Pastinaak, seller ja paljud teisedki toiduained sisaldavad toksilisi psoraleene
Psoraleenid on taimedes leiduvad looduslikud orgaanilised ühendid, millel on teatud ravitoime. Nende suur sisaldus toidus võib aga probleeme põhjustada.
Psoraleenid toiduainetes
Rikkaliku psoraleenidesisalduse poolest paistavad silma viigimarjad, aga ka näiteks seller, porgand, pastinaak, juurseller, sidrun, greipfruut, laim. Psoraleeniderikkad on ka paljud ürdid – aniis, köömen, harakputk, koriander, fenkol, till, sinep jt.
Toome näitena pastinaagi, milles psoraleenide kontsentratsioon on päris kõrge. Seda aedvilja toiduks tarvitades võib juba mõõdukast kogusest märkimisväärselt psoraleene saada – 100 grammist pastinaagijuurest omastab inimene neid ühendeid 4-5 mg, mis võib teatud tingimustel juba füsioloogilist mõju avaldada.2
Näiteks Kanada vastavas infosüsteemis on metsikult kasvav pastinaak (Pastinaca sativa) välja toodud mürgise taimena ning mainitakse, et selle mahl tekitab tundlikul inimesel päikesevalguse toimel fotodermatiiti ehk naha kahjustumist. Probleeme võivad tekitada nii pastinaagilehed kui juured, aga ka pastinaagi koorimine. Sagedasemal kokkupuutel psoraleene sisaldavate toiduainetega peaks kasutama kindaid, eriti kui pärast seda minnakse päikese kätte.
Hoiduge psoraleenirikaste toiduainete liigtarvitamisest
On teada, et lisaks päikese toimel tekkivatele nahaprobleemidele võivad psoraleenid põhjustada kehas ka geenimuutusi. Seega tuleks psoraleeniderikaste toiduainete liigsest tarvitamisest hoiduda. Pastinaaki ja sellerit näiteks soovitatakse tarbida mitte rohkem kui kord nädalas. Oluline on ka teada, et pastinaagi koorimisel väheneb sealt saadav psoraleenikogus vaid kolmandiku võrra, ning et toidu kuumtöötlemine seda ühendit ei hävita.
Psoraleenide toime
Psoraleene kasutatakse ravimina mitmete nahahaiguste puhul. Need muudavad naha tundlikumaks, mille järel mõjutatakse probleemset nahapiirkonda UVA kiirgusega (teatav ultraviolettkiirgus). Psoraleenipreparaat (furokumariinid) koos UVA-ga ehk nn PUVA teraapia annab häid tulemusi psoriaasi korral, aga seda kasutatakse ka teiste nahahaiguste raviks, nagu näiteks vitiligo ja ekseem. See aga tähendab, et nende haiguste puhul võiks psoraleene sisaldavaid toiduaineid menüüsse lülitada. Vältides muidugi nendega liialdamist.
Naha valgustundlikkuse tõstjatena kasutatakse psoraleene naha pruunistumise kiirendajana. Sellega liialdamisel aga on inimesed saanud tugevaid nahakahjustusi, heledama nahaga inimestel suureneb melanoomirisk. Toitudes sisalduvad psoraleenid võivad lisaks dermatiidile põhjustada nahal ka nn vanaduselaike (tuntud ka kui maksalaigud). Tundlikuma nahaga inimesel soovitatakse psoraleene sisaldavatest toitudest hoiduda, kui minnakse päikese kätte. Tõsiseid dermatiidijutumeid on esinenud ka pastinaagijuurte töötlejatel. Samuti mõjutavad psoraleenid mitmete ravimite toimet, sh kolesterooliravimid, valuvaigistid ja antibiootikumid.
Psoraleenide toksilist toimet illustreerib hästi kokkupuude karuputkega
Karuputke puhul piisab tugevaid põletushaavu meenutavate kahjustuste tekkeks vaid taime puudutamisest ja päikese käes viibimisest. Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis ärritavad nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest mõne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes seal tugevalt päikese ultraviolettkiirgust. Taimemahl tuleb kiiresti eemaldada pestes nahka külma veega. Ei tohi kasutada kuuma vett ega seepi, nahka ei tohi hõõruda.
Kui taimemahla ei pesta koheselt maha ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, tekivad kokkupuutekohtades paistetus ja villid. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid nende armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul.
Eesti Terviseamet hoiatas 2019. aasta kevadel inimesi ka putkesöömise eest, kuna mürgiseid putki on lihtne söödavate putkedega segamini ajada. Noori karuputkevõrseid aetakse segamini varsselleriga, neid on üritatud ka rabarberi pähe süüa. Lisaks karuputkele kasvavad Eestis ka mitmed teised mürgised putkeliigid, mis väliselt meenutavad peterselli. Mürgise putke söömisel on esmaseks abiks kiire aktiivsöe manustamine.
Kasutatud allikad:
- Heal with Food. Foods, that contain psoralen. Kasutatud 08.2020, https://www.healwithfood.org/foods-that-contain/psoralen.php
- Ivie, G. W., Holt, D. L., Ivey, M. C. (1981). Natural toxicants in human foods: psoralens in raw and cooked parsnip root. Science (Wash D. C.), 213, 909-910.
- New Scientist – 5 nov. 1981, Vol 92, No 1278, lehekülg 370 http://www.nytimes.com/1981/09/01/science/science-watch-poison-and-the-parsnip.html
- https://en.wikipedia.org/wiki/Psoralen
- Canadian Poisonous Plants Information System – Wild Parsnip. http://www.cbif.gc.ca/eng/species-bank/canadian-poisonous-plants-information-system/all-plants-common-name/wild-parsnip/?id=1370403267249
- Kasutatud 08.2020, https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-hoiatab-ettevaatust-putkesoomise-trendiga