Artiklid

Polütsüstililiste munasarjade sündroom

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi seostatakse hormonaalse tasakaalutusega, täpsemalt meessuguhormoonide liiga kõrge tasemega. Seda esineb erinevatel andmetel kuni viiendikul fertiilses eas naistest – neil tekivad munasarjadesse väikesed tsüstid. Normaalselt toodavad munasarjad naissuguhormoone, aga ka väikeses koguses meessuguhormoone. Polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral hakkavad nad meesuguhormoone normaalsest rohkem tootma.

Mis aitab stressiga toimetulekul?

Mida enam tajume kontrolli puudumist oma elu või olukordade üle, seda kõrgem on meie stressitase. Kui seisame silmitsi mõne traumaatilise kriisiga (kaotame elu- või töökoha, lähedase inimese, jääme raskelt haigeks), võivad kokku kukkuda kogu meie senine maailmapilt ning väärtushinnangud.

Stressi füsioloogia

Kui meid ähvardab oht, on füsioloogiliselt oluline sellega võidelda või kiiresti põgeneda. Tegemist on kaasasündinud ellujäämismehhanismiga, mis on iseloomulik kogu loomariigile ja ka inimesele. Vaatleme lähemalt, mida stressivastus endast kujutab ja kuidas see meie tervist mõjutab. Ning uurime, kuivõrd saab stressiga toimetulekut toitumise ja elustiili muutmisega toetada.

Aflatoksiinid – terviserisk meie toidus

Toidul hallitust märgates (kui just tegu pole eesmärgipäraselt toidule lisatud hallitusega nagu hallitusjuustude puhul) jagunevad inimesed üldjoontes kaheks. Ühed viskavad saastunud toidu ilma igasuguse kõhkluseta prügikasti, teised lõikavad hallitunud osa ära või eemaldavad muul viisil ja lasevad toidul hea maitsta. Niimoodi võib aga teadmatusest endale karuteene teha, sest toidus arenema hakanud hallitus võib olla ohtlik üsna mitmel moel. 

Glükeemilist koormust arvestav toitumine – minu elustiil

Varem harva esinenud migreenihood olid muutunud järjest sagedasemaks, kuni lõpuks kannatas Laura tugevat peavalu juba igapäevaselt. Laura otsis abi toitumisest ning praeguseks on glükeemilist koormust arvestavast ehk GK toitumisest saanud tema jaoks elustiil. Vahel muidugi juhtub, et mingitel põhjustel ei õnnestu niisugust söömisviisi ideaalselt järgida, aga Laura on tänu GK toitumisele vabanenud peavaludest ja tema energiatase on stabiliseerunud.

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on taimede poolt toodetavad mürgised ühendid, mida leidub arvestatavas koguses näiteks mitmete puuviljade kivides (aprikoos, virsik, nektariin, ploom, kirss), linaseemnetes, mandlites, liimaubades, maniokis, sorgos, õunaseemnetes, bambusevõrsetes, sojaubade kestades jne. Tänaseks on kindlaks tehtud rohkem kui poolsada erinevat taimespetsiifilist tsüanogeenset glükosiidi.

Piimatoodete tarbimise varjupool

Tegemist on järjega artiklile „Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?“

Oleme harjunud, et piimast räägitakse kui äärmiselt tervislikust toiduainest. Samas on üha rohkem kuulda, et paljud inimesed ei talu piima, ning on isegi väidetud, et piim polegi loodud täiskasvanute toiduks, loodus on selle määranud vaid vasikatele. Vaatleme probleeme, mis võivad tekkida seoses piima tarbimisega, ning näeme, et piim võib olla nii tervislik kui ebatervislik.

Endometrioos

Endometrioos on üldlevinud naistehaigus, mille puhul emaka limaskesta rakud on levinud väljapoole oma normaalset keskkonda, ehk siis organismis on tekkinud emaka limaskesta rakkude kolded väljaspool emakat. Need rakud arenevad ja toimivad samalaadselt emakasiseste limaskesta rakkudega. Kuidas seda seisundit toitumisega toetada?

Kandida ülekasv

Viimasel ajal räägitakse järjest sagedamini, et terviseprobleemide põhjuseks võib olla soolestikus vohav seen kandida. Tegelikult on nende Candida perekonna kurikuulsate seente näol tegemist inimese limaskestadel ja nahal tavapäraselt leiduvate organismidega.

Pastinaak, seller ja paljud teisedki toiduained sisaldavad toksilisi psoraleene

Psoraleenid on taimedes leiduvad looduslikud orgaanilised ühendid, millel on teatud ravitoime. Nende suur sisaldus toidus võib aga probleeme põhjustada.

Juhiseid depressioonipuhuseks toitumiseks, lisaks mõned retseptid

Kõige olulisem depressiooni puhul on hoida veresuhkur tasakaalus, sest aju vajab pidevalt glükoosi. Esmalt tuleks meeles pidada, et süüa tuleb regulaarselt, viis korda päevas, kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. See võib osutuda kõige raskemaks, kuid on kindlasti oluline. Kui on raskusi toidukordadest kinnipidamisega, võib selleks kasutada telefoni meelespead.

Magneesium ja depressioon

Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud mineraali vastu tunnevad nüüdisajal üha suuremat huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Meie organismis vastutab magneesium paljude funktsioonide eest, ning vaatamata sellele, et looduses leidub seda rohkesti, kimbutab nüüdisaja inimest magneesiumipuudus.