Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Toiduained ja alkohol migreeni vallandajatena
Mitmetel toiduainetel on täheldatud seost peavaludega. Näiteks selgus Inglismaal kahe aasta jooksul (1989-1991) peavaluga haiglasse saabunute küsitlemisel, et 429-st migreenihaigest 16,5%-l on peavalud seotud juustu ja/või šokolaadiga, 18,4% olid tundlikud alkohoolsetele jookidele üldse, 11,8% aga punasele veinile ning 28% õllele.
Loe edasi
Peavalule vastu teistmoodi
Need, kes on kogenud peavalu, teavad, kui palju see võib häirida normaalset tegutsemist. Peavaludel võib olla erinevaid põhjusi, kuid levinumad on niinimetatud pingepeavalud. Nagu nimest võib välja lugeda, peitub nende põhjus meie kehas tekkinud pingetes. Niisugused peavalud võivad kesta poolest tunnist mitme päevani, esineda episoodiliselt või olla kroonilised.
Loe edasi
Viljatus ja toitumine
Viljatus on Eestis üha süvenevaks probleemiks, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Naiste viljakust mõjutab kõige enam asjaolu, et lapsi…...
Loe edasi
Prostata suurenemine ehk healoomuline eesnäärme adenoom
Eesnäärme adenoom on meestel kõige sagedasem healoomuline kasvaja, mille esinemissagedus on otseses sõltuvuses mehe vanusest. Nii esineb prostata suurenemist umbes 20 protsendil meestest vanuses 41-50 eluaastat, vanuses 51-60 eluaastat on vastav näitaja juba 50%, üle 80 aastastel meestel aga juba üle 90%. Ka urineerimishäirete esinemissagedus kasvab seoses vanusega.
Loe edasi
Mida arvata toidukaloraaži piiramisest?
Kuidas saada lahti mõnest liigsest kehakaalu kilost, isegi mõnekümnest kilost? Rannahooaeg on ju käes! Esimene mõte on enamasti vähem süüa ehk piirata toidukaloraaži. Toidust saadavat kalorihulka võib vähendada mitmel viisil – näiteks piirata lühikest aega väga oluliselt toiduvaliku üldist kaloraaži, hoida kalorite taset suhteliselt madalal pikema perioodi jooksul, või siis viia teatud toitainegrupi (nt süsivesikud) osakaal menüüs miinimumini. Selle kõik võib kõnekeeles kokku võtta dieeditamisena.
Loe edasi
Premenstruaalse sündroomi (PMS) klassifikatsioon sümptomite alusel
PMS-i puhul esineb erinevaid hormonaalseid muutusi ja sellest tingituna ka mitmesuguseid sümptome. Dr. Guy Abraham`i poolt eelmise sajandi 80-ndatel avaldatud huvitav klassifikatsioon jagab PMS-iga naised nelja alagruppi, mis erinevad üksteisest sümptomite iseloomu, hormonaalse mustri ja ainevahetuslike häirete poolest.
Loe edasi
Premenstruaalne sündroom (PMS)
Küllap on iga naisterahvas vähemalt kord elus tundnud, kui raske on füsioloogiliselt olla naine. Naiste keha peab hakkama saama sünnitusega, ning igakuiselt toimub menstruatsioon. Mõnede andmete järgi tunneb peaaegu 90% naisi ka mingeid premenstruaalse sündroomi ehk PMS-i sümptome. Enamasti mitte väga tõsiseid. Samas kogeb üsna suur hulk viljakas eas naisi (13-18%) vaevusi, mis on piisavalt tõsised, et diagnoosida PMS-i raskeimat vormi premenstruaalset düsfoorilist häiret (PMDD).
Loe edasi
Migreeni toitumisteraapia juhtum
50ndates eluaastates naisterahvas räägib oma loo, kuidas leidis aastakümneid kimbutanud migreenitüüpi peavaludele abi t6oiduvaliku kontrollimisest. Peavaluhooge näisid soodustavat suurem pinge ja koormus ning sellele järgnev lõõgastus (näiteks töönädala lõpp), menstruatsioonitsükli teatud faasid, kuid paljudel juhtudel ei olnudki võimalik põhjusi tuvastada.
Loe edasi
Naha tervis, stress ja eneseabi
Juba üle 70 aasta tagasi pakkusid kaks dermatoloogi – John H. Stokes and Donald M. Pillsbury välja idee, et seedeelundkonna tervise, depressiooni, ärevuse ja nahaprobleemide, nt akne vahel on seosed. Nad lõid hüpoteesi, et inimese emotsionaalne seisund võib mõjutada seedeelundkonna normaalset mikrofloorat, suurendada sooleseina läbilaskvust ja seeläbi panustada süsteemse põletiku tekkesse, mis mõjutab ka naha tervist.
Loe edasi
Puumahlad ja kevadine puhastumine
Vahtramahl hakkab jooksma varem kui kasemahl – juba märtsis, kui öösel veel külmetab ja lumi on maas, kuid puud soojendab päevane päike. Kasemahla aga saab koguma hakata siis, kui keskmine temperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli ja vahtramahl hakkab „kinni jääma“. Miks? Mahla kevadise eritumise mehhanism on neil puudel erinev. Kasvuperioodil toimub mahlade liikumine mõlemas puus põhimõttel, et vesi „tõmmatakse“ läbi juurte pinnasest puutüvesse vastavalt sellele, kuidas see lehtede pinnalt aurustub.
Loe edasi
Ööpäevane rütm ja söömise ajastamine
Organismi talitluse ööpäevane rütm (ingliskeelsetes allikates circadian rhythm) on iseloomulik lisaks inimestele ja loomadele ka taimedele ja isegi bakteritele. Inimese puhul tähendab see 24-tunnist füsioloogiat ja käitumist reguleerivat tsüklit. Niisuguse rütmi on tinginud meie koduplaneedi ööpäeva pikkus – evolutsiooni käigus on meil kujunenud nn sisemine kell, mis püüab reguleerida bioloogilisi protsesse organismi elujõu tagamiseks kõige optimaalsemal viisil.
Loe edasi
Loomne rasv meie esivanemate toidulaual
Tänapäevase toidu- ja infokülluse tingimustes on valikuid teha päris raske. Veganid, kes ei söö üldse loomseid toite, propageerivad veganlust kui parimat toitumisviisi, samas soovitavad paleodieedi pooldajad süüa just liha. Olenemata toitumisviisist peab meie keha toidust kätte saama vajalikul hulgal rasva. Samas on juba mõnda aega seostatud teatud tüüpi rasvade söömist südame-veresoonkonnaprobleemidega. Üheks peamiseks süüdlaseks peetakse küllastunud rasvhappeid, mida sisaldab rohkesti loomne rasv.
Loe edasi