Naha tervis, stress ja eneseabi
Stress on vahemaa selle vahel, kus me oleme, ja kus me tegelikult olla tahame
Naha tervise ja stressi seosed
Juba üle 70 aasta tagasi pakkusid kaks dermatoloogi – John H. Stokes and Donald M. Pillsbury välja idee, et seedeelundkonna tervise, depressiooni, ärevuse ja nahaprobleemide, nt akne vahel on seosed. Nad lõid hüpoteesi, et inimese emotsionaalne seisund võib mõjutada seedeelundkonna normaalset mikrofloorat, suurendada sooleseina läbilaskvust ja seeläbi panustada süsteemse põletiku tekkesse, mis mõjutab ka naha tervist.
Praegu viitavad uuringud sellele, et nii erinevad füsioloogilised kui ka psühholoogilised faktorid, nt vangistus, suured temperatuurimuutused, eksamid jne, võivad häirida soole mikrofloora normaalset tasakaalu. Sellisel juhul täheldatakse soolestikus eeskätt selliste bakteriliikide nagu Lactobacillus ja Bifidobacteria vähenemist. Soole mikrofloora tasakaalutust on aga omakorda seostatud paljude erinevate nahaprobleemidega, sh akne, dermatiit ja psoriaas, aga ka depressiooni ja ärevusega. Kui bakterid saadakse tasakaalu, parandab see ka psüühilist seisundit. Bakterite õige kooslus aitab närvivahendusaineid tasakaalustada, mõjutades seeläbi ajutegevust.
Soolestiku mikrofloora tasakaalustamine tervisliku toitumise ja vajadusel ka probiootikumilisandite abil on seega nii vaimse seisundi kui ka naha tervise seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on see seos mõlemasuunaline – pelgalt stress võib nurjata meie püüded soole mikrofloorat tasakaalustada ja naha tervist parandada. Mis tähendab, et lisaks toitumise korrigeerimisele tuleb kindlasti tegelda ka stressiga.
Naha üks peamisi rolle on meid kaitsta. Nahk aitab kaitsta organismi nii füüsiliste, keemiliste kui mikroobsete rünnakute eest. Uuringutes on leitud, et stress võib kahjustada ka naha kaitsebarjääri, vähendades nahas mikroobidevastaste peptiidide hulka ning soodustades nahainfektsioonide ja põletike teket.
Stress ja selle leevendamine
Stress on meie igapäevaelu osa. Kes ütlevad, et nende elus stressi ei ole, eksivad, sest stress kaasneb kõikide ootamatuste ja elumuutustega, ka väikestega. Igapäevased stressorid on näiteks hommikul sissemagamine, bussist mahajäämine, lapse haigestumine koos sellest tingitud vajadusega töölt koju jääda jne. Ka positiivsed muutused võivad olla stresseerivad – näiteks uude elukohta kolimine, abiellumine, lapse sünd. Kuna stressi täielikult vältida pole võimalik, on oluline, kuidas me suudame stressiga toime tulla.
Stress on seisund, mille korral kehas toimuvad teatud biokeemilised reaktsioonid. Nende eesmärgiks ei ole meie organismi kahjustada, vaid vastupidi – nad on mõeldud meid aitama. Aitama meil mõista, et teatav olukord on ebamugav või isegi ohtlik, ja et see tuleb lahendada või sellest distantseeruda. Stressi puhul kehas tekkivad muutused aitavad meil ohuga paremini silmitsi seista või ohu eest põgeneda. Kui stressi põhjustav olukord möödub, siis taastub ka kehakeemia, ning stress ei ole organismi kahjustanud. Probleemid tekivad aga siis, kui stress on pidev ning stressilangust ei tekigi, mis on iseloomulik tänapäeva ühiskonnale.
Mõnikord võime tunda, et oleme stressitekitavas olukorras justkui lõksus. Meile näib, et sellest pääsemiseks polegi võimalust. Tegelikult on igas olukorras valikuvõimalusi. Näiteks 1995. aastal valminud filmis „Dangerous Minds“ küsis õpilane õpetajalt, et kus on tema valikuvõimalus siis, kui ta püstolitoru ees seisab. Ning sai vastuseks, et sellisel hetkel on tal valikuvabadus, kuidas surra. Võib-olla ei ole me teinud valikut kriitilisse olukorda sattuda ja oleme seal väliste, endast mittesõltuvate asjaolude tõttu (nt looduskatastroofid või kui keegi meile autoga otsa sõidab ja jääme seetõttu ratastooli), kuid meil on valik, kuidas kujunenud olukorras käituda ja mõelda. Just see viimane – võimalus oma mõtlemist muuta – annab meile tõelise jõu ja aitab stressile vastu astuda.
Valik on meie, kas näeme ennast olukorra ohvrina või mitte. Olles ohver, jääb meil vähe võimalusi enda aitamiseks. Pigem näeme teisi inimesi või keskkonda oma probleemi süüdlastena ning loodame, et väljastpoolt tulevad ka lahendused. Kui aga pöörame pilgu endasse ja võtame ohvrirollist välja tulles eluohjad jälle enda kätte, oleme mitmekordselt võitjad – saame tagasi kontrollitunde, tekib võimalus hakata taas tõeliselt elama ja oma elu enda jaoks meeldivas suunas juhtima. See ei tähenda, et peaksime probleemset olukorda ning sellega seotud tundeid eitama ning pidevalt naeratama.
Kui surume oma negatiivsed tunded alla ja nendest ei räägi, siis võib teistel meie ümber lihtsam olla, kuid see suurendab meie stressi veelgi, mille tõttu kahjustub ka keha. Stressi aitab leevendada ausus iseenda ja teiste suhtes. See tähendab oma kurbuse või hirmude tunnistamist ja vajadusel ka teistele näitamist. Siinkohal võib abi olla psühhoterapeudist, kes annab võimaluse turvalises ja hinnanguvabas keskkonnas muredest rääkida ning õpetab ka oma tunnete äratundmist ja väljendamist. Kui suudame iseennast ja oma mõtteid täielikult aktsepteerida, siis on ka teistel meiega koos hea olla.
Kust õieti algab stress? Kas mingist meiega toimunud sündmusest või hoopis meie mõtetest? Sündmus ise ei määra meie stressitaset, seda teeb meie subjektiivne hinnang stresseerivale olukorrale. Seega saame stressireaktsiooni tekkimist oma mõtete kaudu ise mõjutada. Ka läbi selle, kuidas oma kohustusi endale defineerime. USA korvpallimeeskonna Chicago Bulls endine omanik Georg Halas, kes veel rohkem kui kaheksakümneaastasena istus nädalavahetustel oma kontoris, kostis küsimuse peale, miks ta sellises vanuses veel töötab, järgmist: „Miski pole töö, kui sa just ei eelista teha midagi muud!“. Kui aga avastad, et igapäevase töö juures ei paku sulle tõepoolest enam miski rahuldust, siis on aeg endaga üks tõsine vestlus maha pidada. Kas tõesti tahad oma edaspidise elu elada nii, et tegeled suurema osa nädalast asjaga, mis ei paku sulle ühtegi rõõmsat hetke?
Nende soovituste rakendamine praktikas võib tunduda keeruline. Samas ei ole keegi saanud juhiluba, ilma et oleks vigu tehes ja vahel lootusetust tundes autojuhtimist harjutanud. See kehtib ka uue mõtteviisi omandamise kohta. Stressiga toimetuleku õppimisel võib kasu olla järgmistest juhistest:
- Anna endale aega! Iga harjumuse – ka mõtlemisviisi muutmine käib pikkamööda. Kõik selle protsessi käigus tekkivad mõtted ja tunded on loomulikud ja inimlikud! Vajadusel leia turvaline inimene, kellega neid jagada, ning kes sind hukka ei mõista.
- Sa oledki juba see, kes sa olema pead. Kastanimuna ei mõtle sellele, et ta pole veel puu. Ka sina ei tohiks muretseda, et pole veel saavutanud oma unistusi ja saanud selleks, kelleks saada soovid.
- Proovi hoiduda enda pidevast võrdlemisest teistega. See on täiendav stressor ja vaimse tervise kahjustaja.
- Ära lase teiste arvamusel ennast mõjutada. Hooli vähem sellest, mida teised sinust arvavad, ja ära tee asju vaid seepärast, et see teistele meeldib.
- Loe inspireerivaid ja soovitud muutust toetavaid raamatuid.
- Veeda iga päev aega midagi niisugust tehes, mis sulle meeldib, ning ole koos inimestega, kes sulle meeldivad.
- Ära võta elu liiga tõsiselt! Vaatamata raskustele on elul pakkuda ka ilusat ja nauditavat. Leia igas päevas midagi head. Kui see on esialgu raske, siis alusta väikestest asjadest. Näiteks kellegi sõbralik naeratus, päikesepaiste, tärkav lilleõis jne.
- Ära unusta naerda! Nagu ütleb Eesti vanasõna – ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta. Naera, lobise ja tunne ennast hästi!
Niisiis võib stress ka nahaprobleeme soodustada või süvendada, ning seda paljuski läbi ebasoodsa mõju soolestikule. Samas on stress elu loomulik osa, millega on võimalik õppida toime tulema. Ning selleks, et end oma nahas nii otseses kui ülekantud tähenduses mugavalt tunda, võta vastutus oma käekäigu eest enda kätte ja õpi oma stressi juhtima!
Kasutatud kirjandus
- Slominski, A. (2007). A nervous breakdown in the skin: stress and the epidermal barrier. Journal of Clinical Investigations, 117(11), 3166–3169.
- Bowe, W. P., Logan, A. C. (2011). Acne vulgaris, probiotics and the gut-brain-skin axis – back to the future? Gut Pathogens, 3(1).