Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Kõrvitsaseemneõli – Austria kuld meie toidulaual
Käesoleva artikli aluseks on teadustööd, kus on uuritud Austria kaguosas Steiermarki provintsis toodetava kõrvitsaseemneõli koostist, sealhulgas selles sisalduvaid rasvhappeid ja vitamiine. Steiermarki kõrvitsaseemneõli on valmistatud spetsiaalsest kõrvitsasordist Cucurbita pepo subsp.pepo var. Styriaca. Tänapäeval kasvatatakse seda sorti ka mujal maailmas nii söögiks kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Loe edasi
Mineraalainete põnev maailm – magneesium
Magneesium on asendamatu mineraalaine, mida inimesel on vaja nii kasvamiseks kui ellujäämiseks. Kuna magneesiumit ei suuda keha ise sünteesida, peame seda saama toidust või toidulisanditest.
Loe edasi
Rasvumine ja soolemikroobide tasakaal
Juba Hippokrates on 400 aastat e.m.a. viidanud soolestiku olulisusele meie tervises, temale kuuluvad väljendid “surm istub soolestikus” ja “kehv seedimine on kogu kurja juur ”. Samas on alles paari viimase aastakümne jooksul hakatud tõsiselt uurima soolebakterite mõju nii soolestiku tervisele kui ka nende seost muude haigustega. Soolebakterite hulk ja kooslus ei ole seotud ainult sooleprobleemidega, vaid ka keha üldise tervisega.
Loe edasi
Astma ja toitumine
Astma ravis on lisaks kasutatavatele ravimitele oluline ka elustiil. Soovitatakse tervislike eluviiside harrastamist – sobiv füüsiline koormus, normaalkaalu saavutamine ja hoidmine, suitsetamisest loobumine. Samuti peaks hoiduma muudestki hingamisteede ärritajatest ja teadaolevatest allergeenidest.
Loe edasi
Akne ja toitumine
Akne, mida on teadlaste poolt alates aastast 1950 nimetatud ka “naha diabeediks”, on dermatoloogias üks enamlevinud arsti poole pöördumise põhjuseid, esinedes Eestis enam kui 85% teismelistel ja üle 10% täiskasvanutel. Samuti näitavad uuringud, et akne on globaalselt kasvav terviseprobleem nii teismeliste kui täiskasvanute, eriti naiste seas, tuues patsientide jaoks endaga kaasa rahalisi kulutusi ravile ning tihti ka psühholoogilisi ja emotsionaalsed probleeme. Aknet põhjustavad ja soodustavad mitmed erinevad tegurid, millest üheks peetakse nn läänelikku elustiili, sh ka toitumist.
Loe edasi
Fütoöstrogeenid
Fütoöstrogeenide nimetus tuleneb asjaolust, et nende ühendite keemiline struktuur sarnaneb naissuguhormoon östrogeeni struktuuriga. Eesliide „füto-“ viitab taimedele (kreeka keeles tähendab phyto taime). Fütoöstrogeenid mõjutavad sarnaselt naissuguhormoon östrogeeniga rakkudes leiduvaid östrogeeniretseptoreid, mis vahendavad östrogeeni toimimist kehas.
Loe edasi
Eesti hapendatud rukkileib
Eestlaste toidulauale lahutamatult kuulunud leib näib viimastel aastatel oma populaarsust kaotavat – toodete müüginumbrid on aasta-aastalt langenud, ja kuigi koduküpsetajate hulk püsib, kostab ka soovitusi teraviljatoodetest üldse loobuda (näiteks paleodieedi propageerijatelt). Samas on inimeste kõnepruugis alles ja elujõulised kõnekujundid, mis väljendavad austust leiva vastu.
Loe edasi
Mis on depressioon?
Depressioon näib olevat seisund, mida enamus meist on kergemal kujul kogenud – pidades silmas vahetevahel esinevaid tujulanguse perioode, rahvakeeles hellitlevalt kutsutud “deprekaid”. Kas nende puhul on tegemist tõelise depressiooniga? Jah ja ei. Kui masendus kestab pikemalt kui 2 nädalat, võib tõesti olla tegemist depressiooniepisoodiga, aga tavaliselt on see kas kurbus või kriisireaktsioon millelegi, mis on põhjustanud lühiajalise tuju halvenemise.
Loe edasi
Õlu
Kardetavasti võib mõnele lugejale tunduda imelik, et toitumisteraapia ajakirjas kirjutatakse õllest. Kuigi näiteks ühe Inglise teleseriaali peategelane inspektor Morse, keda kolleeg õllelembuse pärast hurjutas, pareeris etteheidet väitega, et õlu on lihtsalt toit. Samas – meeldib see meile või mitte, on õlu vee ja tee järel maailma kõige enam tarbitav jook. Ja kuna joogid on toitumise osaks, võib ka õlleteemat pidada asjakohaseks.
Loe edasi
Milline on toitumine Vahemeremaade regioonis praegu?
Turisti toitumine Vahemeremaades ei erine eriti toitumisest kusagil mujal, kuid kas ja kuivõrd toitub sealne kohalik elanik veel nüüdki traditsiooniliselt? Läänelik toitumisviis on tunginud ka Vahemeremaadesse. Varasematel aegadel kujunes sealne tervislik toitumine justkui iseenesest, lähtudes (liht)rahva eluviisist, ellusuhtumisest ja soodsas kliimas kättesaadavatest toiduainetest. Tänapäeval aga soovitatakse kohalikel inimestel tervise parandamiseks traditsiooniliste toitumisharjumuste juurde tagasi pöörduda.
Loe edasi
Goitrogeenid – kilpnäärme funktsiooni mõjutajad
Goitrogeenid on üldnimetus ühenditele, millel on võime takistada kilpnäärmel hormoonide sünteesimist, mis viib kilpnäärme suurenemise ehk struumani (goiter on inglise keeles kilpnäärme suurenemine). Goitrogeenid leiavad kasutamist kilpnäärme ületalitlust vähendavates ravimites.
Loe edasi
Autism ja soolebakterid ning -viirused
Soolestik sisaldab vapustaval hulgal bakteriaalseid, seenelaadseid ja viiruselisi mikroorganisme. Neid on kümme korda arvukamalt kui rakke, millest meie keha koosneb. Võib väita, et need moodustavad osa meie tõelisest kehast, kuna nad etendavad seal paljusid kasulikke ja tähtsaid rolle. Paljud toodavad ensüüme, mis on vajalikud toidu seedimiseks, paljud on kaasatud vitamiinide sünteesimisse või immuunsüsteemi toetamisse, et meid haiguste eest kaitsta, ning on veel teisi, kes seedivad toksilisi aineid, mida me võime sisse süüa.
Loe edasi