Artiklid

Hiljutised lisatud artiklid

“Hea” ja “halb” kolesterool

Rahvakeeles levinud nimetused “hea” ja “halb” tähistavad tegelikult kolesterooli ja rasvhalhustuvaid ühendeid transportivaid osakesi – lipoproteiine. Kuna LDL kannab kolesterooli kudedesse, kus selle liig probleeme (nagu näiteks ateroskleroos) põhjustab, HDL aga kudedest tagasi maksa, on esimest nimetatud halvaks ja teist heaks, kuna viimane töötab vastu kolesterooli kuhjumisele. Organismile aga on mõlemad head ja vajalikud - koed vajavad kolesterooli, rasvu ja rasvlahustuvaid ühendeid, mida LDL abil vere kaudu kudedesse kantakse.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Soolestiku mikrofloora olulisus seoses üldise tervisega

Palju on räägitud sellest, et meie keha on tervik, ning järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise ja seda asustava mikrofloora mõjust üldisele tervisele. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Vähi tekkepõhjused

Vähktõbi on kogu maailmas surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. 2018. aastal suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel vähki hinnanguliselt 9,6 miljonit inimest, ning umbes üks igast kuuest surmajuhtumist on tingitud vähktõvest. Samas selgub, et üldine suremus vähktõppe ei ole kasvamas.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Kolesterool – kas asendamatu molekul või kurja juur?

Inimese kudedes on kokku ligikaudu 140 g kolesterooli, eriti rikas kolesterooli poolest on närvikude ja neerupealiste koorollus, palju on seda maksas, kolesterooli leidub ka sapis ja kõikide kudede rakkude membraanides. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/talitleda, poleks suguhormoone ja nahas poleks võimalik sünteesida vitamiini D3. Kolesterool on hädavajalik meie elutegevuseks, vaid liigne või liiga vähene kolesterool võivad muutuda kurja juureks ja põhjustada tervisehädasid. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Must küüslauk

Artiklis heidame pilgu musta küüslaugu päritolule ja valmimisele ning selle värske küüslauguga võrreldes muutunud omadustele. Tutvustame seda uudset, kuid üha enam kättesaadavat toiduainet, ning loodetavasti tekitame lugejas ka veidi uudishimu ning järeleproovimise soovi. Viimase hõlbustamiseks anname ka erinevaid näitlikke soovitusi musta küüslaugu kasutamiseks toidulaua rikastamisel.

Loe edasi

Põletikuline soolehaigus (ingl. k inflammatory bowel disease – IBD)

Põletikulise soolehaiguse üldnimetuse alla mahub mitu erinevat haigust. Tegemist on raskete tervisehäiretega, mis vajavad pikaajalist, sageli eluaegset ravi. Haiguste ägenemisel on võimalik toiduvalikut korrigeerides sümptomeid leevendada, samuti on dieet väga heaks toetuseks medikamentoossele ravile. Ägenemise taandudes on jätkuvalt oluline toituda tervislikult, koormates sel viisil võimalikult vähe soolestiku immuunsust. See aitab haigust kontrolli all hoida ning uusi ägenemisi vältida. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Parasiidid soolestikus

Meie terapeutide kogemused näitavad, et juhtumitel, kus toitumuslikud sekkumised seedeprobleeme ei lahenda, tasub uurida parasiitide esinemist. Parasiitidega võib tegu olla ka muude tervisehäirete puhul, mis tavapärasele ravile ei allu (näiteks aneemia), ning parasiitidega võivad muuhulgas kaasneda ka psüühilised ja psühholoogilised sümptomid, naha ja hingamisteede probleemid jne. 

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mida kujutab endast küllastunud rasv

Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemisega seostatakse eeskätt loomsetes rasvades sisalduvaid küllastunud rasvhappeid. Mida need endast kujutavad?

Loe edasi

Taimeõlide tootmine ja töötlemine

Tervislikuimaks meetodiks peetakse enamasti külmpressimist, kuid külmpressõlide tooraine peab olema väga puhas. Kui näiteks kookose viljaliha kuivatatakse eelnevalt päikese käes, kus see võib saastuda, siis ei ole kookosest saadav külmpressõli tervislik – see vajab rafineerimist. On ka tooraineid, millest külmpressimisega õli hästi kätte ei saagi – näiteks sojaoad, riisi- ja maisiseemned. Niisugusest toormest õli ekstraheerimiseks kasutatakse lahusteid.

Loe edasi

Minu elu vähihaigena (miks ja kuidas sai minust toitumisterapeut)

Kõik sai alguse oktoobris 2014, kui tundsin kõhus teravat valu. Olin sel ajal 43-aastane, väga heas füüsilises vormis, tegelesin regulaarselt jooksmise ja suusatamisega ning käisin trennis 4-5 korda nädalas. Sümptomid, mis tekkisid 2014. aasta alguses, olid kergemad kõhuvalud ning väsimus. Pidasin seda kõhugripiks, sest ka teistel oli sarnaseid sümptomeid. Väsimust kurtsin ka perearstile, kes tegi analüüsid. Need olid korras, ja muretsemiseks polnud tookord põhjust, sest kes meist pole tundnud väsimust? 

Loe edasi

Gastriit

Gastriit on seisund, mille korral mao sisepinda katvas limaskestas on kahjustus – põletik. Magu kaitseb seal toodetava maohappe eest lima, mida eritavad limaskesta rakud. Mao sisekeskkond on õrnadele epiteelirakkudele karm – ilma piisava kaitseta võivad maohape, toiduosakesed ja toidus olevad mikroorganismid mao sisepinda kahjustada. Kui lima on vähe ja/või maohapet toodetakse rohkem kui vaja, siis hakkab magu seedima iseennast – tekib limaskesta põletik. Protsessi jätkudes võivad tekkida ka mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandid.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Shea- ehk võiseemnikuõli (sheavõi)

Küllap on neile, keda huvitab toiduainete koostis, jäänud näiteks küpsise- või šokolaadipakenditelt silma nimetus võiseemnikurasv, võiseemnikuõli või sheavõi. Shea- ehk võiseemnikuõli, mida kutsutakse ka sheavõiks (inglise keeles shea butter või ka shea fat) on pärit Aafrikas kasvava sheapuu (Vitellaria paradoxa) viljade tuumadest ehk pähklitest. Tegemist on kosmeetikatoodetes ja viimasel ajal ka toiduainetes üha rohkem kasutatava troopiline rasvainega. 

Loe edasi