Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Meeleolu ja toitumine ning oomega-3 rasvhapped
Kas depressiooni ehk meeleolulanguse seos toiduga on ka teadusuuringute põhjal kinnitust leidnud? Uuringuid, mis hindavad üldise toiduvaliku mõju meeleolule, on kahjuks vähe. Näiteks avaldati 2014. aastal uuring, kus vaadeldi aasta jooksul inimeste menüüsid koos nende meeleolu hindamisega. Leiti, et ebatervisikuma toitumismustriga inimestel oli depressioonirisk märkimisväärselt suurem, sellest lähtudes rõhutab uuring tervisliku toitumise tähtsust depressiooni vältimisel.
Loe edasi
Kas jõulud ja aastavahetus on ülesöömise aeg?
Paljud kardavad jõuluaega seepärast, et siis süüakse tavalisest sagedamini ja liiga palju. Jõulud on juba ammustest aegadest seotud söömisega. Toitumisnõustajana näen tihti seda, et kaalulangetamist sellel ajal ette ei võeta või dieedid katkestatakse, sest „siis ei ole ju võimalik tervislikult süüa“. Kas tõesti on tegemist perioodiga, mil on loomulik endale söömisega liiga teha, ja kus ebatervislikele ahvatlustele on lootusetu vastu seista?
Loe edasi
Mitme näoga kolesterool
Tänapäeva elutarkus seostab sõna kolesterool negatiivse mõjuga tervisele ja tihti portreteeritakse kolesterooli kui pahandusetegijat. Oleks nagu parem, kui teda toiduga ei saaks ja kui organism sünteesiks vähem. Tegelikult on kolesterool vahane, rasvataoline aine, millel on organismis täita mitmeid väga olulisi ülesandeid.
Loe edasi
Melatoniini sünteesi mõjutavad toitained ja ensüümid. Melatoniini tootmist soodustav toidulisand?
Melatoniin sünteesitakse eelainest trüptofaan ja selle moodustamise määr sõltub ensüümide aktiivsusest. Ensüümide toimimiseks on aga tarvis vitamiine ja mineraale, mis on nende nn kofaktorid.
Loe edasi
KOLESTEROOL – kas ohtlik või vajalik ühend?
Kolesteroolil on tähtis roll rakumebraanide optimaalse jäikuse säilitamisel. Membraan peab olema piisavalt viskoosne ja läbilaskev, et võimaldada rakule toitainete läbipääsu, kuid samas piisavalt jäik, et rakku kaitsta. Kolesterool väldib rakumembraanide muutumist liiga viskoosseks ja läbilaskvaks, kindlustades sel viisil nende terviklikkuse.
Loe edasi
Suhkur ja ajutegevus
Meie keha ihaleb süsivesikuid ja seda põhjusega – kõige kiiremini saab keha rakkude jaoks vajalikku energiat kätte just süsivesikutest glükoosi näol. Kuna glükoosivarusid ei jätku väga pikaks ajaks, oleme loodud iga natukese aja tagant midagi sööma. Ja kui meie toit sisaldab süsivesikuid, saab keha toimetamise jaoks ka kiirelt vajaliku energia kätte.
Loe edasi
Terved juuksed
Terved ja ilusad juuksed on märk heast tervisest ja juuste õigest hooldusest. Kui juuste kvaliteedis või hulgas hakkavad toimuma muutused, kui juuksed ei ole enam endised, viitab see muutustele või tasakaalutusele organismis: kas pole juuksed saanud piisavalt toitaineid, keha laastab haigus, puudub sisemine rahulolu või on tegemist liigse stressiga. Juuksed räägivad meile, kas kehas on kõik korras. Nad peegeldavad inimese sisemaailma, ning kui juustega on midagi lahti, ei saa sellele sageli leida ühte kindlat põhjust, vaid arvestama peab terve põhjuste ahelaga.
Loe edasi
Itaallaste toitumisest tänapäeval
Toidukultuur Lõuna- ja Põhja-Itaalias on erinev ja erineb tublisti ka erinevatel põlvkondadel. Kõikidest erinevustest hoolimata ühendab Itaaliat ja itaallasi üle maa ja olenemata vanusest kirg toidu vastu. Iga itaallane on kindel, et tema ema või vanaema tehtud lasagne on just see kõige parem ja õigem.
Loe edasi
Kroom ja veresuhkur
Kroom on mineraalaine, mida tuntakse ka glükoosi tolerantsusfaktorina (GTF), sest ta osaleb veresuhkru regulatsiooniprotsessis. Keha laastab nii veresuhkru puudus kui liig, mistõttu organism püüab veresuhkru taset säilitada kitsas vahemikus pankreasehormoonide insuliini ja glükagooni abil. Kui veresuhkru tase on kõrge, siis toodetakse insuliini, kui madal, siis glükagooni. Üks langetab, teine tõstab veresuhkru taset.
Loe edasi
Mida kujutavad endast rasvapõletajad
Viimastel aastatel on ülekaaluliste arv Eestis kiirelt kasvanud. Võib isegi öelda, et rohkem kui pooltel Eesti inimestest on kehakaal soovituslikust suurem. Aina rohkem ülekaalulisi soovib leida lihtsat ja kiiret viisi kaalu langetamiseks. Kuna eluviisi ja toitumise muutmine võib paljudele raske olla, otsitakse abi nn rasvapõletajatest. See on loonud terve tööstuse kaalulangetamisega seotud toidulisandite ehk rasvapõletajate tootmiseks ja turustamiseks.
Loe edasi
Kas, miks ja kuidas kasutada toiduks kaera
Mitmed põlvkonnad on üles kasvatatud teadmises, et kaerahelbepuder on ülitervislik toit. Samas räägitakse kaera ja muudegi teraviljade tarbimise võimalikest kõrvalmõjudest, välja on töötatud mitmeid teraviljavabasid “tervisedieete”. Tekibki küsimus: kas üldse, miks ja kuidas kasutada kaera oma tervise hüvanguks ning kas kaer on ühtviisi tervislik kõikidele inimestele?
Loe edasi
Miks asendada punane liha menüüs valge lihaga?
Viimasel ajal räägitakse palju punase liha (veise-, sea- ja lambaliha) rohke söömisega seotud terviseriskidest, uuemad toitumissoovitused üle maailma soovitavad piirata punase liha ning eriti töödeldud punase liha tarbimist. Ning piirata väga oluliselt – nende soovituste alusel ei ole tervislik süüa punast liha rohkem kui 150 g ja töödeldud lihatooteid rohkem kui 15 g nädalas. Eriti just viimane kogus võib näida lausa naeruväärselt väiksena.
Loe edasi