Prostata suurenemine ehk healoomuline eesnäärme adenoom

Eesnäärme suurenemise sümptomid ja esinemissagedus

Eesnäärme adenoom on meestel kõige sagedasem healoomuline kasvaja, mille esinemissagedus on otseses sõltuvuses mehe vanusest. Nii esineb prostata suurenemist umbes 20 protsendil meestest vanuses 41-50 eluaastat, vanuses 51-60 eluaastat on vastav näitaja juba 50%, üle 80 aastastel meestel aga juba üle 90%. Ka urineerimishäirete esinemissagedus kasvab seoses vanusega. Nii kaebab kusejoa olulise nõrgenemise üle umbes 25% 55-aastastest meestest, vanuses 75 aastat aga juba 50%.¹

Eesnäärme suurenemise puhul tekivad nii urineerimistakistuse kui ka -ärrituse ilmingud. Takistust põhjustabki suurenenud nääre, mis surub kokku seda läbiva kusiti, nõudes uriini väljutamiseks tavalisest tugevamat põielihase pressi. Ärritust aga põhjustab ühelt poolt takistusest tingitud põielihase ärritus, teisalt aga võib olulist rolli mängida eesnäärme alaäge põletik.¹

Kõige tavalisemad sümptomid prostata healoomulise suurenemise korral on põie tühjendamise takistusest tingitud suurem urineerimissagedus, urineerimise pakilisus ja öine urineerimine, urineerimise katkendlikkus koos vähenenud vooga.

Prostata suurenemise diagnoosi paneb arst, sarnaseid sümptome võivad põhjustada ka teised terviseprobleemid (nt põletik või pahaloomuline kasvaja).

Prostata ehk eesnääre on sõõrikukujuline umbes kreeka pähkli suurune nääre, mis asub põie all ja ümbritseb kusitit. Prostata eritab piimjat leeliselist vedelikku, mis suurendab sperma liikuvust ja kaitseb kusiti limaskesta. See sekreet on oluline ka sperma kvaliteedi seisukohast (aktiveerib spermatosoide ja kaitseb neid naise suguteedes, mis on oluline munaraku edukaks viljastamiseks).²

Eesnäärme adenoomi tekkepõhjused pole senini päris selged. Kindlasti aga on üheks teguriks meessuguhormoonide tase. 

Prostata suurenemine võib olla vananemisega seotud hormonaalsete muutuste tagajärg

Vananevatel meestel esineb tüüpiliselt hormonaalne tasakaalutus nii mees- (androgeenid) kui naissuguhormoonide (östrogeenid) ning ajuripatsi hormoonide (luteiniseeriva ja folliikuleid stimuleeriva hormooni ning prolaktiini) tasemetes. Vanuse kasvades peamise meessuguhormooni testosterooni tase kehas langeb, mis toobki kaasa östrogeeni osakaalu suurenemise. Seda peetakse üheks prostata suurenemise põhjuseks, kuna östrogeen stimuleerib teatava ühendi aktiivsust, mis soodustab prostatarakkude kasvu. 

Teine teooria keskendub meesuguhormoonile nimetusega dihüdrotestosteroon (DHT). Uuringud näitavad, et hoolimata testosteroonitaseme langusest toodab ja akumuleerib eesnääre endiselt suurtes kogustes DHT-d. See hormoon aga võib soodustab prostatarakkude kasvamist.³ On täheldatud, et meestel, kelle eesnääre DHT-d ei tooda, ei teki ka eesnäärme adenoomi. Testosterooni muutumine DHT-ks toimub tänu ensüümile nimetusega 5-alfa-reduktaas, prostata suurenemise korral on tüüpiline selle ensüümi kõrge aktiivsus eesnäärmes.⁴

Toitumisega seotud tegurid

Prostata suurenemise korral saab toitumisega mõjutada mitmeid protsesse: saame manustada eesnäärme ja selle hormoonide funktsioneerimist toetavaid toitaineid, takistada testosterooni liigset muundumist DHT-ks, takistada DHT seondumist vastavate retseptoritega ning piirata hüpofüüsihormooni prolaktiini taset, mis samuti prostatarakkude kasvu soodustab. Loodusravi ja toitumisega on võimalik mõjutada eeskätt algusfaasis protsesse, kaugelearenenud juhtumid vajavad meditsiinilist sekkumist. 

Toitumissoovitused ⁴

Toitumine mängib eesnäärme tervises olulist rolli. Allpool loetletud toitumissoovitused toetavad prostata tervist kõige paremini siis, kui neid kõiki koos järgida. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitustega. Toiduvalik peab sisaldama piisavalt kvaliteetseid valke, mõõdukalt „õigeid“ (st väiksema glükeemilise koormusega) süsivesikuid, vähem loomseid rasvu ning rohkem küllastumata ja asendamatuid rasvhappeid. Sööge eeskätt nn terviklikke ja liigselt töötlemata toiduaineid (aed- ja puuviljad, täisteraviljatooted ja kaunviljad, samuti pähklid ja seemned). Menüüsse võiks lisada ka fermenteeritud toiduaineid, sh sojatooteid (miso, natto, tamari). Ning ärge liialdage alkoholi ega kofeiiniga. 

• Vähendage suhkru tarbimist ning eelistage madala glükeemilise koormusega toiduaineid. Madalama süsivesikutesisaldusega (ja vastavalt kõrgema valgusisaldusega) dieet on prostataprobleemide korral andnud häid tulemusi.
• Suurendage menüüs tsingirikaste toiduainete osakaalu ning vajadusel (spetsialisti soovitusel) tarbige ka tsingilisandeid.

• Tsingilisanditega on saavutatud nii prostata suuruse vähenemist kui sümptomite taandumist prostata adenoomi korral. 
• Tsink on väga oluline koensüüm paljudes hormonaalsetes reaktsioonides. Näiteks pärsib ta eelnimetatud ensüümi 5-alfa-reduktaasi aktiivsust ja meessuguhormoonide seondumist teatud retseptoritega (mõjudes hästi just hormooniliia korral),  samuti prolaktiini eritumist ajuriptasist (see hormoon viib DHT taseme tõusule). 
• Kuna prolaktiini eritumist suurendavad ka alkohol ja kõrge stressitase, tuleks neidki tegureid arvesse võtta. Alkoholi tarbimist üldse seostatakse prostata suurenemisega, võrreldes destilleeritud alkoholiga aga on see korrelatsioon tugevam õlle ja veini puhul.
• Häid tulemusi on uuringutes saadud teatud aminohapete – glütsiini-, alaniini- ja glutamiinhappelisanditega. Nende toimet aga seostatakse peamiselt sümptomite leevendamise, mitte hormoonide reguleerimisega.
• Tugevaid seoseid on leitud prostata suurenemise ja kolesteroolitaseme vahel. Seetõttu tuleks püüda toitumisega ka vere kolesteroolitaset normaliseerida.
• Head mõju avaldavad fütotoitainete hulka kuuluvad fütosteroolid. Nad on antioksüdantse toimega ning aitavad kolesteroolitaset langetada. Uuringutes on nendega saadud häid tulemusi prostata suurenemise sümptomite leevendamisel, väga hea toimega on näiteks sojast pärit beeta-sitosterool. Soja, eeskätt just fermenteeritud sojatoitude tarbimine seondub prostata parema tervisega, sh prostatavähi riski vähenemisega. Vähivastast toimet on omistatud sojas leiduvatele fütosteroolidele genisteiinile ja daidzeiinile. Nad pärsivad ka eelmainitud 5-alfa-reduktaasi toimet.
• Toiduvalik peaks olema pestitsiidijääkidest ja muudest saasteainetest nii vaba kui võimalik, kuna paljud neist ühenditest (näiteks dioksiin, polühalogeenitud isfenüülid, heksaklorobenseen ja dibensofuraanid) mõjutavad 5-alfa-reduktaasi aktiivsust.
• Suurenemise puhul toimivad hästi mitmed ravimtaimeekstraktid, näiteks  Serenoa repens (ingl.k. saw palmetto ehk saag-kääbuspalm), Pygeum Africanum ja Cernilton. Nende efektiivsust on järjestatud järgmiselt: Serenoa > Cernilton > Pygeum, kuid see ei pruugi kõikidel juhtudel kehtida. Igal taimel on veidi erinev toimemehhanism ja paremaid tulemusi annavad nad väiksema uriinitakistuse korral. Meie rahvameditsiinis soovitatakse prostata suurenemise korral kõrvenõgeseekstrakti, kõrvitsaseemneid ning väikese pajulille ja põdrakanepiteed.

Kasutatud allikad:

1. Kasutatud 08.2020. https://www.kliinik.ee/teemalehed/mehetervis/aid-27598/mis-on-eesnaarme-healoomuline-suurenemine-ehk-eesnaarme-adenoom-
2. Eesnäärme ABC. Kasutatud 08.2020. http://www.eesnaare.ee/eesnaarme-abc.html 
3. Prostate Enlargement (Benign Prostatic Hyperplasia). Kasutatud 08.2020,  https://www.niddk.nih.gov/health-information/urologic-diseases/prostate-problems/prostate-enlargement-benign-prostatic-hyperplasia
4. Murray, M., Pizzorno, J. (2012). Encyclopaedia of Natural Medicine. Third edition. Atria paperback.