Toiduained ja alkohol migreeni vallandajatena

Mitmetel toiduainetel on täheldatud seost peavaludega

Peamiselt lähtuvad niisugused andmed kliendiküsitlustest. Näiteks selgus Inglismaal kahe aasta jooksul (1989-1991) peavaluga haiglasse saabunute küsitlemisel, et 429-st migreenihaigest 16,5%-l on peavalud seotud juustu ja/või šokolaadiga, 18,4% olid tundlikud alkohoolsetele jookidele üldse, 11,8% aga punasele veinile ning 28% õllele.¹ Teine uuring 490 patsiendiga andis umbes samasugused tulemused: klassikalise migreeniga küsitletutest 19%-l kutsus peavalu esile šokolaad, 18%-l juust ja 11%-l tsitruselised. Suur osa küsitletutest olid tundlikud kõigile kolmele toiduainele, 29% aga alkoholile. Paljudel kutsuvad peavalu esile nii teatud toiduained kui alkohol, osadel siiski ainult alkohol. 31% 331-st naisest ütlesid, et peavalu kutsuvad esile kontratseptiivid, ning see ei olnud seotud ühegi toiduga. Perekondlikult esinev peavalu oli aga kõige rohkem seotud tundlikkusega alkoholile ja šokolaadile.² On ka leitud migreenipeavalude seoseid hot dog`ide, toidu lisaainete naatriumglutamaadi ja aspartaami, rasvaste toitude, jäätise, kohvist loobumise ning toidukordade vahelejätmisega.³ Kõige rohkem aga kutsuvad peavalusid, sh ka pingepeavalusid esile ikkagi alkohoolsed joogid, šokolaad ja juust.⁴

Nagu öeldud, põhineb enamus peavalusid puudutavaid andmeid patsientide ütlustel, alkohol ja kofeiinist võõrutamine on aga ka usaldusväärsete teaduslike uuringute põhjal kõige olulisemad toitumuslikud faktorid nii migreeni kui pingetüüpi peavalude korral, seosed juustuga ei ole nii tugevad. Samuti on teaduslikult tõendatud, et toidukordade vahelejätmine on peavalude tekkimisel oluliseks teguriks, ning esile tuuakse ka organismi veetustumise ehk liiga vähese veetarbimise peavalu tekitavat mõju. Naatriumglutamaat põhjustab peavalusid eeskätt suurtes doosides ja tühja kõhu korral.⁵ 

Veel üks 2012. a. uuring väidab, et 12-60%-l migreeni all kannatavatest isikutest on peavalude tekkimine seotud toidu ja toitumisega. Kõige sagedamini on viidatud nälgimisele, alkoholile, šokolaadile ja juustule, ning enamasti esineb tundlikkus korraga mitmele toiduainele. Eeldatakse, et nende toiduainete keemilises koostises peavad olema mingid sarnased komponendid, millele keha reageerib, kuid lõplikult tõendatud see praeguseks veel ei ole. On uuritud ka IgE ja IgG antikehade poolt vahendatud ülitundlikkust (toiduallergiat ja toidutalumatust), ning on teada, et osad migreeniga isikud reageerivad söömisjärgsest insuliinitaseme tõusust tingitud hüpoglükeemiale. Kuigi peavalusid soodustavad bioloogilised mehhanismid ei ole veel päris selged, rõhutatakse vajadust alati välja selgitada ka keskkondlikud, sh toitumisega seotud tegurid, mis võivad migreeni esile kutsuda. See võib aidata paljudel migreeni all kannatajatel peavalude sagedust vähendada.⁶ 

Peavalu soodustavad toiduained võivad erinevatel indiviididel erineda 

Oluline on välja selgitada, missuguste toiduainetega konkreetsel inimesel probleeme esineb, ning vajaduse ainult need toiduained tema menüüst välistada. Kõikide teadaolevalt peavaludega seostatud toitude igaks juhuks väljajätmist tuleb vältida. Ning teades, et nälgimine ja hüpoglükeemia võivad samuti peavalusid esile kutsuda,⁵ ei tohiks ka toidukordi vahele jätta. Süüa tuleks mõõdukaid toiduportsjoneid nii, et veresuhkru tase jääks võimalikult stabiilseks. 

Toidutalumatus võib migreeni puhul samuti olulist rolli mängida. Lisaks eelnimetatud tuntumatele ja rohkem uuritud migreenihoogude vallandajatele on peavalude puhul sageli probleemiks ka teraviljagluteen. Aastaid tagasi pidin ise katsetama gluteenivaba dieeti seoses oma lapselapse terviseprobleemidega. Pärast umbes kuuajalist gluteeni vältimist võtsin selle uuesti menüüsse, olles kindel, et minul selle valgu suhtes talumatust ei esine. Alles siis sain aru, missugustest sümptomitest olin mitu nädalat vaba olnud. Mind hakkas häirima sage nõrk peavalu, mille olin vahepal jõudnud unustada, samuti tuli tagasi soodumus kõhukinnisusele ning ilmnes uuesti varemgi aeg-ajalt esinenud tinnitus. Pärast seda välistasin ainult nisu, menüüsse jäänud rukkileib aga häirivaid sümptomeid kaasa ei toonud.   

Kasutatud allikad:

1. Peatfield, R. C. (1995). Relationships between food, wine, and beer-precipitated migrainous headaches. Headache, 35(6), 355-7. 
2. Peatfield, R. C., Glover, V., Littlewood, J. T., Sandler, M., Clifford, R. F. (1984). The prevalence of diet-induced migraine. Cephalalgia, 4(3), 179-83.
3. Millichap, J. G., Yee, M. M. (20013). The diet factor in pediatric and adolescent migraine. Pediatric Neurology, 28(1), 9-15.
4. Savi, L., Rainero. I., Valfrè. W., Gentile. S., Lo Giudice, R., Pinessi, L. (2002). Food and headache attacks. A comparison of patients with migraine and tension-type headache. Panminerva Medica, 44(1), 27-31.
5. Holzhammer, J., Wöber, C. )2006). Alimentary trigger factors that provoke migraine and tension-type headache. Schmerz, 20(2), 151-9. 
6. Finocchi, C., Sivori, G. (2012). Food as trigger and aggravating factor of migraine. Neurological Sciences, 33(Suppl 1), S77-80.