Probiootikumid ja nende valimine

Termin „probiootikum“ tuleb kreekakeelsest sõnast, mille otsene tähendus on „elu jaoks“

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO definitsiooni kohaselt on probiootikumid  „elusorganismid, mis adekvaatsetes kogustes manustatuna toovad kasu peremeesorganismi tervisele“.1 Probiootilisi toiduaineid on inimesed tarvitanud juba tuhandeid aastaid, fermenteeritud toodetest on toiduvalikus olnud hapukapsas, seened, oliivid, vein, õlu, hapupiim jne.  Soolestiku mikrofloora tasakaalu toetamiseks tuleb toituda tervislikult, sealhulgas mitte liialdada magusaga, hoolitseda selle eest, et menüüs oleks piisavalt puu- ja köögivilju ning fermenteeritud tooteid. 

Toidulisanditena manustatavate probiootikumide „vanaisa“ on Élie Metchnikoff – üks immunoloogia rajajatest, kellest sai ka üks esimesi mikroflooralisandite pooldajaid tervise toetamisel. Metchnikoff oli vaadelnud, et teatavad linnaelanike grupid Ida-Euroopas, kes toitusid suures osas piimhappebakterite toimel fermenteeritud piimast, elasid kauem. Ta arendas välja teooria, et vananemist põhjustavad toksilised bakterid soolestikus, ning piimhape võib elu pikendada. See teooria viis lõpuks keefiri ja teiste fermenteeritud piimajookide, ning seejärel tänapäeval tuntud probiootikumide ülemaailmsele turundamisele. Praeguseks on meie apteekide ja tervisekaupluste lettidel palju erinevaid probiootilisi tooteid, mille manustamine võib tervist toetada. Kuid mõnikord võib olla raske selles valikus orienteeruda. 

Kuidas probiootikumi valida

Selleks, et leida pakutavate toodete seast õige ja tõhusa toimega preparaat, tuleks silmas pidada järgmist:

  1. Tootes sisalduvad probiootiliste bakterite tüved peavad olema adekvaatselt kirjeldatud. Bakterid peavad olema õigesti identifitseeritud ning tõestatud turvalisusega. Preparaatides sisalduvate tüvede ebatäpne sildistamine on tõsiseks probleemiks, sest on leitud, et tervelt  28% (ligi kolmandik!) probiootilistest tüvedest on tootjate poolt valesti identifitseeritud.2 
  2. On oluline, et bakterid oleksid vastupidavad mao- ja sapphapete toimele. Peensoolde peaks jõudma piisav hulk baktereid, et nad suudaksid soolestiku limaskesta efektiivselt koloniseerida.3 Mõned tootjad kasutavad bakterite kaitseks spetsiaalseid kapsleid.
  3. Toode peaks sisaldama inimesele omaseid bakteritüvesid. Inimesele mitteomased tüved võivad nõrgema immuunsusega inimestele isegi ohtlikuks osutuda. Näiteks on praeguseks kirjeldatud mitmeid Saccharomyces boulardii fungeemia (veres liigse esinemise) juhtumeid.4 Kui seda probiootikumi kasutada, siis kindlasti meediku järelvalve all raviskeemi osana ja lühiajaliselt kindlate näidustuste korral. 
  4. Püüdke veenduda, et probiootikum sisaldaksid vajalikku hulka baktereid ka säilivusaja lõpus. Võib juhtuda, et toode sisaldab alguses piisavalt elusaid bakterid, kuid siis enam mitte, kui purgi avate ja probiootikumi tarvitama hakkate. 
  5. Toote kvaliteet sõltub ka säilitamistingimustest. Tõeliselt häid probiootikume hoitakse toime säilitamiseks külmikus. Kui pakendil on kirjas, et külmik pole vajalik, siis on toode võimalikust nõrgema toimega või ei ole toime säilivusaja lõpuni garanteeritud. 
  6. Kuigi vahel väidetakse, et prebiootikumid (probiootilisi baktereid toitvad ühendid) ei ole kasulikud, tõestavad uuringud vastupidist. Võite julgelt valida toote, milles on lisaks probiootikumidele ka prebiootikumid. Paljud uuringud on näidanud, et prebiootikumid aitavad just kasulikel bakteritel soolestikus paljuneda. Hirm, et nad toidavad halbu baktereid, on alusetu. Näiteks prebiootikumi F.O.S. (fruktooligosahhariidid) tarvitamine suurendab heade bakterite osakaalu võrreldes halbadega ning võib probiootikumi toimet märgatavalt võimendada.5,6,7
  7. Uurige ka seda, kas toote toime on kinnitatud kliiniliste uuringutega! Valige probiootikum, millel on nimetatud ka tüvi ja uuringud on tehtud just selle tüvega.

Turvalised probiootikumid

Üks kindlaimaid valikuid probiootikumide seas on kaks bakterite perekonda: Lactobacillus ja Bifidobacterium. Lactobacillus on bakterite perekond, mis moodustab suurema osa piimhappebakterite grupist ning muudab laktoosi ja muud suhkrud piimhappeks. Neid leiab peamiselt peensooles. Piimhape muudab soolekeskkonna happeliseks, mis takistab mõnede kahjulike bakterite kasvu. Lactobacillus`e liikidest võivad soolestikus levida järgmised tüved: L. acidophilus, L. salivarius, L. gasseri, L. ruminis, L. crispatus & L. Reuteri.8   

Bifidobacteria bakterid on kõikjal soolestikus elutsevad bakterid, kes on saanud oma nime iseloomulikust kahekshargnenud sabast. Nad fermenteerivad suhkruid, et toota piimhapet, võistlevad efektiivselt teiste soolebakteritega ja moodustavad suure osa bakteriaaalsest floorast eeskätt käärsooles. Tegemist on suurima bakterite grupiga imikute soolestikus, täiskasvanutel on nad arvukuselt umbes 4. kohal ning nende osakaal väheneb vananedes veelgi.8  Tähtsamateks bifidobacteria liikideks on B. animalis subsp. lactis, B. bifidum, B. breve, B. longum, B infantis.

Nii laktobatsillid kui ka bifidobakterid on inimesele turvalised ning ei kutsu esile liigset immuunvastust.9 Nende  aastakümnetepikkune kasutamine ei ole näidanud patogeenset toimet isegi vastsündinutel (vastsündinute jaoks on spetsiaalsed preparaadid).

Turvaline ja soodsa toimega piimhappebakterite kombinatsioon, mille tähistamiseks kasutatakse lühendit LAB4,  koosneb neljast erinevast tüvest: 

Lactobacillus acidophilus (CUL- 60) 

Lactobacillus acidophilus (CUL- 21) 

Bifidobacterium bifidum (CUL- 20) 

Bifidobacterium lactis (CUL- 34)

Kõik need tüved on põhjalikult kirjeldatud ja inimesele omased, nende kasutamine on olnud täiesti turvaline läbi aastakümnete. See on ainus probiootikumide kombinatsioon, mille kohta on avaldatud laiaulatuslik juhuvalikuga kontrollitud uuring, mis kinnitab selle turvalisust 2-aastase kasutusperioodi kestel kahes kõige haavatavamas grupis – rasedad naised ja nende vastsündinud lapsed.10

Millises vormis probiootikum on manustamiseks parim?

Kui oleme arvesse võtnud kõiki eelnimetatud aspekte, jääb veel küsimus, kas on vahet ka probiootikumide manustamisel erineval viisil – toidu koostises, tablettidena, pulbrina või mõnel muul moel. Kõige lihtsam on saada probiootikume fermenteeritud piimatooteid tarbides, mida on meie poelettidel rohkesti ning mille lisamine igapäevamenüüsse on lihtne. Samas ei ole see hea valik piimavalgule ja laktoosile tundlike inimeste või veganite jaoks. Samuti on neid tooteid halb reisile kaasa võtta, sest nad ei säili. Veganitele on alternatiiviks taimsed hapendatud tooted – hapukurgid, hapukapsas, hapendatud sojatooted jms. 

Kui manustate probiootikume toidulisandina, siis võimalusel vältige „aktiveeritud vedeliku“ vormis probiootikume, sest need on vähem stabiilsed ning nende kvaliteet kaldub seistes halvenema. Külmkuivatatud probiootikumid on elujõulisemad. Kapslis manustamise eeliseks on mugavus, sest pole vaja teha muud kui kapsel veega alla neelata. Samas mõjub aga kapslites manustatud preparaat vaid seedeelundkonna alumistele osadele ning kapsli materjal võib mõnele inimesele allergeenne olla. Tabletina tarvitamine on samuti lihtsam, sel juhul võib probiootikum mõjuda ka seedeelundkonna ülemistele osadele, kuid tablettides võib veelgi suurema tõenäosusega problemaatilisi lisaaineid sisalduda – nt gluteeni, tableti täiteaineid jne. Probiootikume müüakse ka pulbrina. Nende eeliseks on mugav ja lihtne manustamine ka sel juhul, kui tableti või kapsli neelamine on raskendatud, neid saab ka mahla või toidu sisse segada. Näiteks on imikule pulbrit lihtsam anda. Pulbriline probiootikum võib mõjuda ka seedeelundkonna ülemisele osale, selle doosi on lihtne vajadustele kohandada ning reeglina ei sisaldu neis soovimatuid lisaaineid. 

Hea probiootikum on kergesti imenduvas vormis, manustatud õigetes doosides ja kombineeritud õigete prebiootikumidega ning kasutatud arukalt – vaid vajadusel. 

Kasutatud allikad:

1. Joint FAO/WHO Expert Consultation on Evaluation of Health and Nutritional Properties of Probiotics in Food including Powder Milk with Live Lactic Acid Bacteria, 1-4 October 2001.

2. Huys, G., et al. (2006). Accuracy of species identity of commercial bacterial cultures intended for probiotic or nutritional use. Research in Microbiology, 157(9), 803-10. 

3. Dunne, C., et al. (2001). In vitro selection criteria for probiotic bacteria of human origin: correlation with in vivo findings. The American Journal of Clinical Nutrition, 73(2 Suppl), 386S-392S. 

4. Riquelme, A. J., et al. (2003). Saccharomyces cerevisiae fungemia after Saccharomyces boulardii treatment in immunocompromised patients. Journal of Clinical Gstroenterology, 36(1), 41-3.

5. Kleessen, B., Sykura, B., Zunft, H. J., Blaut, M. (1997). Effects of inulin and lactose on fecal microflora, microbial activity, and bowel habit in elderly constipated persons. The American Journal of Clinical Nutrition, 65(5), 1397-402.

6. Boehm, G., et al. (2002). Supplementation of a bovine milk formula with an oligosaccharide mixture increases counts of faecal bifidobacteria in preterm infants. Archives of Disease in Childhood: Fetal & Neonatal, 86(3), F178-81.

7. Smith, A. R., et al. (2012). Effect of a synbiotic on microbial community structure in a continuous culture model of the gastric microbiota in enteral nutrition patients. FEMS Microbiology Ecology, 80(1), 135-45. 

8. Mitsuokai, T. (2014). Establishment of Intestinal Bacteriology. Bioscience of Microbiota, Food and Health, 33(3), 99–116.

9. Rautava, S., Klliomäki, M., Isolauri, E. (2005). New therapeutic strategy for combating the increasing burden of allergic disease: Probiotics – A Nutrition, Allergy, Mucosal Immunology and Intestinal Microbiota (NAMI) Research Group report. The Journal of Allergy and Clinical Immunology, 116(1), 31-7.

10. Allen, S. J., et al. (2010). Dietary Supplementation with Lactobacilli and Bifidobacteria is well tolerated and not associated with adverse events during late pregnancy and early infancy. Journal of Nutrition, 140(3), 483-488.