanson (Toitumisnõustaja)

04.04.2023

Mida kujutab endast ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire

ATH on väga levinud käitumuslik häire lapseeas, mis sageli jätkub ka täiskasvanuna. Samuti on rohkesti selliseid lapsi, kellel esinevad selle häire sümptomid, aga pole diagnoosi, sest nad ei vasta ATH diagnoosi kõikidele kriteeriumitele. Need lapsed on liigselt aktiivsed ja impulsiivsed ega suuda piisavalt keskenduda. Paljudel jätkuvad need kõrvalekalded ka täiskasvanueas soodustades vaimseid häireid ja toimetulekuprobleeme –  näiteks ei suudeta kooli lõpetada või tööl käia, võib ka lisanduda kriminaalne käitumine.1 Seetõttu on selle häirega tegelemine äärmiselt oluline. 

Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb poistel rohkem kui tüdrukutel. Kõikide laste hulgas on esinemissagedus ülemaailmselt umbes 7%, teatud kogukondades isegi 9-15%. 2016. aasta andmetel oli näiteks USA 2-17 aastastest lastest ATH diagnoosiga 8,4%, nendest 2/3 võtsid ravimeid, pooled said käitumisravi, neljandik aga ei saanud mingit ravi. Keskmiselt diagnoositakse seda häiret 7-aastaselt, enne 6. eluaastat saab diagnoosi kolmandik ATH-ga lastest. Paljudel lastel lisandub ATH-le muu vaimne häire, tüdrukutel sagedamini depressioon või ärevus, poistel rohkem impulsikontrolli puudus, agressioon ning vastuhakk, paljudel lisandub ka õppimis- või kõnehäire. Kui jõutakse noorukiikka, siis impulsiivsuse sümptomid sageli taanduvad, aga tähelepanuhäire sümptomid mitte.2 

Lapsevanemad kasutavad ATH puhul edukalt erinevaid dieete

Praegu ei ole ametlikes ATH raviskeemides veel toitumisteraapiat, mida aga lapsevanemad ise laialdaselt kasutavad. Samas teostatakse sel teemal hulganisti teadusuuringuid, sealhulgas kliinilisi juhuvalikuga uuringuid, mis näitavad, et toitumisravil võivad olla väga head tulemused. Eestis on paljud lapsevanemad ise leidnud internetist informatsiooni, et toitumise muutmisest võib ATH puhul abi olla, ning on ka peresid, kes on pöördunud välismaiste toitumisterapeutide poole. 

ATH puhul on kasutatud näiteks Feingoldi dieeti, gluteenivaba dieeti, piima- ja gluteenivaba dieeti ning suhkruvaba dieeti, probleemsete toiduainete väljaselgitamiseks teostatakse toidutalumatuse teste. Neile dieetidele ja ka testidele on ette heidetud vähest tõenduspõhisust, kuid viimaste aastate teadustöödes on leidnud tugevalt tõendamist välistamisdieet (Few-Foods diet ehk FFD), milles tegelikult rakendataksegi eespoolnimetatud dieetide põhimõtteid. 

Näiteks ühes 2020. aastal avaldatud kaksikpimedas platseebokontrollitud uuringus3,4 vaadeldi mitmetes riikides ATH puhul kasutatavat toiduainete välistamisdieeti Few-Foods diet (FFD) ja leiti, et selle häire väljendumist mõjutavad teatud toiduained ja et tõepoolest on olemas toidust indutseeritud ATH alatüüp. Pärast 5-nädalast dieeti olid tulemused väga head 34-l lapsel 57st (60%). Nendel ehk dieedile hästi reageerijatel vähenesid ATH sümptomid oluliselt või kadusid hoopis. 12 last, kes said dieedi alguses ravimeid, olid dieedi tulemusel võimelised nendest loobuma. Hästi reageerijate grupis oli ka kuus niisugust last, kes said uuringukriteeriumite ehk vastavate testide/näitajate alusel väga head tulemused, kuid lapsevanemad nii ei arvanud. 

Mida üksikute toiduainete dieet ehk FFD endast kujutab  

Selle dieedi puhul välistatakse toiduvalikust täielikult kõik toiduained, mis võivad allergeeniks olla või mis on konkreetsel lapsel seniste tähelepanekute põhjal ATH sümptomeid esile kutsunud või neid ägestanud. Et vältida tõsist toitainetepuudust, tohib niisugust ranget dieeti pidada ainult toitumisspetsialisti juhendamisel. Kriitiliste toiduainete välistamisel taanduvad selle häire sümptomid neil lastel, kelle ATH on seotud toitumisega. 5-nädalasele rangele välistamisele järgneb toiduainete menüüsse taaslülitamise periood, mis võib kesta isegi kuni aasta. Toiduaineid pannakse menüüsse tagasi ükshaaval, üks toiduaine nädalas. Ning jälgitakse iga toiduaine mõju käitumisele. Kui käitumuslikke muutusi ei teki ehk sümptomid ei taastu ega ägene, siis loetakse see toiduaine “ohutuks” ja lubatakse seda ka edaspidi süüa.  Teraapia baseerub seega eeskätt dieedi teisel faasil, millega luuakse individuaalsed toitumissoovitused, kust on elimineeritud need toiduained, mis konkreetsel juhul ATH käitumuslikke sümptomeid esile kutsuvad või ägestavad.3,4 

Sellel dieedil ei ole mõju ainult käitumuslikele sümptomitele, vaid ka ATH-ga kaasnevatele kehaliste haiguste sümptomitele. Andmed kahest uuringust näitasid, et FFD dieediga kaasnesid märkimisväärsed muutused nii ATH sümptomites kui ka keha termoregulatsioonis, seedevaevustes, ekseemides ja uneprobleemides.5

Et ATH-ga last toetada, soovitatakse kogu perel üle minna sarnasele toitumisele. Kuna aga FFD kava võib paljude erinevate inimeste puhul olla keeruline järgida, on uurijad leidnud, et sama häid tulemusi võib saada lihtsalt tervisliku tasakaalustatud toitumise abil. Hollandis ongi praegu käimas pikaajaline TRACE uuring, mis vaatleb võrdlevalt nii FFD kui tervisliku tasakaalus toitumise mõjusid. Uuringu käigus võetakse laste sülje, väljaheite ja vere analüüse ning uuritakse, kas dieetravi võiks olla ATH standardravi osaks.  Ühtlasi püütakse selgusele jõuda, missugused mehhanismid on toitumisravi efektiivsuse taga ning mis on peamisteks probleemideks ATH puhul – kas allergeenid, histamiinitalumatus, suhkur või näiteks toidu lisaained.6

Tervislik tasakaalus toitumine on ülioluline

TRACE uuringu tulemused selguvad mõne aasta pärast, aga isikliku kogemuse põhjal julgeme väita, et tervislik toitainete mõttes tasakaalus toitumine annab samuti häid tulemusi. Samas peab sellega kindlasti kaasnema toidutalumatuse reaktsioone põhjustavate toiduainete vältimine. Kui vanemad muudavad lapse menüüd, siis märkavad nad paremini ka talumatust või allergiat erinevate toiduainete suhtes. 

ATH korral on heade tulemustega kasutatud ka erinevaid toidulisandeid. Ometi pole nende efektiivsust selle häire leevendamisel tunnistatud piisavalt tõenduspõhiseks. Lähenemine peaks olema individuaalne. Arvestada tuleb laste organismi individuaalseid iseärasusi ja seda, et neil võib olla puudus erinevatest toitainetest. Kui toitumisspetsialist on lapse menüü üle vaadanud, siis saab ta soovitada toidulisandit, mis on vajalik just sellele konkreetsele lapsele. Vaid siis saab toidulisand olla efektiivne.  

Alles viimastel aastatel on lisandunud uuringud ATH seoste kohta laste üldise toitumismustriga

Uuringud on näidanud ATH seost töödeldud liha ja snäkkide suurema tarbimisega. Näiteks hõlmas üks 2022. aastal ilmunud uuring 390 last vanuses 6-17 aastat – neist 169 ATH-ga (38 tüdrukut ja 131 poissi) ning 221 terved kontrollgrupi lapsed (93 tüdrukut ja 128 poissi). Laste toiduvalikut uuriti küsimustikuga, mis sisaldas 18 töödeldud lihatoodet ja snäkki. ATH sümptomeid hinnati õpetajate ja lapsevanemate poolt vastavatel skaaladel ja leiti, et lapsed, kellel esinesid ATH sümptomid, tarbisid rohkem töödeldud lihatooteid, piimal baseeruvaid magustoite ja šokolaadiga maiustusi kui kontrollgrupi lapsed. Uurijad järeldavad, et ATH-ga laste toiduvalikus on rohkem küllastunud rasvhapete- ja suhkrurikkaid toiduaineid kui nende tervetel eakaaslased ning et liigne töödeldud toiduainete tarbimine võib olla seotud ATH sümptomitega.7

Ka Eesti lapsed tarbivad palju töödeldud toiduaineid ning söövad vähe tervislikku toitu. Tervise Arengu Instituudi spetsialisti sõnul söövad täiskasvanud magusat keskmiselt kaks korda rohkem kui on soovitatav, lapsed koguni 3-4 korda enam. Puu- ja köögivilju sööb iga päev vähemalt korra ainult kolmandik koolilastest.8

Tervislik Vahemere toitumismuster aitab ATH-d vältida

Kõige tervislikumaks toitumisviisiks peetakse traditsioonilist Vahemere piirkonna toitumist. Kui võrrelda laste toitumismustreid, siis pole üllatav, et Vahemere stiilis toitujatel on paremad tervisenäitajad. Nii on see ka täiskasvanute puhul, eriti tänapäeval levinud kroonilisi haigusi silmas pidades. 

2017. aastal ilmus esimene uuring 60 äsja diagnoositud ATH ja 60 kontrollgrupi isikuga, kelle puhul uuriti nende toiduvaliku kattuvust Vahemeredieediga. Leiti, et vähene kattuvus selle toitumismustriga oli seotud ATH-ga, mistõttu soovitataksegi keskenduda pigem toitumisele tervikuna, mitte üksikutele toitainetele, ja seda kindlasti juba terviseprobleeme ennetavalt.9

Kokkuvõte

ATH korral peaks rõhuasetus olema eelkõige üldisel tervislikul tasakaalus toitumisel. Oluline on vaadata üle lapse menüü, tasakaalustada seal süsivesikud, valgud ja toidurasvad. Samuti tuleb tagada, et laps saaks toiduga kätte kõik vajalikud mikrotoitained (vitamiinid ja mineraalained). Seda oskab teha kvalifitseeritud toitumisnõustaja või -terapeut – kindlasti uurige, kas toitumisnõustajal on vastav kvalifikatsioon. 

Kui soovite välja selgitada toiduained, mis võiksid teie lapsel toidutalumatuse reaktsioone esile kutsuda, tuleb pöörduda spetsiaalse väljaõppe saanud toitumisterapeudi poole. Selline terapeut oskab korraldada eelkirjeldatud FFD dieeti, valida abivahendina teste toiduallergia ja -talumatuse väljaselgitamiseks ning annab ka haiguspuhuseid toitumissoovitusi. Toitumisnõustajatel puudub sellealane väljaõpe. 

Kasutatud allikad

  1. Sayal, K., Prasad, V., Daley, D., Ford, T., Coghill, D. (2018). ADHD in children and young people: prevalence, care pathways, and service provision. Lancet Psychiatry, 5(2):175-186. 
  2. Wolraich, M. L., et al. (2019). Clinical ractice Guideline for the Diagnosis, Evaluation, and Treatment of Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder in Children and Adolescents. Pediatrics,  144(4):e20192528.
  3. Pelsser, L., Frankena, K., Toorman, J., Pereira, R. R. (2020). Retrospective Outcome Monitoring of ADHD and Nutrition (ROMAN): The Effectiveness of the Few-Foods Diet in General Practice. Frontiers in Psychiatry, 11, 1-12.
  4. Hontelez, S., Stobernack, T., Pelsser, L. M., van Baarlen, P., Frankena, K,, Groefsema, M. M., Kleerebezem, M., Rodrigues Pereira, R., Postma, E. M., Smeetsm, P. A., Stopyra, M. A., Zwiers, M. P., Aarts, E. (2021). Correlation between brain function and ADHD symptom changes in children with ADHD following a few-foods diet: an open-label intervention trial. Scirntific Reports, 12;11(1):22205. 
  5. Pelsser, L., Stobernack, T., Frankena, K. (2022). Physical Complain ts Decrease after Following a Few-Foods Diet in Children with ADHD. Nutrients. 24;14(15):3036.
  6. Bosch, A. Elimination diet. https://newbrainnutrition.com/elimination-diet/, kuula ka loengut selle uuringu kohta: https://newbrainnutrition.com/the-elimination-diet-and-adhd-symptoms-the-trace-study/
  7. Akin, S., Gultekin, F., Ekinci, O., Kanik, A., Ustundag, B., Tunali, B. D., Al-Bayati, M. B., Yasoz, C. (2022). Processed meat products and snacks consumption in ADHD: A case-control study. Northen Cliniks of Istanbul, 8;9(3):266-274. 
  8. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumisne rahvusvahelises vaates. Eesti Arst 2020; 99(Lisa 1):1–100.
  9. Ríos-Hernández, A.,  Alda, J. A., Farran-Codina, A., Ferreira-García, E., Izquierdo-Pulido, M. (2017). The Mediterranean Diet and ADHD in Children and Adolescents. Pediatrics, 139(2):e20162027.