Migreeni toitumisteraapia juhtum
Olen kannatanud aastakümneid väga tugevaid peavalusid
Olen 50ndates aastates naine, kellel algasid migreenitüüpi peavalud pärast 30. eluaastat. Peavaluhooge näisid soodustavat suurem pinge ja koormus ning sellele järgnev lõõgastus (näiteks töönädala lõpp), menstruatsioonitsükli teatud faasid, kuid paljudel juhtudel ei olnudki võimalik põhjusi tuvastada. Seisund halvenes aastatega, peavaluhood muutusid 3-4 päevasteks, kaasnesid tugev iiveldus ja oksendamine, enesetunnet halvendasid kõik lõhnad, helid, valgus, enda liigutamine voodis. Ükski valuvaigisti leevendust ei toonud, iga abiks võetud tablett pikendas peavaluhoogu päeva võrra. Peavaluhoost toibumine kestis paar päeva, ja mõne päeva möödudes algas hoog sageli uuesti. Sisetunde ajel tekkis kahtlus, et hoogude provotseerijaks võib olla toit. Menüü oli sel eluperioodil väga nisu- ja piimatoodeterikas. Olukorrale abi otsides ja kirjandust uurides sai mindud katseliselt üle aedviljatoitudest dieedile. Enesetunne hakkas paranema, hoogude sagedus vähenes, enesetunne muutus selgemaks, kuid peavalud täielikult ei kadunud, selget seost konkreetsete toiduainetega ei suutnud tuvastada.
Alustasin terviseprobleemide ja toitumise vaheliste seoste uurimist
Selguse puudumise ja kestvate terviseprobleemide tõttu läksin toitumisteraapiat õppima. Sobiva toitumisrežiimi otsingutel saatsin uriinianalüüsi opioidsete peptiidide tuvastamiseks Prantsusmaale. Analüüsis leitud gluteno- ja kasomorfiinide kõrged tasemed viisid toitumisrežiimi täieliku muutuseni – läksin rangele gluteeni-ja kaseiinivabale dieedile, mis kestab seniajani. Juba dieedi algul muutusid migreenihood kiiresti oluliselt paremini kontrollitavateks, kui aga toitu sattus väikseimgi kogus nisu või toidu lisaainet naatriumglutamaati (E621), vallandas see umbes 8-12 tunni möödudes raskekujulise 4-päevase migreenihoo. Gluteeni- ja kaseiinivaba toitumise foonil selgus varsti rohkesti muidki toiduaineid, mis peavalu provotseerisid. Osadel neist oli määravaks kogus, mõne puhul piisas isegi minimaalsest kokkupuutest, et probleemi vallandada (suuremates kogustes mõjusid halvasti näiteks mustikad, tomatid ja paprika, juba imeväikestes kogustes aga kakao, alkohol, maasikad ja peaaegu kõik e-ained). Aastate jooksul on see nimekiri pikenenud, kuid harvade eksimuste korral tekkivad migreenihood on siiski oluliselt kergemad ja paremini kontrollitavad kui need, mis vallanduvad kokkupuutest gluteeni, eriti nisuga. Rukki tarbimisel ei teki probleemi näiliselt nagu üldse, kuid mõne nädala möödudes hakkab tervis tervikuna alla käima, ning muuhulgas sagenevad ka peavaluhood.
Aastate jooksul on toimunud pidev abivahendite (nii esmaabi kui profülaktiliste meetmete) otsimine
Kõige olulisemaks ennetavaks meetmeks on osutunud range toitumisrežiim ning optimaalse töö- ja puhkerežiimi järgimine. Kui eksimus toiduga on tekkinud gluteenist ja/või maitsetugevdajast E621, siis pole võimalik voodistki tõusta, et midagi ette võtta, samuti ei aita sellisel juhul ükski ravim. Teistest asjaoludest tingitud kergemate migreenihoogude korral on võimalik abi saada migreeniravimist sumatriptaan (ravim mõjutab veresoonte seinas olevaid serotoniini retseptoreid, ahendades laienenud veresooni). Kuna ravimil on kõrvalmõjud ja seda ei soovitata liiga sageli ja palju võtta, olen otsinud lisaks teisi lahendusi. Migreeniravimi annust on õnnestunud langetada siis, kui tarvitada seda koos käsimüügist saadud ensüümi serrapeptaasiga.
Abi olen saanud nii ravimitest kui toidulisanditest
Sagedaste peavaluhoogude puhul on meditsiinis kasutusel (hooge ennetavalt) epilepsiaravimite rühma kuuluv topiramaat. Selle preparaadi puhul hakkas häirima tema keskendumist, mälu ja tähelepanu pärssiv kõrvaltoime, mistõttu sai proovitud analoogse toimega ravimit lamotrigiin. Viimase kõrvaltoimed olid küll väiksemad, kuid mõlema ravimi pikemaajalisel tarbimisel vähenes nende valusid ennetav toime oluliselt (ehk oodatavat toimet mõne aja möödudes justkui enam polnudki). Nii kasutan neid ravimeid praegu harva ja lühiajaliselt, enamasti sügis-talvisel perioodil, kui hoogude sagedus suureneb.
Kui kõiki eelkirjeldatud võimalusi kasutades on migreenihood suhteliselt hästi kontrollitavad (st annavad võimaluse käia tööl), siis viimastel aastatel on tõsisemaks probleemiks kujunenud peaaegu igaöiselt tekkiv tuim peavalu, mis vahel meenutab kerget migreenihoogu, vahel väljendub lihtsalt tuima raskustundena peas. Valdavalt esineb seda sügis-talvisel aastajal. Leevendust pakuvad küll sumatriptaani tüüpi ravimid väiksemas annuses, kuid nende kasutamine igapäevaselt pole otstarbekas. Enesetundesse on toonud nimetamisväärset leevendust pikem antiparasitaarne ravikuur loodustootega Riol. Tuntavaks abiks on ka lisandite kompleks magneesiumtauraat (300-450mg) ja B- kompleksvitamiin (sh B6) tühja kõhuga enne uinumist, samuti 5HTP-d sisaldav looduslik antidepressiivse toimega toidulisand (mõlemad pikema perioodi jooksul).
Toitumine ja stressist hoidumine on kõige olulisemad
Kokkuvõttes võin oma kogemuse põhjal öelda, et kõige olulisemaks elukvaliteedi parandajaks peavaludega toimetulekul on toiduvaliku kontrollimine ja stressist hoidumine. Kõikvõimalikud muud abivahendid on minu puhul pakkunud vaid toetavat abi toitumisrežiimi foonil. Aastaid kestnud dieediga olen suutnud elada normaalset elu, ning see olukord ei ole võrreldav ajaga, mil ma oma terviseprobleemi ja toidu seoseid ei mõistnud ning dieeti ei pidanud. Kuna toitumine on harjumusliku elustiili osa, siis selle muutmine on algul muidugi raske, aastate jooksul aga kujuneb dieet loomulikuks ega tekita enam mingisugust lisastressi.